Presidendi pärandiaasta
Esmamulje loeb, öeldakse. Pimekohtingul vastab see kohe kindlasti tõele. Mitu aastat ametis olnud avaliku elu tegelased jäävad aga ajalukku kardetavasti eelkõige oma ametiaja viimaste tegudega.
Umbkaudu tosin kuud on jäänud aega presidendina nii Toomas Hendrik Ilvesel kui ka Barack Obamal: Eesti saab uue riigipea oktoobris, Ameerika Ühendriigid järgmise aasta jaanuaris.
Traditsiooniline aastalõputervitus ei jätnud kahtlust, et presidendiamet on…
Umbkaudu tosin kuud on jäänud aega presidendina nii Toomas Hendrik Ilvesel kui ka Barack Obamal: Eesti saab uue riigipea oktoobris, Ameerika Ühendriigid järgmise aasta jaanuaris.
Traditsiooniline aastalõputervitus ei jätnud kahtlust, et presidendiamet on…
1 minut
SIRBI LAUREAADID 2015
Väestaja ja mõtestaja
Margus Ott on filosoof, väemõtleja, kes loob pühendunult ainulaadset maailmatõlgendust, lõimides ida ja lääne mõtteviisi avardades eesti mõtteruumi uute käsitlusviiside ja mõistetega.
Margus Oti panust eesti filosoofia rikastajana, uskumatult viljaka tõlkija ja kirjamehena ei ole võimalik üle hinnata, mõttehaardelt on teda võrreldud Hasso Krulli ja Valdur Mikitaga.
Kesksel kohal Margus Oti kirjatöödes on, lausa punase niidina…
Margus Ott on filosoof, väemõtleja, kes loob pühendunult ainulaadset maailmatõlgendust, lõimides ida ja lääne mõtteviisi avardades eesti mõtteruumi uute käsitlusviiside ja mõistetega.
Margus Oti panust eesti filosoofia rikastajana, uskumatult viljaka tõlkija ja kirjamehena ei ole võimalik üle hinnata, mõttehaardelt on teda võrreldud Hasso Krulli ja Valdur Mikitaga.
Kesksel kohal Margus Oti kirjatöödes on, lausa punase niidina…
5 minutit
Institutsioon, institutsioon, sind vaid loon, sind vaid loon
Kunstniku- ja kirjanikupalk on õigustatult palju tähelepanu saanud, sest senist korda muutvaid algatusi ei tule kultuuriministeeriumi haldusalas just sageli ette. 2016. aasta läheb…
6 minutit
Ta ilmub siiski!
Ühe käsikirja odüsseia
Räägin teile ühe teadusartikli ilmumise loo. Teadagi vihuvad tänapäeval kõik akadeemilistel töökohtadel püsijad artikleid kirjutada ja need, kes ei vihu, on peagi viimseni lahti lastud. Avaldamise täistuuridel töötavatele teadlastele pole mu heietus kuigivõrd põnev, küllap on paljudega midagi sarnast juhtunud. Kuid laiem kultuurihuviline publik ehk ei adu, milliseid pingutusi avaldamise nimel teha…
7 minutit
Muinasjutt vabakonnast ja printsess e-riigist
Vähem üldistusi e-riigi kui ühtse koodikogumi kohta, rohkem konstruktiivset kriitikat printsess e-riigi teemal
Detsembris vabakonna e-päeval arutlesid riigipalgalised e-arendajad ja sotsiaalettevõtete turustajad Kultuurikatlas selle üle, miks on kodanikuühiskond jäänud e-riigi arendamises tagaplaanile ning kuidas innovatsiooni ja uute partnerite abiga sellest surnud punktist üle saada. Muu hulgas kutsus näiteks e-residentsuse projektijuht…
5 minutit
Riigieelarve naistele ja meestele
Riigieelarve põhjalikumaks sooliseks analüüsiks on aeg küps siis, kui on üle mindud tegevuspõhisele eelarvestamisele.
Sheila Quinn kirjutab oma 2011. aastal esimest korda eesti keeles ilmunud sootundliku eelarvestamise käsiraamatus „Riigieelarve naistele ja meestele. Vajaduspõhine eelarvestamine avalikus sektoris“, et naiste ja meeste vajadusi ja huve arvestava eelarvestamise keskmes on küsimus, kuidas mõjutavad…
4 minutit
Indrek Koff ja Maarja Kangro.
2 x Piia Ruber
Esimesed katsejänesed
Kirjaniku- ja kunstnikupalgaga on võetud suund valdkonnakeskselt indiviidipõhisele rahastamisele.
12 minutit
Nadežda Tšernobai 28. IV 1985 – 21. XII 2015
Nadežda Tšernobai lõpetas 2004. aastal Kohtla-Järve ühisgümnaasiumi kuldmedaliga ja alustas 2005. aastal maaliõpinguid Tartu ülikoolis, kus lõpetas 2007. bakalaureuse- ning 2010. aastal magistriõppe. Maalikunst oli talle meedium, mille võimalustesse ta uskus, nii jätkas ta doktoriõpingutega Riia kunstiakadeemias. Lätis suhtutakse maalikunsti endiselt austuse ja imetlusega, mis sobis Nadežda Tšernobai tõekspidamistega.
Nadežda Tšernobai algus…
Nadežda Tšernobai algus…
2 minutit
ELA JA SÄRA – Film
Kultuurkapitali audiovisuaalkunsti „Ela ja sära“ nimekirja vaadates hakkas mulle silma, et valdavalt on preemia vääriliseks peetud filmilavastajaid, erandkorras Sulev Keedust lausa kaks korda. Eks sellega ole ilmselt nii nagu kõigi teiste filmiauhindadega, et tähelepanu püüavad atraktiivsemad, ja need, kes meedias rohkem esil. Filmitööstuse kõige glamuursema aspekti ehk staaride eest hoolitseb juba näitekunsti sihtkapital – nende laureaatide…
3 minutit
Professionaalse literaadi lihtsad heateod
Kulli tublidusest ja lihtsusest toituv kriitikuõhin annab asendamatu panuse kirjanduse leheveergudel kajastusse.
Teenekad ja väledama sulega kirjandusloolased kipuvad oma artikleid raamatuna üllitama ikka mõne tähtpäeva puhul. Iseenesest on ju ilus mõte kinkida kas siis endale või ka lähikondsetele oma juubeliks raamat, kus pidulikkuse või edevuse võõba all leidub ka midagi ajatumat…
5 minutit
Vinduv eelarve ja sisutu valitsemine
Praegune valitsuskoalitsioon sarnaselt eelmisega ei tegele riigi kindlas suunas juhtimisega, vaid teostab lühiajalisi projekte ja projektikesi. Nimetades analüüsideks paari arvuga manipuleerimist korraldatakse eri valdkondade reforme, evalvatsioone ja revisjone. Kompetentsuse puudujääk üha kasvab. Nii pole imestada, et meie riik sai 2016. aastaks vinduva eelarve. Eelarve tulude kujunemist mõjutasid valdavalt mullu kevadel ühekorraga (nn kobarseadusena)…
4 minutit
Igapäevaelu, psühhogeograafia ja reformid
„Ostukeskusi nagu ka kasiinosid ehitatakse selleks, et meie taskud tühjaks teha,“ kõneleb neuroteadlane Colin Ellard ühes Kanada Montreali CJAD raadiojaamale antud intervjuus.1 „Kaubanduskeskuste kavandajad pööravad erilist tähelepanu sellele, et keskkond soodustaks impulsiivset ostlemist,“ jätkab Ellard oma eelmisel aastal ilmunud raamatus „Südamelähedased kohad ehk igapäevaelu psühhogeograafia“. Ja veel ütleb ta: „Keskkond, mis julgustab…
6 minutit
ELA JA SÄRA – Rahvakultuur
„Ela ja sära“ stipendiumi idee on igati hea – loomeinimesed vajavad nii nagu teisedki oma töö tegemiseks elementaarset olmevajaduste rahuldamist. Romantiline kujutluspilt boheemi katusekambrist, tuuletõmbes värisevast küünlaleegist ja kolmest leivakoorukesest sobib võib-olla Vahemere maade kliimasse, aga meie mail on eluspüsimiseks vaja enamat, eriti talvel. Puhtalt turumajanduse nähtamatute käte vahele on kunstiloomet visata väga riskantne. Napilt…
2 minutit
Mitmekesisema teatri ootuses
„sugu: N“ on hea näide potentsiaalist, mis vabaneb, kui öelda lahti romantistlikust kunstnikukuvandist, ent seejuures taastoodetakse ajuti neidsamu stereotüüpe, mida lavastuses kritiseeritakse.
Vaba Lava „sugu: N“, lavastajad Priit Võigemast ja Henrik Kalmet, dramaturg ja teksti üks autoreid Maria Lee Liivak, kunstnik Kairi Mändla, valguskujundaja Priidu Adlas. Teksti autorid ja esitajad Mari-Liis Lill, Hilje…
6 minutit
ELA JA SÄRA – Teater
Kui meenutada aasta lõpul puhkenud pisut ehk totrat hädakisa kirjaniku- ja kunstnikupalga ümber, siis paistab küll, et teatrikriitikul ja ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetajal Madis Kolgil on tuline õigus, kui ta Sirbi aastalõpuintervjuus (18. XII 2015) ütles, et teiste kunstiliikidega võrreldes on teatris rahaline olukord enam-vähem normaalne. Kui keskenduda loomeinimeste põhimurele, et kes oleks nõus neile…
3 minutit
Pühade meeste patune elu
Mängufilm „Klubi“ („El club“, Tšiili 2015, 98 min), režissöör Pablo Larraín, stsenaristid Guillermo Calderón, Pablo Larraín, Daniel Villalobos, operaator Sergio Armstrong, helilooja Carlos Cabezas. Osades Roberto Farías, Antonia Zegers, Alfredo Castro, Alejandro Goic, Alejandro Sieveking, Jaime Vadell, Marcelo Alonso ja José Soza.
Tšiili filmirežissöör Pablo Larraín on selle teosega puudutanud maailma ühe mõjukama institutsiooni, roomakatoliku kiriku valupunkti. Sellele…
Tšiili filmirežissöör Pablo Larraín on selle teosega puudutanud maailma ühe mõjukama institutsiooni, roomakatoliku kiriku valupunkti. Sellele…
4 minutit
Vano Allsalu. Autoportree. 2015, akrüül, lõuend.
Üks subjektiivne reisikäsiraamat
Allsalu üleliigse informatsiooni ja eksootiliste värvideta maalid eeldavad avatud hoiakut.
5 minutit
Teadus kui arengumootor või hoopis mootorikütus?
Majandusarengu soodustamiseks on riigi ühtse toetussüsteemi loomine esmatähtis ülesanne.
2015. aasta ühist mõttelendu märgistas 23. septembril riigikogu konverentsisaalis toimunud konverents „Teadus kui Eesti arengumootor. Kas mõtleme või teeme ära?“, mille oli korraldanud Eesti Teadusagentuur. See oli loogiline järg Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu, rektorite nõukogu ja Eesti Teaduste Akadeemia 2014.…
6 minutit
Post-sõnastik XXIX – Pealispind
Kultuuriajaloolises ja filosoofilises traditsioonis käsitletakse pinda millegi väljaspoolsena, eelkõige meeltega tajutava välisuse registreeringuna. Pinna alla peidetud tõeliste tähenduste esiletulek eeldab mõistete rakendamist või hermeneutilise protsessi käivitumist. Pealispind on tunnetusliku terviku seisukohalt üksnes osaprotsess, mis iseseisva ja sõltumatu strateegiana ei kanna endas mingit tõsiseltvõetavat tähendust. See kehastab millegi puuduolekut, vajakajäämist, pooleliolu. Loomulikult toob sellise…
6 minutit
Pealelend – Monika Mattiesen, rahvusvahelise nüüdismuusika festivali „Afekt“ kunstiline juht ja produtsent.
Tartus 15 aastat tagasi alguse saanud Eesti noorte heliloojate festival on laienenud Eesti heliloojate festivaliks ning toonud kuulajate ette ka välisheliloojaid ja külalisansambleid. 15. toimumiskorral jõuab festival publiku ette teisiti nimetatuna, püüdes täita NYYD-festivalist jäänud tühimikku. Kuidas…
3 minutit
Uus Avangard Pärnus
Marian Kivila: „Üritan lähtuda ideest ja visioonist ning vaadata jooksvalt, kelle kunst sobiva kontseptsiooni alla mahub.“
Möödunud septembri lõpus asutatud MTÜ Avangard Galerii avas 11. XII Pärnus Rüütli tn 29 esimese näituse, kus on väljas Alina Orava, Liis Kogre, Martin Saare, Andrus Joonase, Jan Leo Grau ja Billeneeve, kuue maalikunstniku esimesi ja viimaseid teoseid. Uuel…
5 minutit
August Georg Gailit (9. I 1891 – 5. XI 1960).
Eesti Kirjandusmuuseum
August Gailiti ajaloofilosoofia
Teravamalt kui ükski teine eesti kirjanik on August Gailit tunnetanud meie tsivilisatsiooni haprust ja pidevat hävinguohtu.
5 minutit
ELA JA SÄRA – Arhitektuur
Arhitektuuri sihtkapitalist küsivad neli korda aastas regulaarselt toetusi arhitektid, sise- ja maastikuarhitektid, muinsuskaitsjad, urbanistid, planeerijad ja disainerid; visionäärid, uurijad ja praktikud. Toetuste eest kureeritakse ja korraldatakse näitusi, käiakse erialastel seminaridel-konverentsidel või antakse välja trükiseid. Nii lai valdkondade ampluaa aga „Ela ja sära“ aastaste stipendiumide väljajagamisel silma ei paista, pelgalt toetuse saajate põhjal võib oletada, et…
2 minutit
Ükssarvikust Sinatrani
Kui keegi väidab, et on jõulude eel juhtunud ilmsi kuulma-nägema müütilist ükssarvikut ja mitte vähem müütilist Frank Sinatrat, siis võib sellesse suhtuda kahte moodi. Ühed ütleksid, et mis see ikka nii väga ära ei ole – jõulud on imede aeg ja kõike võib juhtuda. Teised, skeptilisemalt meelestatud, kalduksid kahtlustama deliiriumi – seegi poleks uusaastapidustuste järel ennekuulmatu.…
4 minutit
Säravad perekonnapärlid
„Perekonnaalbum“ on väike võluv raamat, mida on raske käest ära panna. Üha uuesti ja uuesti tahaks seda üle sirvida, vaadata, imetleda, mõtiskleda. See on ühest küljest väga lihtne lugemine, kuid omamoodi ka petlik: kõik ei pruugi olla nii, nagu esialgu paistab.
Raamatu tagakaanel on luuletus, mis juhatab teose sisse: Kui kohtusid Sõna ja Suhe, / sündis…
Raamatu tagakaanel on luuletus, mis juhatab teose sisse: Kui kohtusid Sõna ja Suhe, / sündis…
3 minutit
ELA JA SÄRA – Muusika
Üksteist heliloojat, neli lauljat, muusikateadlasi, rahvamuusikuid ja kitarriste (igaüht kaks) ning lisaks jazzpianist, flötist ja klavessinist . . . . Kõik väärt, hinnatud ja mitmekülgsed muusikud. Seegi, et helikunsti sihtkapitali valitud stipendiaatide seas domineerivad heliloojad, on igati ootuspärane.
Interpreetide kasin võimalus siiski üllatab. Kus on näiteks meie kõrgelthinnatud pianistide koolkonna säravamad tähed peale stipendiaatide Rein Rannapi ja Kristjan Randalu?
Või vastupidi,…
Interpreetide kasin võimalus siiski üllatab. Kus on näiteks meie kõrgelthinnatud pianistide koolkonna säravamad tähed peale stipendiaatide Rein Rannapi ja Kristjan Randalu?
Või vastupidi,…
1 minut
Mati Kärmas 9. IX 1941 – 19. XII 2015
Lahkunud on viiuldaja, kauaaegne Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister Mati Kärmas. Tema üle veerand sajandi kestnud töö ERSOs sai alguse juba konservatooriumi tudengina aastal 1964, aastail 1975–1991 oli ta ERSO kontsertmeister.
Korduvalt esines Mati Kärmas ERSO ees ka solistina, tema soleerimisel on kõlanud Stravinski, Mendelssohni, Mozarti I ja Gennadi Tanieli viiulikontserdi ettekanded Vallo Järvi, Neeme Järvi,…
Korduvalt esines Mati Kärmas ERSO ees ka solistina, tema soleerimisel on kõlanud Stravinski, Mendelssohni, Mozarti I ja Gennadi Tanieli viiulikontserdi ettekanded Vallo Järvi, Neeme Järvi,…
1 minut
Eelmise aasta 12. septembril pühitseti restaureeritud Tartu Pauluse kirik
ja selle uus tiibaltar.
2 × Are Tralla
Tartu Pauluse kirik – made in Finland
Tartu Pauluse kiriku restaureerimisprojekti arhitektid Merja Nieminen, Kari Järvinen, sisekujundus koos Markku Norsiga, Akukon OY akustika. Valminud 2015. aastal.
Eelmise aasta 12. septembril pühitseti restaureeritud Tartu Pauluse kirik…
Eelmise aasta 12. septembril pühitseti restaureeritud Tartu Pauluse kirik…
4 minutit
Muusika-aasta lõpetamisel sai maailmaesiettekande muusika-aasta teos „Beebisümfoonia“, mille valmimisele on kaasa aidanud heliloojad Margo Kõlar ja Liis Viira ning paljud 2015. aastal sündinud lapsed.
Aron Urb
Me tahame seda, mis on päriselt*
Head muusikasõbrad! Või vahest ma peaksin ütlema muusikasõltlased, sest me ei suuda ju ilma muusikata elada. Muusika-aasta on läbi. Aga kas sellest midagi muutub? Kui hakati muusika-aastat kavandama, siis…
3 minutit
Meepott tõrvatilgaks?
Jan Kausi 2015. aasta sügisel ilmunud jutustuse „Tõrv“ sünnihetke võib leida siitsamast Sirbi külgedelt. Kausi tunamullune artikkel Kamille Saabre maalinäitusest „Tutti frutti“ räägib muu hulgas ka sellest, kuidas Saabre õunamaal vallandas kirjaniku „senise elu kõige tugevama inspiratsioonipuhangu“. Jutustuseks, mille alg- ja lõpp-punktiks on Saabre maalitud poolik õun, on seesama „Tõrv“ ja ka Kausi artikkel kannab pealkirja…
3 minutit
Teadusest ja majandusest – tõenduspõhiselt
Analüüs rakendusliku teadustöö eest riiklikku tunnustust leidnud projektide kujunemise kohta ideest auhinnani.
Teadmusmajandus on OECD määratluse järgi majandus, „mis baseerub otseselt teadmuse ja informatsiooni tootmisel, levitamisel ja kasutamisel“. Sellist laia ja üldisevõitu definitsiooni on püütud täpsustada ja leitud teadmuse erinevaid rolle, millest mõnda siinkohal käsitleme. Esiteks, teadmus kui sisend igasugusele…
4 minutit
Linda Rummo 5. VIII 1921 – 16. XII 2015
Lahkunud on Eesti Näitlejate Liidu auliige Linda Rummo.
1921. aastal Pärnumaal Vana-Vändra vallas talupidajate peres sündinud Linda Rummo töötas pärast Vändra gümnaasiumi lõpetamist võimlemisõpetajana ja aastail 1946–1949 Eesti Raadio diktorina, õppides samaaegselt esimeses sõjajärgses kõrgemat teatrikoolitust andnud õppeasutuses Eesti Riiklikus Teatriinstituudis. Aastail 1950–1965 töötas Rummo näitlejana Draamateatris, 1965–1975 Noorsooteatris ning siirdus 1976. aastal…
1921. aastal Pärnumaal Vana-Vändra vallas talupidajate peres sündinud Linda Rummo töötas pärast Vändra gümnaasiumi lõpetamist võimlemisõpetajana ja aastail 1946–1949 Eesti Raadio diktorina, õppides samaaegselt esimeses sõjajärgses kõrgemat teatrikoolitust andnud õppeasutuses Eesti Riiklikus Teatriinstituudis. Aastail 1950–1965 töötas Rummo näitlejana Draamateatris, 1965–1975 Noorsooteatris ning siirdus 1976. aastal…
2 minutit
„Naine on samuti inimene?”
Vaba Lava „sugu: N“ on naiste kollektiivne appikarje, kümmekonnast ministseenist koosnev allegooriline süüdistuskõne.
8 minutit
Kunstnikustipendiumide kuluefektiivsusest „Ela ja sära“ näitel
Eelmise aasta lõpus suure käraga asutatud kunstnikupalkade ümber tekkinud poleemika üks peaküsimus oli, kuivõrd tootlik see palk võiks olla. Kas tänu sellele hakkab sündima rohkem paremat kunsti; kas kunstnikud, kes palka saama hakkavad, asuvad suurema innuga looma?
Ennustada pole mõtet, küll aga võib vaadelda kunstnikupalga lähima analoogi, kultuurikapitali…
Ennustada pole mõtet, küll aga võib vaadelda kunstnikupalga lähima analoogi, kultuurikapitali…
9 minutit
Kuhu liigub muusika?
Noorte heliloojate ümarlaud ja audiovisuaalne kontsert „Põnevate kõlade maailm“ 9. XII Balti meedia- ja filmikooli kinosaalis.
Muusika ja teiste kunstiliikide süntees on olnud õhus juba sajandeid, terviklikust ja kõiki meeli erutavast kunstiteosest mõtles ka Wagner, kes kasutas 167 aastat tagasi oma esseedes mõistet Gesamtkunstwerk. Nüüd oleme jõudnud aega, mil audiovisuaalne lähenemine muusikale ja kunstide süntees on peaaegu iseenesestmõistetav.…
Muusika ja teiste kunstiliikide süntees on olnud õhus juba sajandeid, terviklikust ja kõiki meeli erutavast kunstiteosest mõtles ka Wagner, kes kasutas 167 aastat tagasi oma esseedes mõistet Gesamtkunstwerk. Nüüd oleme jõudnud aega, mil audiovisuaalne lähenemine muusikale ja kunstide süntees on peaaegu iseenesestmõistetav.…
3 minutit
Tumma Lauri juures käivad oma muresid kurtmas mitmed kõrvaltegelased, nende hulgas ka Lauri hull lapsepõlvesõber Liina (Katrin Kalma)
Heikki Leis
Pigem peredraama kui triller
Mängufilm „Ema“ (Meteoriit, Eesti 2016, 89 min), režissöör Kadri Kõusaar, stsenarist Leana Jalukse, operaator Jean-Noël Mustonen. Osades Tiina Mälberg, Andres Tabun, Andres Noormets, Jaan Pehk jt.
7. jaanuaril, möödunud neljapäeval,…
7. jaanuaril, möödunud neljapäeval,…
4 minutit
Me armastame rohelist
Sari „Romantiline klaver“: üleriigilise pianistide konkursi võitja Sten Heinoja klaveriõhtu 22. XII Estonia kontserdisaalis.
Jõulukuine lumeta roheline loodus on meid üllatanud – murulapil õitsevad juba lilledki. Tegelikult me ju soovime viibida roheluses, naudime rohelusest pakatavat loodust, puhkevaid pungi ja toitumegi hea tervise nimel meeleldi just millestki rohelisest. Tärkav roheline oma õrnuses ja hapruses erutab ja on paljutõotav.
Roheline oli ka…
Jõulukuine lumeta roheline loodus on meid üllatanud – murulapil õitsevad juba lilledki. Tegelikult me ju soovime viibida roheluses, naudime rohelusest pakatavat loodust, puhkevaid pungi ja toitumegi hea tervise nimel meeleldi just millestki rohelisest. Tärkav roheline oma õrnuses ja hapruses erutab ja on paljutõotav.
Roheline oli ka…
2 minutit
Kaks kunstnikku, üks tee
Jüri Kassi ja Ülle Marksi emotsioonist tõukunud ülilihtne kujund, inimfiguur kutsub enesega ükskõik mis pinnal samastuma, unistama, võrdlema ja igatsema.
Ülle Marksi ja Jüri Kassi näitus „Vüüming“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 10. I.
Kunstnik soovib luua pildi. Millest alustada? Kas kuulata oma vaikset sisehäält ja järgida pilti, mis on vaimus juba olemas…
Kunstnik soovib luua pildi. Millest alustada? Kas kuulata oma vaikset sisehäält ja järgida pilti, mis on vaimus juba olemas…
3 minutit
ELA JA SÄRA – Kirjandus
Võtsin Mihkel Kunnuse mõtteid kirjutusspordist siiani pigem humoorika mõttemänguna (Sirp, 13. III 2015). Ei oleks arvanud, et hakkan tõsimeeli ise ka kirjandust ja sporti kõrvutama. Aga näe, loominguline stipendium „Ela ja sära“ annab põhjust.
Kirjanduse sihtkapitali ettepanekutele ei ole mul etteheiteid, sest „Ela ja sära“ on saanud tõepoolest meie kirjanduse tipud. Paar korda tekkis küll saajate…
Kirjanduse sihtkapitali ettepanekutele ei ole mul etteheiteid, sest „Ela ja sära“ on saanud tõepoolest meie kirjanduse tipud. Paar korda tekkis küll saajate…
2 minutit
Püssipauguga uude aastasse
Mängufilm „Ema“ (Meteoriit, Eesti 2016, 89 min), režissöör Kadri Kõusaar, stsenarist Leana Jalukse, operaator Jean-Noël Mustonen. Osades Tiina Mälberg, Andres Tabun, Andres Noormets, Jaan Pehk jt.
„Ka talve tardumuses, veab teistel armastuses . . . .“ kõlavad sõnad Jaan Pehki ja Vaiko Epliku „Liblikas“, mis on tunnuslooks Eesti alanud aasta avafilmis, režissöör Kadri Kõusaare trilleris „Ema“.
„Ema“ räägib täitumata…
„Ka talve tardumuses, veab teistel armastuses . . . .“ kõlavad sõnad Jaan Pehki ja Vaiko Epliku „Liblikas“, mis on tunnuslooks Eesti alanud aasta avafilmis, režissöör Kadri Kõusaare trilleris „Ema“.
„Ema“ räägib täitumata…
4 minutit
