Filosoofia edeneb harva formaalsete argumentidega
Filosoofiaprofessor Daniel Dennett: „Filosoofia ja teaduse vahel pole teravat piiri.”
Alustagem elulooliste seikadega. Quine’i lugemine tõi teid Harvardi filosoofialoengule ning Gilbert Ryle’i juhendamisel saite doktorikraadi Oxfordis. Mõlemad on XX sajandi analüütilise filosoofia suurkujud. Kuidas iseloomustate nende mõju endale? Kusagil olete isegi avaldanud Dennetti retsepti: selleks tuleb ristata Ryle Quine’iga ning lisada segule…
Alustagem elulooliste seikadega. Quine’i lugemine tõi teid Harvardi filosoofialoengule ning Gilbert Ryle’i juhendamisel saite doktorikraadi Oxfordis. Mõlemad on XX sajandi analüütilise filosoofia suurkujud. Kuidas iseloomustate nende mõju endale? Kusagil olete isegi avaldanud Dennetti retsepti: selleks tuleb ristata Ryle Quine’iga ning lisada segule…
11 minutit
Tase
Ülikoolilinnade köitmismasinad nutavad ülekoormusest. Viimaseid päevi valmistuvad tudengid tõestama, et nad on valmis lõpetama, et neil on taset. Nagu majanduskasvu puhul eeldame, et ka tase peab pidevalt tõusma. Õnnelikele määratakse selle saavutamiseks stipendiume (kui seadus…
1 minut
Stipi- ja sponsimisseadus läheb muutmisele
Sel aastal on asutud muljetavaldava hooga muutma kultuuriasutuste toimimist ja loovisikuid puudutavaid seadusi. Käivad tasakaalupunkti otsingud etendusasutuste seaduse loominguliste töötajate tähtajaliste lepingute pikkuse teemal, nn kunstiteoste protsendiseadusest on Sirbis juba kirjutatud, tegemisel on autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste seadus ning aprillis pandi rahandusministeeriumist eelnõude kooskõlastusringile tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise…
4 minutit
Arhitektuurist ja riigist
Arhitektuur on nii paljude sabade ja väheste sarvedega teema, et sellest sisukalt rääkimiseks tuleb alustada päris kaugelt. Alustagem süsteemidest. Süsteemiteooria vaatepunktist on süsteemi keeruline defineerida sel lihtsal põhjusel, et on väga vähe asju, mis pole süsteemid. Nii arvutis käivat tarkvara, last riietavat ema, sipelgapesa kui ka tükki seepi võib vaadelda süsteemina. Lihtne oleks öelda, et…
5 minutit
Tasemel lõppmäng
EKA magistritööde näitus „Tase” ja Eve Kombi „Elustatud linnapausid”.
Eesti Kunstiakadeemia kõigi teaduskondade magistritööde näitus „Tase” on Tallinna Rotermanni soolalaos ehk arhitektuurimuuseumis avatud 30. V – 13. VI. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöid kaitstakse sealsamas 2. ja 3. juunil algusega kell 10.
EKA arhitektuuriteaduskonna üliõpilastööde näituse „Lõppmäng 2014” raames on arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning urbanistika tudengite projektid üleval Draakoni…
Eesti Kunstiakadeemia kõigi teaduskondade magistritööde näitus „Tase” on Tallinna Rotermanni soolalaos ehk arhitektuurimuuseumis avatud 30. V – 13. VI. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöid kaitstakse sealsamas 2. ja 3. juunil algusega kell 10.
EKA arhitektuuriteaduskonna üliõpilastööde näituse „Lõppmäng 2014” raames on arhitektuuri ja linnaplaneerimise ning urbanistika tudengite projektid üleval Draakoni…
3 minutit
Käitumuslik arhitektuur ning aeg, ebastabiilsus ja määramatus
Theodore Spyropoulos: „Arhitektuur on intellektuaalsuse ja ruumilisuse uurimiskeskkond.”
5 minutit
Geomeetriline maja püüab pilku
Eesti arhitekti aiamaja „Noa” Suurbritannias tipp-projektide hulgas.
3 minutit
Nii lihtne ja nii tähenduslik Pryde
Josephine Pryde’i näitus „Püksikud, Berliin” Temnikova ja Kasela galeriis 16. IV – 24. V.
3 minutit
Maali taga maal
Silja Saarepuu ja Villu Plingi näitus „Maal” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 7. VI.
2 minutit
Päris äge tunne
Jass Kaselaane installatsioonid kõnetavad kogemuslikul, intellektuaalsel ja ka esteetilisel tasandil.
Köler Prize’i nominentide näitus EKKMis kuni 15. VI. Võitja kuulutatakse välja täna kell 22. Žürii: eelmise aasta võitja Jaanus Samma, saksa kuraator ja galerist, Taani Kunsthal 44 Møen direktor René Block, Varssavi Zacheta galerii kuraator Magda Kardasz, Frame’i direktor ja 2015. aasta Veneetsia biennaali Soome paviljoni kuraator Taru…
Köler Prize’i nominentide näitus EKKMis kuni 15. VI. Võitja kuulutatakse välja täna kell 22. Žürii: eelmise aasta võitja Jaanus Samma, saksa kuraator ja galerist, Taani Kunsthal 44 Møen direktor René Block, Varssavi Zacheta galerii kuraator Magda Kardasz, Frame’i direktor ja 2015. aasta Veneetsia biennaali Soome paviljoni kuraator Taru…
3 minutit
Interdistsiplinaarsusest teoorias ja praktikas
Tehnoloogia väljaarendamisega on suundutud masinapõhisuselt intelligentsema kehalise interaktsiooni ja tippteaduse suunas.
Näitus „Rhizope” kuni 24. VIII tarbekunsti- ja disainimuuseumis ja konverents „Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarsed uuringud” 30. V ja 1. VI kunstiakadeemias. Korraldajad kunstiakadeemia, muusika- ja teatriakadeemia ja kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool.www.rhizope.org.
Näitus „Rhizope” kuni 24. VIII tarbekunsti- ja disainimuuseumis ja konverents „Kunst ja teadus – hübriidne kunst ja interdistsiplinaarsed uuringud” 30. V ja 1. VI kunstiakadeemias. Korraldajad kunstiakadeemia, muusika- ja teatriakadeemia ja kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool.www.rhizope.org.
4 minutit
Meeliülendav Donizetti
Gaetano Donizetti koomiline ooper „Öökelluke”: muusikajuhid Ene Rindesalu, Ave Sikk ja Tiina Kärblane, lavastaja Taisto Noor, liikumisjuht on Rufina Noor, kunstnikud Anette Konksi ja Gerli Mägi, osades Olari Viikholm, Tamar Nugis, Ksenia Kutšukova, Viktoria Skornjakova, Aule Urb, Eerika Eensalu, Taisi Pettai, Auri Jürna, Janari Jorro, Mattias Aabmets ja kooriartistid, klaveril Ene Rindesalu. EMTA ooperistuudio 22. ja…
4 minutit
Stseenid ühest kommuunist
„Korduma kippuvad küsimused”: heliloojad Marianna Liik ja Sander Mölder (EMTA), libreto Andra Teede ja lavastaja Laura Mets (mõlemad EMTA lavakunstikool), muusikaline juht Taavi Kull, kunstnik Keili Retter, valguskunstnik Reelika Palk (VKA), liikumisjuhid Kristina Paškevicius ja Karmen Ong. 18. V Telliskivi loomelinnaku rohelises saalis.
7 minutit
Kullaprooviga Beethoven
Eesti Interpreetide Liidu kevadhooaja lõppkontsert: Kaija Lukas (viiul) ja Lea Leiten (klaver). 22. V Mustpeade majas.
2 minutit
Pärt Uusberg õhtu ilu sügavust tabamas
Pärt Uusbergi autorikontsert „Õhtu ilu”: Kammerkoor Head Ööd, Vend, segakoor HUIK!, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli keelpilliorkester, löökpilliansambel, Jaanika Kuusik (sopran), Riivo Kallasmaa (oboe), Marion Aruvee (altflööt), Maarja Nuut (marimba) jt solistid 20. V Niguliste kirikus.
3 minutit
Klassikaline muusika on jääv nähtus
Mida on vaja läbilöögiks rahvusvahelisel areenil ja millisena paistab Eesti muusika potentsiaal väljastpoolt, selgitab Briti kontserdikorralduse ekspert Roderick Thomson.
5 minutit
Kelle kanda on Wabadusrist?
Me ei saa lihtsalt küsida, mis on pildil valesti, vaid peame ka ennast sellel pildil ära tundma.
4 minutit
Globe’i „Hamlet” Eesti teatrigurmaanide ees
Brittide ringreisilavastuse trump on kaunilt kõlav Shakespeare’i värss.
Globe’i „Hamlet”, autor William Shakespeare, lavastajad Dominic Dromgoole ja Bill Buckhearst, kunstnik Jonathan Fensom. Mängisid Keith Barlett, John Dougall, Ladi Emeruwa, Phoebe Fildes, Miranda Foster, Naeem Hayat, Beruce Khan, Tom Lawrence, Jennifer Leong, Rawiri Paratene, Matthew Romain ja Amanda Wilkin. Külalisetendused 16. V Tallinna…
Globe’i „Hamlet”, autor William Shakespeare, lavastajad Dominic Dromgoole ja Bill Buckhearst, kunstnik Jonathan Fensom. Mängisid Keith Barlett, John Dougall, Ladi Emeruwa, Phoebe Fildes, Miranda Foster, Naeem Hayat, Beruce Khan, Tom Lawrence, Jennifer Leong, Rawiri Paratene, Matthew Romain ja Amanda Wilkin. Külalisetendused 16. V Tallinna…
4 minutit
Linnamuinasjutt – ökonoomselt ja remarkides
Kas Polygonteater kujuneb säästlikuks või säästuteatriks, on otsuste ja valikute küsimus.
Polygonteatri „Araabia öö”, autor Roland Schimmelpfennig, tõlkija Liis Kolle, lavastaja Tamur Tohver, kunstnikud Illimar Vihmar, Keili Retter ja Mae Kivilo, muusikaline kujundaja ja esitaja Mart Soo, valguskunstnik Triin Hook. Mängivad Kristiina-Hortensia Port, Meelis Rämmeld, Karin Rask, Mart Aas ja Roland Laos.…
Polygonteatri „Araabia öö”, autor Roland Schimmelpfennig, tõlkija Liis Kolle, lavastaja Tamur Tohver, kunstnikud Illimar Vihmar, Keili Retter ja Mae Kivilo, muusikaline kujundaja ja esitaja Mart Soo, valguskunstnik Triin Hook. Mängivad Kristiina-Hortensia Port, Meelis Rämmeld, Karin Rask, Mart Aas ja Roland Laos.…
5 minutit
Talendid kapis tagasi
Püstijalakomöödia elab Eestis läbi tõusuaega, et mitte öelda buumi. Kinoteatri seni viimane ettevõtmine „Open Mic” („Avatud mikrofon”) 8. mai õhtul Tallinna Kinomajas pretendeerib koguni teatriteadusliku või vähemalt teatriloolise eksperimendi staatusele. Eksperimendi esimene ja väga tähtis osa oli desorienteeriva pressiteate väljasaatmine: „Kinoteater otsustas aga väljuda turvalise ja osalt juba neljarealise Tallinna-Tartu maantee piiridest, et otsida üles maa…
3 minutit
Rode altar lähivaates
Kuidas rakendada pildindus- ja infotehnoloogiat pärandkultuuri uurimisel, säilitamisel ja konserveerimisel?
Ürituste seeria „Rode kujundamise katse” („Rode Imaging Event”) Niguliste muuseumis 15. – 18. V.
Ürituste seeria „Rode kujundamise katse” („Rode Imaging Event”) Niguliste muuseumis 15. – 18. V.
6 minutit
Mida õieti tähendab digiteerimine?
Tulevikustseen Niguliste kirikus: külastaja on Rode altari kujudest nii võlutud, et tellib muuseumipoest endale ühe apostli kuju sobivas mõõdus koopia, mis 3D-prinditakse algupärase, mitte muuseumis näha (s.t aja jooksul muutunud) värvilahendusega. Või kujutleme modellismi huviringi, mille tarvis on laserlõikusest ja CNC-freesimisest tellitud ERMi kogu museaalsete hobuvankrite-saanide detailide koopiad 1:18 mõõtkavas, mida mudeliteks kokku…
1 minut
Kuidas olla?
0lematute raamatute antoloogia. The Anthology of Non-Existent Books. Koostanud kiwa, toimetanud Jaak Tomberg, tõlkinud Annika Laas. Kujundanud Tuuli Aule. Paranoia, 2014. 184 lk.
7 minutit
Rääbakad õied
„Olematute raamatute antoloogia” on postmodernistlik aktsioon, ent postmodernism kuulub juba minevikku.
2 minutit
Ajastu versus ajastu
Me oleme nii taibukad. Ja ainus, mida me teada oleme saanud, on primitiivne sümpaatiline maagia. Infantiilne polümorfne perverssus. Kõik on seotud meiega ning nii olemegi iseendas vangis – me ei näe asju.
A. S. Byatt, „Lumm” (lk 323)
A. S. Byatt, Lumm. Tõlkinud Krista Kaer, toimetanud Eha Kõrge. Värsid tõlkinud Krista Kaer ja Peep Ilmet. Kujundanud Dan Mikkin.…
A. S. Byatt, „Lumm” (lk 323)
A. S. Byatt, Lumm. Tõlkinud Krista Kaer, toimetanud Eha Kõrge. Värsid tõlkinud Krista Kaer ja Peep Ilmet. Kujundanud Dan Mikkin.…
5 minutit
Tarandikku aetud vabadus
Kuna meil kanepi, psilotsübiini, meskaliini, LSD ja DMT puhul kogemus puudub, ei teagi keegi tegelikult, mille eest meid õieti kaitstakse.
1
Demokraatlikus süsteemis peaks kehtima põhimõte, et kui sinu valikud kedagi ei kahjusta, on see sinu ainuvabadus, mida sa endaga teed. Seejuures kerkib aga üles küsimus enesekahjustamisest: kust maalt on ümbritsevatel õigus piiritõmbamiseks ja sekkumiseks ning mille alusel…
1
Demokraatlikus süsteemis peaks kehtima põhimõte, et kui sinu valikud kedagi ei kahjusta, on see sinu ainuvabadus, mida sa endaga teed. Seejuures kerkib aga üles küsimus enesekahjustamisest: kust maalt on ümbritsevatel õigus piiritõmbamiseks ja sekkumiseks ning mille alusel…
7 minutit
Raev masina vastu
Julmad esmamuljed Cannes’i filmifestivalilt.
Mulle meeldivad sead. Koerad vaatavad meile alt üles. Kassid ülalt alla. Sead kohtlevad meid kui võrdseid.
Winston Churchill
Kunsti keskmes on jõhkard. Instinktid paljastavad nägemusi, mille moondumised on kaunid, ja loovaks jõuks on hävitus. Jõhkard peab kannatama – ja ta teebki seda, sest haarav kunst ei sünni rahulolust. Jõhkard kunstis paneb meidki kannatama. Me tunneme rahutust…
Mulle meeldivad sead. Koerad vaatavad meile alt üles. Kassid ülalt alla. Sead kohtlevad meid kui võrdseid.
Winston Churchill
Kunsti keskmes on jõhkard. Instinktid paljastavad nägemusi, mille moondumised on kaunid, ja loovaks jõuks on hävitus. Jõhkard peab kannatama – ja ta teebki seda, sest haarav kunst ei sünni rahulolust. Jõhkard kunstis paneb meidki kannatama. Me tunneme rahutust…
4 minutit
Uppuva filmitegija õlekõrs
Õppefilmidest Kaur Koka ja päästeameti uue filmi „Peata oma sõbrad” ainetel.
Prantsuse sõnameistrist režissöör Jean-Luc Godard on öelnud midagi sellist, et kaameraga on umbes sama lugu nagu naisega: kui teda üle pika aja kohtad, siis ei hüppa ju kohe voodisse, vaid üritad teda ikka kõigepealt taas tasapisi tundma õppida. Ka kaameraga tuleb uuesti tutvuda, enne kui…
Prantsuse sõnameistrist režissöör Jean-Luc Godard on öelnud midagi sellist, et kaameraga on umbes sama lugu nagu naisega: kui teda üle pika aja kohtad, siis ei hüppa ju kohe voodisse, vaid üritad teda ikka kõigepealt taas tasapisi tundma õppida. Ka kaameraga tuleb uuesti tutvuda, enne kui…
5 minutit
Kinoliidu järgmised sammud
Eesti Kinoliidu uus esimees Peeter Simm: „Suvekuudel peaks paika saama uue juhatuse tööplaani.”
Milline on või peaks olema kinoliidu funktsioon? Kas selle algne eesmärk on muutunud või mitte?
Peeter Simm: Kunagi jagas kinoliit autoostulubasid ja kortereid. Kui keegi arvab, et see oli lahe aeg, siis ei: idanesid kadedus ja intriigid. Nüüd jagame toetusi ja loomestipendiume ja haiget…
Milline on või peaks olema kinoliidu funktsioon? Kas selle algne eesmärk on muutunud või mitte?
Peeter Simm: Kunagi jagas kinoliit autoostulubasid ja kortereid. Kui keegi arvab, et see oli lahe aeg, siis ei: idanesid kadedus ja intriigid. Nüüd jagame toetusi ja loomestipendiume ja haiget…
4 minutit
Sõjamängud filmimaastikul
Eesti Kinoliidu eelmine esimees Jaak Lõhmus: „Hiljemalt sügiseks tuleb liidule leida uus tegevjuht.”
Milline on või peaks olema kinoliidu funktsioon? Kas selle algne eesmärk on muutunud või mitte?
Jaak Lõhmus: Kinoliidu „algse eesmärgi” juurde tungimine pole kuigi tulemuslik, sest erinevalt teistest loomeliitudest asutati see Nõukogude Liidus aastal 1962. Nood teised liidud tekkisid vabal maal.
Kinematografistide liit on loodud…
Milline on või peaks olema kinoliidu funktsioon? Kas selle algne eesmärk on muutunud või mitte?
Jaak Lõhmus: Kinoliidu „algse eesmärgi” juurde tungimine pole kuigi tulemuslik, sest erinevalt teistest loomeliitudest asutati see Nõukogude Liidus aastal 1962. Nood teised liidud tekkisid vabal maal.
Kinematografistide liit on loodud…
5 minutit
Demokraatia mitu elu
Demokraatliku ühiskonnakorralduse idee on maailmas mitmekesistunud ja uutes tähendustes paljunenud.
Kõik me oleme iga päev tunnistajaks üha süvenevale ühtlustumisele maailmas – hariduses, muusikamaitses, moes, toidus; selles, kuidas me asjade eest maksame ja prügi ära viskame, kõikjal üsna ühetaolistena kerkivates uutes äri- ja tööstuskeskustes. Seda loetelu võiks jätkata väga pikalt. Selline areng toimub tänu üha tihenevale kultuurivahetusele ja…
Kõik me oleme iga päev tunnistajaks üha süvenevale ühtlustumisele maailmas – hariduses, muusikamaitses, moes, toidus; selles, kuidas me asjade eest maksame ja prügi ära viskame, kõikjal üsna ühetaolistena kerkivates uutes äri- ja tööstuskeskustes. Seda loetelu võiks jätkata väga pikalt. Selline areng toimub tänu üha tihenevale kultuurivahetusele ja…
7 minutit
Eesti Teadusagentuur muutis toetuste taotlemise korda
Eesti Teadusagentuuri (ETAg) hindamisnõukogu kinnitas „Starditoetuse ja otsingutoetuse taotlemise tingimuste ja korra” muutused.
ETAg-i uurimistoetuste osakonna juhataja Madis Saluveere sõnutsi peaksid muudatused aitama hindamisnõukogu tegevust taotlejatele paremini arusaadavaks teha ning võimaldama saada parema kvaliteediga retsensioone, mis omakorda kergendaks hindamisnõukogu tööd lõppotsuste langetamisel.
ETAg-i uurimistoetuste osakonna juhataja Madis Saluveere sõnutsi peaksid muudatused aitama hindamisnõukogu tegevust taotlejatele paremini arusaadavaks teha ning võimaldama saada parema kvaliteediga retsensioone, mis omakorda kergendaks hindamisnõukogu tööd lõppotsuste langetamisel.
3 minutit
Inimõigused ja poliitkorrektsus
IRLi poliitik Mart Nutt, keda miskipärast nii ei tituleeritud, kommenteeris viimases Sirbis1 poliitiliselt korrektse uuskeele teemadel mitmeid inimõiguste ja vähemuste õigustega seotud küsimusi. Muu hulgas väidab ta, et keelepiirangutega üritatakse suunata inimeste mõtlemist ideoloogilistel põhjustel. Tegelikult on just Mart Nutt ja tema mõttekaaslased need, kes üritavad näilise objektiivsuse varjus kehtestada oma poliitilist nägemust nii…
3 minutit
In memoriam: Aare Tiisväli
Kuidas mäletada toimetajat?
Aare Tiisväli (28. I 1938 – 23. V 2014)
Aare Tiisväli (28. I 1938 – 23. V 2014)
2 minutit
Meil on vaja häid lugejaid
Kirjandusfestivali „HeadRead” külaline, inglise kirjanik A. S. Byatt räägib oma romaanist „Lumm” ja tänapäeva kirjandusest.
5 minutit
