Olümpia ja matkarajad
Riigieelarveralli on alanud ja ühes sellega peibutab taas võimalus osa saada poliitiliselt jaotatavast katuserahakatlast.
Eelturundus oma soovide võimendamiseks on alanud, näiteks Eesti Rahvusringhääling kuulutab häälekalt, et vajab lisaks 650 000 eurot Rio de Janeiro olümpiamängude ja jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ülekandmiseks järgmisel aastal. Või muidu! Tõmbame programme koomale, jätame ära saateid. ERRi ülesanded ja eelarve on kindlasti eraldi analüüsi väärt,…
Eelturundus oma soovide võimendamiseks on alanud, näiteks Eesti Rahvusringhääling kuulutab häälekalt, et vajab lisaks 650 000 eurot Rio de Janeiro olümpiamängude ja jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ülekandmiseks järgmisel aastal. Või muidu! Tõmbame programme koomale, jätame ära saateid. ERRi ülesanded ja eelarve on kindlasti eraldi analüüsi väärt,…
1 minut
Rändeotsus on lindudele kasude ja kahjude kaalutlemine. Näiteks lindude lisatoitmist peetakse osaliselt just sel põhjusel ohtlikuks, et see annab vale signaali toiduolude kohta ja kallutab otsuse rändest loobumise kasuks, hiljem aga peavad nad toime tulema ootamatult raskete talviste oludega.
Piia Ruber
Evolutsiooniline vaatenurk pagulaskriisile
Rändamises ei ole midagi enneolematut, see on liikide evolutsiooni lahutamatu osa.
10 minutit
Pagulastund Londonis
Pärast ülikooli esimest õppeaastat võtsin akadeemilise puhkuse ning lahkusin, kaks kätt taskus, Londonisse. Kummatigi oli see veel aeg, mil ühelgi mu sõbral polnud isiklikku sülearvutit ega osatud unistada nutitelefonidest. Piisas sellest, kui käisin korra nädalas internetikohvikus e-kirju ja Eesti uudiseid lugemas. Olin kodust kaasa võtnud paarkümmend CDd, millel tallel „Ööülikooli“ loengud. Oli interneti- või isegi inimeste-eelne…
4 minutit
Türgi suurim, 25 000-le inimesele mõeldud 7000 telgiga Suruçi põgenikelaager.
AP Photo / Emrah Gurel
Põgeniku ajutine kodu
Euroopat tabanud sõjapõgenike sissevoolust on kirjutatud poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku nurga alt, kuid inimestele elukohtade loomine, tiheasustatud alade kestlik planeerimine, ajutise asustuse puhul ruumi- ja keskkonnaprobleemide leevendamine on ju tegelikult teemad,…
6 minutit
Karin Luts. Ootajad. Põgenikud. Akvarell. 1945.
Eesti teater ja pagulased
Teater saab pakkuda varjupaika kainele mõttele, aidata avalikkusel reaalsusega kontakti saada.
12 minutit
Kirjanikule on pagulaste saabumine erialane kingitus
Pagulased on kummaline jututeema. Umbes samasugune kummaline, kui kunagi, mitte nii palju aega tagasi, oli Ukraina teema. Tol ajal sain ma palju teada oma venelastest tuttavate kohta, nüüd vist on aeg teha järeldusi mõne eestlasest tuttava suhtes. Saan aru kõikidest ekrelaste (mitte parteilises mõttes) muredest seoses eesti rahva uhtumise ohuga…
4 minutit
Klaveriorkester pani fantaasia lendama
Eesti Klaveriorkester: Nata-Ly Sakkos ja Toivo Peäske, Kai Ratassepp ja Mati Mikalai, Reet Kopvillem-Ruubel ja Piret Habak, Piret Väinmaa ja Lauri Väinmaa 1. X Vanemuise kontserdimajas.
Muusikapäevalt oodatakse ikka midagi erilist, ehk ebatavalistki. Need lootused täitusid Eesti Klaveriorkestri kontserdil, sest sellest lausa kiirgas erilisust. Kavas olid Glinka, Smetana, Sisaski ja Raveli teosed, mida oktoobri keskel…
Muusikapäevalt oodatakse ikka midagi erilist, ehk ebatavalistki. Need lootused täitusid Eesti Klaveriorkestri kontserdil, sest sellest lausa kiirgas erilisust. Kavas olid Glinka, Smetana, Sisaski ja Raveli teosed, mida oktoobri keskel…
2 minutit
Lavaline alastus Eesti teatris
Teatris põhjustab alastiolek olukorra, kus segunevad näitleja ja fiktiivse tegelase keha piirid.
Alastus on avangardne vormivõte, mille kasutamine tekitab tihti palju vastukäivaid arvamusi nii publikus kui ka teatritegijates. Teatris põhjustab alastiolek olukorra, kus segunevad näitleja ja fiktiivse tegelase keha piirid. Segaduse põhjustamisele vaatamata on Eesti teatris olnud lavalise alastuse kasutamise suundumus tõusuteel…
5 minutit
Tramm ja linn, Strasbourg ja Tallinn
Saastekvootide eest Tallinnale ostetud uute trammide kasutuselevõtmine eeldas ka trammiteede ja taristu nüüdisajastamist. Sellega seotud linnapildis kajastuva liikluskaose esimene etapp on nüüdseks möödas, remondijärge ootavad järgmised trammitee lõigud, välja on kuulutatud uue, lennujaamani viiva trammiliini taristu ehitamise ja projekteerimise hange. Euroopas paistab trammiliikluse arendamisega silma Prantsusmaa, mistõttu on mõttekas Tallinna trammi ja linnaruumi…
5 minutit
Kihistumise juured
Harvardi ülikooli avaliku poliitika professori Robert D. Putnami raamat „Meie lapsed: ameerika unistuse kriis“ („Our Kids: the American Dream in Crisis“) on justkui järjeks tema varasemale, USAs bestselleriks saanud teosele „Üksi keeglisaalis” (2000, ee 2008). Mõlemad viitavad häirivatele, ühiskonna arengut takistavatele tendentsidele ning lähenevad probleemile eri külgedest, on kõikehaaravad ning samal ajal lihtsad ja loogilised nii ülesehituselt,…
3 minutit
Jacques Audard’i filme on Cannes’i Kuldsele palmioksale esitatud neljal korral. Sel aastal tuli „Dheepaniga“ esimene võit.
Pressifoto
Võõra maailma lood
Jacques Audiard: „Traagiline lõpp tundub mulle filmis enamasti klišeena.“
4 minutit
Theodor Kallifatides
Anneli Salo / Wikipedia
Uus maa minu akna taga
Theodor Kallifatides: „Mitte keegi ei suuda ebakindlalt pinnalt kõrgele hüpata, meil on tarvis nii juuri kui ka tiibu.“
5 minutit
Haiguste ravimatus, kontrollitud
1.
Ei ole midagi öelda, esmakordselt 1893. aastal saksa keeles ilmunud „Hullu mehe kaitsekõne“, rootsi kirjandusklassiku August Strindbergi sissevaade oma armulukku ja abiellu näitlejanna Siri von Esseniga, on saanud igati kõneka pealkirja. Siit viib mitu teed autorile oluliste teemadeni, mis tõusevad esile mujalgi tema ja temast mõjutatud kirjanike loomingus. Mäletatavasti aetakse Strindbergi näidendis „Isa“ rittmeistrile selga…
Ei ole midagi öelda, esmakordselt 1893. aastal saksa keeles ilmunud „Hullu mehe kaitsekõne“, rootsi kirjandusklassiku August Strindbergi sissevaade oma armulukku ja abiellu näitlejanna Siri von Esseniga, on saanud igati kõneka pealkirja. Siit viib mitu teed autorile oluliste teemadeni, mis tõusevad esile mujalgi tema ja temast mõjutatud kirjanike loomingus. Mäletatavasti aetakse Strindbergi näidendis „Isa“ rittmeistrile selga…
8 minutit
Kontinenti avastamas: Johann Gottfried Herder
Herder uuris nii seda, millistel alustel moodustuvad ja arenevad keeled ja kultuurid, kui ka seda, kuidas tänapäeva inimesel on võimalik mõista erinevaid kultuuriavaldusi ning võõraid kultuure tervikuna.
Hiljuti toimus Tartus rahvusvaheline ja interdistsiplinaarne sümpoosion „Kontinent Herder: empaatia, sümpaatia ja antipaatia poeesias ja poliitikas“.1 Sümpoosioni pealkirjas sisalduv…
7 minutit
Idülliline lugu kahetsusest ja igatsusest
AURELIA AASA
Mängufilm „Noorus“ („Youth“, USA 2015, 118 min), režissöör ja stsenarist Paolo Sorrentino, operaator Luca Bigazzi, helilooja David Lang. Osades Michael Caine, Harvey Keitel, Rachel Weisz, Paul Dano jt.
Paolo Sorrentino mängib „Nooruses“ taas vananemise valuga, asetades eksistentsiaalsete probleemide keerisesse helilooja Fred Ballingeri (Michael Caine) ja režissöör Mick Boyle’i (Harvey Keitel). Mehed veedavad sanatooriumis ühes…
Paolo Sorrentino mängib „Nooruses“ taas vananemise valuga, asetades eksistentsiaalsete probleemide keerisesse helilooja Fred Ballingeri (Michael Caine) ja režissöör Mick Boyle’i (Harvey Keitel). Mehed veedavad sanatooriumis ühes…
4 minutit
Igati ootuspärane vaatepilt, ainult et tantsijad on ihualasti.
Siim Vahur
Piiranguteta pidutsevad kehad
Doris Uhlichi lavastus „alastusest enam” toob esile kehalisuse selle naturalistlikus loomulikkuses.
4 minutit
Mida saab kunstis pagulaste heaks teha?
Septembris koostas sada briti kultuuriinimest skulptor Anish Kapoori eestvedamisel valitsusele petitsiooni, sest peaministri David Cameroni otsus võtta järgmise viie aasta jooksul vastu 20 000 Süüria pagulast on nende arvates absoluutselt ebaadekvaatne ehk „liiga vähe ja liiga hilja“.
17. IX tegid Anish Kapoor ja hiina kunstnik Ai Weiwei Londonis kaheksamiilise solidaarsusmarsi põgenikega, sellega ühines sadakond toetajat…
17. IX tegid Anish Kapoor ja hiina kunstnik Ai Weiwei Londonis kaheksamiilise solidaarsusmarsi põgenikega, sellega ühines sadakond toetajat…
3 minutit
Trammi taastulemine
Alfred Peter: „Ühissõidukite suurem kasutamine sõltub graafiku tihedusest ja mugavusest, sellest, kas bussi või trammiga saab kiiremini.“
Alfred Peter on omanimelise maastikuarhitektuuribüroo juhataja ja Strasbourg’i trammitee projekti maastikuarhitektuuri-projekti juht.
Kuidas sattus teie maastikuarhitektuuribüroo töölauale trammitee rekonstrueerimise projekt?
Alfred Peter: Me olime projektiga seotud algusest peale, kuid meie positsioon meeskonnas muutus aja jooksul. Algul oodati meilt tehnilise…
Kuidas sattus teie maastikuarhitektuuribüroo töölauale trammitee rekonstrueerimise projekt?
Alfred Peter: Me olime projektiga seotud algusest peale, kuid meie positsioon meeskonnas muutus aja jooksul. Algul oodati meilt tehnilise…
3 minutit
Lapsepõlv Lätimaal Viienäpu majas
Tänavu kevadel ilmus eesti keelde tõlgituna kaks lõunanaabrite romaani – leedulase Alvydas Šlepikase „Minu nimi on Marytė“ ning lätlanna Māra Zālīte „Viienäpu“. Et Läti ja Leedu uudisteoseid jõuab meieni kahetsusväärselt vähe (tõlkijate vähesus, lugejate ja kirjastuste mõningane skeptiline suhtumine), on kaks raamatut poole aasta sees juba päris hea tulemus. Järgnevad read keskenduvad Māra…
4 minutit
Kommentaar – Mida peaks pagulastele elukoha valikul silmas pidama?
Aet Ader, b210 arhitekt: Rootsi kogemusele toetudes võin öelda, et kindlasti peaks vältima omaette keskuste ja asumite teket, see soosib eraldumist, üksijäämist ja suhtumist meie vs. nemad. Maailma kogemus näitab, et uude ühiskonda sattunud sulanduvad paremini, kui nende elukoht on suuremas linnas, töökohtade ja muu taristu lähedal,…
1 minut
Kalju Haan 27. VIII 1937 – 27. IX 2015
Meie seast lahkus teatriloolane ja -pedagoog, pikaaegne teatri- ning muuseumitöötaja Kalju Haan. Olles viimase hetkeni pühendunud teatrimälu hoidmisele, teatriinimeste töö ja tegevuse jäädvustamisele, jääb aukartustäratavalt suure teadmistepagasiga mehe lahkumisest järele tühimik, mida vaid vähesel määral suudavad täita tema kirjapandud read või ülestähendatud mõtted. Kalju Haan oli elav teatrileksikon, kuid suure hulga faktiteadmiste…
2 minutit
Ostrovski, Chaplin ja Boriss Pavlovitš
Tallinna „Kuldse maski“ puhul on alati olnud heas tasakaalus traditsioon ja novaatorlus, lai joon ja intiimsus.
Venemaa teatri paremikku tutvustav festival „Kuldne mask“ 12. – 20. X Tallinnas.
Igal sügisel, nüüd juba üheteistkümnendat aastat järjest, näeme Eesti lavadel Venemaa parimaid lavastusi. Selle ajaga on jõudnud kujuneda festivalile oma publik ja ootushorisont. Tallinna „Kuldse maski“ puhul…
Igal sügisel, nüüd juba üheteistkümnendat aastat järjest, näeme Eesti lavadel Venemaa parimaid lavastusi. Selle ajaga on jõudnud kujuneda festivalile oma publik ja ootushorisont. Tallinna „Kuldse maski“ puhul…
8 minutit
Inimkonnal tuleb väärikustunde säilitamiseks tegutseda
Antropoloog William Westerman: kui viia inimesed omavahel kokku ja võimaldada neil oma kultuure ja kombeid jagada, siis muudab see kõiki inimlikumaks.
7.– 9. oktoobrini toimus Viljandis rahvusvaheline noorte folkloristide konverents teemal „Kontaktide ja konfliktide folkloor“, mille olid korraldanud TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning TÜ Viljandi…
6 minutit
Süüdistus kui hüpotees
Kuidas ikkagi saab nii olla, et prokurör väidab kohtualuse süüdiolekut ja nõuab karmi karistust, kuid kohus mõistab ta sootuks õigeks?
Eesti meedias ei möödu vist päevagi, mil mõni krimiuudis kajastamiskünnist ei ületaks. Mõne telekanali päevauudiseid jälgides ei saagi sageli aru, kas eetris on päeva kokku võttev informatsiooniprogramm või politseisaade. Tegelikult…
5 minutit
Salapärased lood Eesti metsadest Ameerika lavadele
Viiuldaja ja laulja Maarja Nuudi esimene Põhja-Ameerika ringreis pälvis USAs tunnustava vastukaja.
Selleks ajaks kui Maarja Nuut 29. septembri õhtu kell kuus Kennedy keskuses Millenniumilavale astub, on Washingtoni Columbia ringkonnas pool päeva vihma sadanud ning õhk on soe ja niiske nagu vihmametsas. Nuut viib oma kontserdil publiku samuti…
4 minutit
Inimloomusele on omane elutahe
Paradoksaalsel kombel saabus Sirbilt e-kiri ettepanekuga avaldada mõtteid kaugetest kultuuridest saadava loomingulise inspiratsiooni ning pagulaste teemal hetkel, mil parajasti jalutasin Manhattanil Little Italyst Chinatowni ning mõtisklesin, kuivõrd ehedal kujul on hiinlased ja itaallased suutnud kodust kaugel säilitada oma traditsioonid ning muutuda seejuures multikultuurilise New Yorgi lahutamatuks osaks. Varemalt olen Suures Õunas sattunud ka Harlemisse,…
3 minutit
Hirmust, vihast, keelest ja meediast
Viimasel ajal on palju räägitud keelest. Eesti Keele Instituudi ebamäärane tulevik on taas kord päevakorda tõstnud vastutuse kirjakeele kvaliteedi ja korraldamise eest, teaduse ja kõrghariduse reformi kavad on sundinud rääkima rahvuskeele saatusest ja staatusest. Mõnevõrra ootamatult on seoses pagulaspoliitikaga omaette teemaks tõusnud nn vihakõne.*
Väike rahvas on palju haavatavam kui suurrahvas. Meie vaimse iseolemise…
Väike rahvas on palju haavatavam kui suurrahvas. Meie vaimse iseolemise…
3 minutit
Indoneesia pihitool
Dokumentaalfilm „Vaikuse nägu“ („The Look of Silence“, Taani-Indoneesia-Soome-Norra-Suurbritannia 2015, 104 min), režissöör-stsenarist Joshua Oppenheimer.
Milleks see kõik? Miks näidata õudust ja masendust ekraanil ja paisata see vaatajale näkku? Miks peab vaataja lahkuma kinosaalist rusutud meeleolus? Kõik need ja samalaadsed küsimused võivad tabada Joshua Oppenheimeri viimaste dokfilmide vaatajat kui rusikas makku.
Oppenheimer on näidanud oma eelmises filmis „Tapatöö“ („The Act…
Milleks see kõik? Miks näidata õudust ja masendust ekraanil ja paisata see vaatajale näkku? Miks peab vaataja lahkuma kinosaalist rusutud meeleolus? Kõik need ja samalaadsed küsimused võivad tabada Joshua Oppenheimeri viimaste dokfilmide vaatajat kui rusikas makku.
Oppenheimer on näidanud oma eelmises filmis „Tapatöö“ („The Act…
3 minutit
Salongid ausse!
Eelmise aasta luuleelu üks meeldivamaid teateid oli see, et Rein Raud on Käsmus käima lükanud konverentsi tunnustega väikese festivali. Pärast 25. kuni 27. septembrini teist korda aset leidnud „Käsmu sügist“ tuleb täpsustada, et selles on ka midagi väga salongilikku.
Kava oli tänavu endine: kahel õhtul olid kavas florileegiumide ettelugemised, kirjutati ühiselt rengasid ning esineti Käsmu meremuuseumis, mis on…
Kava oli tänavu endine: kahel õhtul olid kavas florileegiumide ettelugemised, kirjutati ühiselt rengasid ning esineti Käsmu meremuuseumis, mis on…
2 minutit
Kus me asume, kui mõtleme neoliberalismist?
Jaana Kokko kunstnikupositsioon põhineb vastupanukultuuril, mis on aidanud väljendada neoliberalismi kriisi.
Jaana Kokko näitus „Kujutledes tulevikku“ Y-galeriis kuni 11. X.
Jaana Kokko on Helsingist pärit uuriv kunstnik, kelle looming on Eestiga seotud juba 1990ndate lõpust saadik. Ta on teinud siin välitöid, viibinud residentuurides, osalenud näitustel – viimati möödunud aastal, kui…
Jaana Kokko on Helsingist pärit uuriv kunstnik, kelle looming on Eestiga seotud juba 1990ndate lõpust saadik. Ta on teinud siin välitöid, viibinud residentuurides, osalenud näitustel – viimati möödunud aastal, kui…
6 minutit
Valsist valsini
Argo Valsi uus, teine album kannab küll pealkirja „Nokturn“ ja on ümbrise põhjal „inspireeritud ööst ja minutitest enne koitu“, aga juba avaloo „24“ esimestest hetkedest mõjub selle helgus pigem päevaselt, päikeseliselt. Ehk on vibrafon (või mõni muu metallofon?) põhjuseks, miks mõtlen esimesena Tortoise’ist ja nende ümber koondunud džässi usku Chicago indie-meestest nagu Sea and Cake või Chicago…
3 minutit
Prelüüd ERSO hooaja fuugale
ERSO hooaja avakontsert Neeme Järvi juhatamisel 18. IX Estonia kontserdisaalis.
„Värvikirev ja laia haardega“ – selle lööklausega esitleb ERSO uut kontserdihooaega. Paratamatult mõjuvad niisugused sõnad (ehkki iseenesest kaunid) sümfoonilise muusika kontekstis veidi nagu ohutuli. Miks? Seepärast, et ERSO tegevus on eelmistel hooaegadel olnud niigi lai: sümfoonilise repertuaari kõrval on osaletud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandmisel ja lisaks regulaarsetele reedestele…
„Värvikirev ja laia haardega“ – selle lööklausega esitleb ERSO uut kontserdihooaega. Paratamatult mõjuvad niisugused sõnad (ehkki iseenesest kaunid) sümfoonilise muusika kontekstis veidi nagu ohutuli. Miks? Seepärast, et ERSO tegevus on eelmistel hooaegadel olnud niigi lai: sümfoonilise repertuaari kõrval on osaletud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandmisel ja lisaks regulaarsetele reedestele…
3 minutit
Pagulased ja väliseestlased, metsaülikool ja ESTO
Eesti märgi viimisel maailma on kohapealne potentsiaal kasutamata või üles leidmata.
Ennustamatu on aeg, mil praegu vähemalt osa Euroopat täitvatest Lähis-Ida pagulastest oma kodumaale tagasi saab ja tahab pöörduda. Teise maailmasõja lõpus läände pääsenud eestlased elasid selles lootuses kohvrite otsas, kes rohkem, kes vähem, aga ikkagi aastaid. Muidugi…
5 minutit
Araabia moderntantsija Palestiinas
Toomas Järveti põhitöö on juba aastaid olnud reklaam mitmetes agentuurides, aga nüüd juba palju aastaid reklaamibüroos Taevas. Reklaame tehes me kunagi ka kohtusime. Toomas on õppinud algul juurat, siis kultuuriteooriat toonases humanitaarinstituudis ja hiljem Barcelonas visuaalset antropoloogiat. Tal on valminud on kaks dokfilmi, lühikas „Side lõpp“ (2011) ja nüüd pikk film „Karmil pinnal“ (2015)…
5 minutit
Ühe lavastuse sünd – ja ühe suurmehe portree. Keskel Arvo Pärt ja Robert Wilson.
Pressifoto
Wilsoni passioon
„Kaotatud paradiis“, dokumentaalfilm Arvo Pärdi ja Rober Wilsoni „Aadama passiooni“ tegemisest, autor-režissöör Günter Atteln, operaator Kristjan-Jaak Nuudi, Accentus Music koostöös ERRi, WDR/Arte ja Eesti Kontserdiga. DVD, 2015, 55 min.
„Aadama passioon“, etendusfilm,…
„Aadama passioon“, etendusfilm,…
5 minutit
