
Turg
Kulka taotluste tähtajale eelnevad päevad on kultuuriilmas väga vaiksed: enamik loojaid-korraldajaid tõmbub üksindusse, et anda oma taotlusele veel viimast lihvi, sest toetusest ilmajäämine on elule ehk veelgi suurem risk kui võimalik südamerike, mis võib juhtuda,…
2 minutit
Kunstiturg – see on imelihtne!
Mõned näpunäited, kuidas kunstnike liit saab kaasa aidata kunstituru loomisele.
Kunstituru puudumise tõdemine kipub viimasel ajal olema kunstikeskustelu tulemus. Tahaksin Ku-Ku klubis rääkida värviringi puuduvatest neoontoonidest ja arutleda performance’i uusimate suundumuste üle, kuid kõik jahuvad nagu püha mantrat: Eestis pole kunstiturgu.
Kunstiturg ei ole puravik, kes ise pärast vihma välja tuleb, see on vaja tekitada.…
Kunstituru puudumise tõdemine kipub viimasel ajal olema kunstikeskustelu tulemus. Tahaksin Ku-Ku klubis rääkida värviringi puuduvatest neoontoonidest ja arutleda performance’i uusimate suundumuste üle, kuid kõik jahuvad nagu püha mantrat: Eestis pole kunstiturgu.
Kunstiturg ei ole puravik, kes ise pärast vihma välja tuleb, see on vaja tekitada.…
3 minutit
Ooperilavastajast on Eestis kujunemas importkaup
1.
Ooper on žanrina jõudnud oma nelja sajandi pikkuse ajaloo järel seisu, kus heliloojate, dirigentide ja solistide kõrval räägitakse üha enam lavastajatest, aga ka kunstnikest ja dramaturgidest. Sest „kostüümides kontsertide” aeg paistab olevat ooperilavadel möödas: publiku uus pealetulev põlvkond keeldub tegemast ooperile hinnaalandust ning soovib muusikateatris selle suurest kunstilise tinglikkuse astmest hoolimata…
Ooper on žanrina jõudnud oma nelja sajandi pikkuse ajaloo järel seisu, kus heliloojate, dirigentide ja solistide kõrval räägitakse üha enam lavastajatest, aga ka kunstnikest ja dramaturgidest. Sest „kostüümides kontsertide” aeg paistab olevat ooperilavadel möödas: publiku uus pealetulev põlvkond keeldub tegemast ooperile hinnaalandust ning soovib muusikateatris selle suurest kunstilise tinglikkuse astmest hoolimata…
9 minutit
Fieldsi medalid on kaasaegse matemaatika medalid
Iga nelja aasta tagant jagatakse ülemaailmsel kongressil matemaatikute kõige mainekamad auhinnad.
Matemaatikutele Nobeli auhinda ei anta ja iga matemaatik saab selle tagamaad teada juba ülikooli esmakursusel. Nimelt pajatab vähemalt üks professor ikka matemaatilise materjali vahele ka loo sellest, kuidas Alfred Nobel saanud pahaseks, kuna tema pruudil või naisel olnud matemaatikuga afäär. Üldteada…
Matemaatikutele Nobeli auhinda ei anta ja iga matemaatik saab selle tagamaad teada juba ülikooli esmakursusel. Nimelt pajatab vähemalt üks professor ikka matemaatilise materjali vahele ka loo sellest, kuidas Alfred Nobel saanud pahaseks, kuna tema pruudil või naisel olnud matemaatikuga afäär. Üldteada…
7 minutit
Kuidas kureerida tänavakunsti?
Tänavakunsti festivali üks aluseeldusi on subkultuuri piiridest väljumine ja laiem nähtavus.
Tänavakunstifestival „Stencibility” (viide šabloonkunsti ühele enimkasutatud tehnikale) Tartus 23. – 27. IV ja „Sõnum seinal” Pärnus 1. – 3. VIII.
Tänavakunstifestival „Stencibility” (viide šabloonkunsti ühele enimkasutatud tehnikale) Tartus 23. – 27. IV ja „Sõnum seinal” Pärnus 1. – 3. VIII.
7 minutit
Totaalne teater Bayreuthis
Liiga kriitiline kriitikaks?
Võib vist liialdamata öelda, et regulaarne teatrite ja festivalide külastamine välismaal ning üldine silmaringi laiendamine on paljudele eesti kultuuriinimestele üsna iseenesestmõistetav ja loomulik, nii üksiküritajate kui kultuurkapitali tasemel. Selline kultuurne tuulutamine mõjub tegijatele tervislikult ja inspireerivalt ning eesti kultuurile värskendavalt ja arendavalt. Hulk ideid ja tahtejõudu sünnib oma liivakastist juba paari sammu kaugusel,…
Võib vist liialdamata öelda, et regulaarne teatrite ja festivalide külastamine välismaal ning üldine silmaringi laiendamine on paljudele eesti kultuuriinimestele üsna iseenesestmõistetav ja loomulik, nii üksiküritajate kui kultuurkapitali tasemel. Selline kultuurne tuulutamine mõjub tegijatele tervislikult ja inspireerivalt ning eesti kultuurile värskendavalt ja arendavalt. Hulk ideid ja tahtejõudu sünnib oma liivakastist juba paari sammu kaugusel,…
4 minutit
Ooper müüride varjus
Savonlinna hoiab traditsioone, Birgitta otsib uut.
Erakordselt kuum suvi hakkab läbi saama ning muusikasõprade hingeanumad on elamusi pilgeni täis. Sai ju suvel nautida maiuspalu Savonlinna ooperifestivalil, Saaremaa ooperipäevadel ja äsja lõppenud Birgitta festivalil. Birgitta festival kulges tänavu pidulikus õhkkonnas: see viidi läbi juba kümnendat korda, kahel õhtul tähistati meeleoluka galakontserdiga festivali kunstilise juhi Eri Klasi 75. sünnipäeva…
Erakordselt kuum suvi hakkab läbi saama ning muusikasõprade hingeanumad on elamusi pilgeni täis. Sai ju suvel nautida maiuspalu Savonlinna ooperifestivalil, Saaremaa ooperipäevadel ja äsja lõppenud Birgitta festivalil. Birgitta festival kulges tänavu pidulikus õhkkonnas: see viidi läbi juba kümnendat korda, kahel õhtul tähistati meeleoluka galakontserdiga festivali kunstilise juhi Eri Klasi 75. sünnipäeva…
4 minutit
Filmitootmine Ameerika moodi
Kyle Franke: „Materjal peab olema ühelt poolt unikaalne ja teiselt poolt tuttavlik.”
Kyle Franke on Los Angeleses asuva filmikompanii XYZ Films arendusjuht, kelle ülesandeks on leida kogu maailmast eriilmelist põnevat intellektuaalset omandit (filme, stsenaariume, kirjandusteoseid), millel oleks potentsiaali jõuda Hollywoodis suurtele ekraanidele.
Kyle Franke on Los Angeleses asuva filmikompanii XYZ Films arendusjuht, kelle ülesandeks on leida kogu maailmast eriilmelist põnevat intellektuaalset omandit (filme, stsenaariume, kirjandusteoseid), millel oleks potentsiaali jõuda Hollywoodis suurtele ekraanidele.
5 minutit
Kurjade vaimude jaam
Elo-Maria Roots, Vaimude jaam. Toimetanud Tiia Penjam. Kujundanud Angelika Schneider. Tänapäev, 2013. 478 lk.
7 minutit
Tähtsaim on praegu töö iseenda kallal
Lev Rubinstein: „Venemaa on kirjanike maa, kuid Putin ise ei kuulu nende hulka. Ta ei ole romantik ega kirjanik, ta on tšekist – ma pean seda omaette antropoloogiliseks tüübiks.”
Moskva kirjanik Lev Rubinstein käis hiljuti Eestis, et osaleda Avatud Eesti Fondi korraldatud arutelusarjas „Venemaa hääled”. 22. augustil vestles ta Käsmus keskkonnaaktivisti Jelena Tširikova…
Moskva kirjanik Lev Rubinstein käis hiljuti Eestis, et osaleda Avatud Eesti Fondi korraldatud arutelusarjas „Venemaa hääled”. 22. augustil vestles ta Käsmus keskkonnaaktivisti Jelena Tširikova…
10 minutit
Paar sõna
On olemas selline teistesse keeltesse raskesti tõlgitav, kuid siinse tegelikkuse ruumis hästi arusaadav sõna nagu „pontid” [понты]1. Ja on olemas praeguse Venemaa reaalsuse kontekstis võtmeline mõiste nagu „papp” [бабло].
Ja mõned naiivsed inimesed arvavad ekslikult, et sellesinase „papi” saab kergelt ja sundimatult nagu viis kopikat tõlkida kõigisse maailma keeltesse kui „raha”. Ei, mu kullakesed! „Papp” ei ole raha, kuigi…
Ja mõned naiivsed inimesed arvavad ekslikult, et sellesinase „papi” saab kergelt ja sundimatult nagu viis kopikat tõlkida kõigisse maailma keeltesse kui „raha”. Ei, mu kullakesed! „Papp” ei ole raha, kuigi…
3 minutit
ripplõpp (cliffhanger)
„Sel karniisil oli võimatu maha istuda või seal üldse kauem püsida.”1 See Blake Crouchi twinpeaksilikust põnevikust „Wayward Pines” laenatud lause on rebend mägedesse põgenemist kirjeldavast lõigust. Kuigi kohe tekivad assotsiatsioonid kaljuronimise ja ülaltoodud ingliskeelse sõnaga cliffhanger, tahan ma selle lausega siiski piltlikult osutada hoopis lugejale, kelle teose autor on oma loo õnge saanud ja keda tõukab…
4 minutit
Lugu enesele kindlaksjäämisest
Oma isikumüüdi loomisel on vend Vahindra olnud vähemalt eestlaste seas ilmselt kõigi aegade edukaim.
R.A.A.A.Mi „Vaga vend Vahindra”, autor Mihkel Seeder, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi, Kristian Põldma, Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp. Esietendus 1. VIII Eesti Maanteemuuseumis Varbusel.
R.A.A.A.Mi „Vaga vend Vahindra”, autor Mihkel Seeder, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi, Kristian Põldma, Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp. Esietendus 1. VIII Eesti Maanteemuuseumis Varbusel.
5 minutit
Vend Vahindra valikuteta (üks)kõiksus
Ehk sobiks lugu vend Vahindra eksistentsiaalsetest valikutest pigem siseruumi.
R.A.A.A.Mi „Vaga vend Vahindra”, autor Mihkel Seeder, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi, Kristian Põldma, Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp. Esietendus 1. VIII Eesti Maanteemuuseumis Varbusel.
R.A.A.A.Mi „Vaga vend Vahindra”, autor Mihkel Seeder, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp. Mängivad Tarvo Vridolin, Tanel Ingi, Janek Vadi, Kristian Põldma, Karl-Edgar Tammi, Kristjan Lüüs ja Lauri Mäesepp. Esietendus 1. VIII Eesti Maanteemuuseumis Varbusel.
4 minutit
Noortekirjanduse edu võti on mitmekesisus
Salla Simukka on tänapäeval Soomes edukamaid kirjanikke ja pühendunumaid noortekirjanduse edendajaid. Ta on kirjutanud 13 noorteromaani, pälvinud 2012. aastal Soome lastekirjanduse suurima, Topeliuse auhinna ning 2013. aastal naabermaa kultuuri- ja haridusministeeriumi Suomi auhinna. Viimase on varem pälvinud vaid kaks noorte- ja lastekirjanikku Tove Jansson ja Maria Vuorio. Simukka Lumikki-triloogia tõlkeõigused on müüdud…
5 minutit
Kolm tilka tõelist fiktsiooni
Salla Simukka, Punane nagu veri. Tõlkinud Kadri Jaanits, toimetanud Kaari Tamm. Kaane kujundanud Laura Lyytinen. Pegasus, 2014. 286 lk.
3 minutit
Väga erilised ja põnevad kontserdid
III Pühalepa muusikafestival 15. – 17. III Suuremõisas.
4 minutit
Kui hästi tunneme Mozartit?
„Olev Ainomäe 60”: esinesid Olev Ainomäe (oboe), Lembit Orgse (klaver), Vahur Vurm (klarnet), Rait Erikson (metsasarv), Kristjan Kungla (fagott) ja kontserdi teises pooles ansambel Hortus Musicus. 23. VIII Kadrioru lossis.
2 minutit
Sosinal karjumise sümfoonia
„Häälte” dialoog balansseerib pidevalt mõistmise ja mittemõistmise, konkreetse ja abstraktse piiril.
Theatrumi „Hääled”, autor Jaan Kruusvall, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Mängivad Garmen Tabor, Aleksander Eelmaa ja Johannes Sarapuu. Esietendus 1. VIII Esna mõisas.
Theatrumi „Hääled”, autor Jaan Kruusvall, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Kristiina-Hortensia Port. Mängivad Garmen Tabor, Aleksander Eelmaa ja Johannes Sarapuu. Esietendus 1. VIII Esna mõisas.
4 minutit
Hea ja usutav armastuslugu
Margus Kasterpalu tõmbab näitlejad käima ja loob veenva omailma.
Viljandi Ugala „Mere märgid”, autor Gardner McKay, tõlkija Inna Feldbach, lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Liina Tepand, muusikaline kujundaja Toomas Lunge. Mängivad Kadri Adamson ja Meelis Rämmeld. Esietendus 12. VIII Saueaugu teatritalus.
Viljandi Ugala „Mere märgid”, autor Gardner McKay, tõlkija Inna Feldbach, lavastaja Margus Kasterpalu, kunstnik Liina Tepand, muusikaline kujundaja Toomas Lunge. Mängivad Kadri Adamson ja Meelis Rämmeld. Esietendus 12. VIII Saueaugu teatritalus.
5 minutit
Pealelend: Marion Jõepera, dramaturg ja Anne Türnpu, lavastaja
30. augustil linastub Katusekinos Anne Türnpu lavastatud visuaalne kontsert-etendus „Metsik, metsik linn”.
1 minut
„Stalker” 35
Andrei Tarkovski filmi „Stalker” („Сталкер”, 1979) 35. aastapäeva erilinastus 22. augustil Jägala joal.
1. Stalker
Veel mõni aasta tagasi oli mul „Stalkeri” kohta oma teooria. Minu tõlgenduse kohaselt olid Stalker, Professor ja Kirjanik juba varem omavahel tuttavad, Tsoon oli aga juhuslikult valitud koht. Kas või kellegi suvila lilleväli. Stalker kui mängujuht oli mõelnud Tsooni jaoks välja reeglid. Liiga sirget…
1. Stalker
Veel mõni aasta tagasi oli mul „Stalkeri” kohta oma teooria. Minu tõlgenduse kohaselt olid Stalker, Professor ja Kirjanik juba varem omavahel tuttavad, Tsoon oli aga juhuslikult valitud koht. Kas või kellegi suvila lilleväli. Stalker kui mängujuht oli mõelnud Tsooni jaoks välja reeglid. Liiga sirget…
5 minutit
Armastus ja väike inimene
Stacey Kooseli kuraatorinäitus „Homunkuluse kollektsioon” Hobusepeas kuni 1. IX. Kunstnikud Carla Castiajo, Hekla Dögg Jónsdóttir, Laura Kuusk, Camille Laurelli, Carlos Lazarich, Sten Saarits ja Michael Sell.
3 minutit
Äreval ajal vaja selge sõnumiga kunsti
Näitus „Mees ja naine” Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 1. IX.
3 minutit
Ökoutoopiline mülgas
Ökokogukonnad püsivad vaid tänu ümbritsevale tsivilisatsioonile, kust voogab neile vajalikku ressurssi.
4 minutit
Selge, lihtne, praktiline
Selgusid Tartusse Pepleri tänav 1 kavandatava lasteaia arhitektuurivõistluse tulemused.
3 minutit
Mobiilpositsioneerimine ja linnaehitus
Carlo Ratti: „Arhitektuur olgu ühtaegu dünaamiline ja püsiv.”
3 minutit
Teet Veispak ei anna alla
Karepa (tegevus)kunstiürituse väike aruanne.
Tegevuskunstiõhtu „Lagunemine” Richard Sagritsa majamuuseumis Karepal 9. VIII. Kuraator Teet Veispak, kunstnikud Roomet Jakapi, Kaarel Küttas, Vahur Laiapea, Kenneth Lekko, Jaan Malin, Katariina Meister,
Ian Simon Märjama, Robin Nõgisto, Jüri Ojaver, Alina Orav, Karin Strohm, Jaan Toomik ja Valeri Vinogradov, esilinastus Vahur Laiapea film „Kurvits Lootuse tänavalt”.
Tegevuskunstiõhtu „Lagunemine” Richard Sagritsa majamuuseumis Karepal 9. VIII. Kuraator Teet Veispak, kunstnikud Roomet Jakapi, Kaarel Küttas, Vahur Laiapea, Kenneth Lekko, Jaan Malin, Katariina Meister,
Ian Simon Märjama, Robin Nõgisto, Jüri Ojaver, Alina Orav, Karin Strohm, Jaan Toomik ja Valeri Vinogradov, esilinastus Vahur Laiapea film „Kurvits Lootuse tänavalt”.
4 minutit
JALUTUSKÄIK GALERIIDES: Sõjasõnumid põhjatandrilt: revolutsioon jätkub üliõrnasti
Teemu Mäki näitus „Kuidas olla mees või naine” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 31. VIII.
Soome multiinstrumentalisti näitus Kunstihoone galeriis on korraga inimlik-lihtne-puudutav fotoseeria, aga võtab praeguses Eesti kontekstis ka selgelt sõna. Sest sõna on vaja võtta, keegi kurat sulle seda ei anna . . . .
Soome multiinstrumentalisti näitus Kunstihoone galeriis on korraga inimlik-lihtne-puudutav fotoseeria, aga võtab praeguses Eesti kontekstis ka selgelt sõna. Sest sõna on vaja võtta, keegi kurat sulle seda ei anna . . . .
9 minutit
Kunstiakadeemia teel sukavabrikusse
Esmaspäeval kuulutati välja Eesti Kunstiakadeemia Tallinna õppehoone, Suva sukavabriku ehk Kotzebue tn 1 hoonekompleksi arhitektuurivõistluse tulemused.
Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Kotzebue tn 1 / Põhja pst 7 kinnistu EKA õppehoone kasutusfunktsioonile sobiv parim arhitektuurilahendus. Žürii lähtus tööde kaalumisel ruumilahenduse funktsionaalsusest ja paindlikkusest ning vastavusest EKA vajadustele. Oluliseks peeti inimsõbralikke liikumisvõimalusi, mis arvestaksid hoone osade…
Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Kotzebue tn 1 / Põhja pst 7 kinnistu EKA õppehoone kasutusfunktsioonile sobiv parim arhitektuurilahendus. Žürii lähtus tööde kaalumisel ruumilahenduse funktsionaalsusest ja paindlikkusest ning vastavusest EKA vajadustele. Oluliseks peeti inimsõbralikke liikumisvõimalusi, mis arvestaksid hoone osade…
15 minutit