Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks
Seriaalide „Kerge elu”, „Ment” ja „Kättemaksukontor” uus hooaeg TV3s.
TV3 aina sisukamaks muutuva omatoodetud programmi selle hooaja ainus päris uus sari on „Kerge elu”, mille sihtgrupiks eelkõige korralik, koos abikaasaga kaht last kasvatav keskklassi vaataja, kelle elus pole erilisi muresid peale kahe miljoni eurose pangalaenu. Ja ka selle, et kui naine ütleb mehele „Kallis, ma…
TV3 aina sisukamaks muutuva omatoodetud programmi selle hooaja ainus päris uus sari on „Kerge elu”, mille sihtgrupiks eelkõige korralik, koos abikaasaga kaht last kasvatav keskklassi vaataja, kelle elus pole erilisi muresid peale kahe miljoni eurose pangalaenu. Ja ka selle, et kui naine ütleb mehele „Kallis, ma…
3 minutit
Püha Andruse kiusamine
„Eesti Vabadussõda kestis 431 päeva. Eestlaste sõjaretk dopinguküttide ja rahvusvahelise suusaliidu vastu aga 724 päeva. Mõlemad sõjad lõppesid välisvaenlase ülekaaluka võitmisega,” tõdes Indrek Treufeldt saates „Kahekõne” (28. III). „Kui kaks aastat tagasi oli Veerpalu lihtsalt võitja, siis nüüd on ta kangelane,” teatas mõni tund hiljem „Kolmeraudses” imagoloog Linnar Priimägi.
Vaid huumorimeeleta põmmpea ei adunud kahe mehe väites…
Vaid huumorimeeleta põmmpea ei adunud kahe mehe väites…
4 minutit
Miguel Littín, Raúl Ruiz ja teised Tšiili kineastid
Vaevalt keegi kahtleb selles, et Ladina-Ameerika suurimad filmimaad on Brasiilia, Argentina ja Mehhiko. Pikk ja üllatavalt kirju ajalugu on samuti Tšiili filmikunstil. Üsna põhjaliku ülevaate sealse filmiteo kohta leiab netiaadressil http://www.cinechile.cl/.
Esimene omamaine filmikatsetus esilinastus 26. mail 1902. aastal Valparaiso sadamalinna teatris Odeón. Tegu oli linna pritsimeeste iga-aastase demonstratsioonesinemisega, kolmeminutisest unikaalsest…
Esimene omamaine filmikatsetus esilinastus 26. mail 1902. aastal Valparaiso sadamalinna teatris Odeón. Tegu oli linna pritsimeeste iga-aastase demonstratsioonesinemisega, kolmeminutisest unikaalsest…
3 minutit
Ilu, mis päästab maailma
Hillitsetud, pehme, külluslik, soe ja ülendav valgus.
Mängufilm „Renoir” (Prantsusmaa 2012, 111 min), režissöör ja stsenarist Gilles Bourdos. Osades Michel Bouquet, Christa Theret, Vincent Rottiers, Thomas Doret, Michèle Glezier jt. Linastub kinos Artis.
Üheksa aastat tagasi põimis šoti filmilavastaja Mick Davis oma filmi „Modigliani” ühe stseeni, kus noor ja tundmatu Amedeo Modigliani saabub külla kuulsale Renoir’le ning…
Mängufilm „Renoir” (Prantsusmaa 2012, 111 min), režissöör ja stsenarist Gilles Bourdos. Osades Michel Bouquet, Christa Theret, Vincent Rottiers, Thomas Doret, Michèle Glezier jt. Linastub kinos Artis.
Üheksa aastat tagasi põimis šoti filmilavastaja Mick Davis oma filmi „Modigliani” ühe stseeni, kus noor ja tundmatu Amedeo Modigliani saabub külla kuulsale Renoir’le ning…
4 minutit
Unenäoliselt eluline tupiktänava kurbmäng
Lapsed jäävad valusalt täiskasvanute suhete virvarri hammasrataste vahele.
Mängufilm „Murtud” („Broken”, Suurbritannia 2012, 91 min), režissöör Rufus Norris, stsenarist Mark Daniel O’Rowe Daniel Clay romaani ainetel. Osades Cillian Murphy, Tim Roth, Rory Kinnear, Lily James, Bill Milner jt. Linastub kinodes Sõprus ja Artis.
Selleaastase Briti parima sõltumatu filmi tiitliga pärjatud „Murtud” piilub tüüpilise Briti…
Mängufilm „Murtud” („Broken”, Suurbritannia 2012, 91 min), režissöör Rufus Norris, stsenarist Mark Daniel O’Rowe Daniel Clay romaani ainetel. Osades Cillian Murphy, Tim Roth, Rory Kinnear, Lily James, Bill Milner jt. Linastub kinodes Sõprus ja Artis.
Selleaastase Briti parima sõltumatu filmi tiitliga pärjatud „Murtud” piilub tüüpilise Briti…
3 minutit
Teadustõbistest
Teadlane peab olema õnnesärgis sündinud, muidu ta läbi ei löö.
Teadus, kuigi paljude arvates üks maailma kõige konservatiivsemaid nähtusi ja vahel lausa progressi takistaja, mis esitab kõige ebasobivamal ajal igasuguseid piinlikke küsimusi ega lase noortel kukkedel omatahtsi toimetada, on siiski teatavas liikumises. Kuigi selle sisemised reeglid, väärtussüsteem ning väärikuse ja väärituse kriteeriumid on suurelt jaolt püsinud ühesugusena vähemalt…
Teadus, kuigi paljude arvates üks maailma kõige konservatiivsemaid nähtusi ja vahel lausa progressi takistaja, mis esitab kõige ebasobivamal ajal igasuguseid piinlikke küsimusi ega lase noortel kukkedel omatahtsi toimetada, on siiski teatavas liikumises. Kuigi selle sisemised reeglid, väärtussüsteem ning väärikuse ja väärituse kriteeriumid on suurelt jaolt püsinud ühesugusena vähemalt…
14 minutit
Kaitsmisele tulevad väitekirjad
KERLY ESPENBERG
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Inequalities on the labour market in Estonia during the Great Recession” („Ebavõrdsus Eesti tööturul suure majanduslanguse ajal”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29346/espenberg_kerly.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub teisipäeval, 9. aprillil kl 14.15 Tartus Narva mnt 4 TÜ majandusteaduskonna ruumis B-306.
Juhendajad: PhD Kaia Philips ja PhD Jaan Masso
Oponendid: prof Ellu Saar (Tallinna Ülikool) ja prof Wiemer Salverda…
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Inequalities on the labour market in Estonia during the Great Recession” („Ebavõrdsus Eesti tööturul suure majanduslanguse ajal”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29346/espenberg_kerly.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub teisipäeval, 9. aprillil kl 14.15 Tartus Narva mnt 4 TÜ majandusteaduskonna ruumis B-306.
Juhendajad: PhD Kaia Philips ja PhD Jaan Masso
Oponendid: prof Ellu Saar (Tallinna Ülikool) ja prof Wiemer Salverda…
3 minutit
TED. TED? TED!
TEDxTallinna konverents „Piiri peal” 3. mail Salme kultuurikeskuses
Elo Kiivet, TEDxTallinna korraldusmeeskonnast, TED (tehnoloogia, meelelahutus, disain) konverentsidel on aukartustäratav ajalugu. Neid on peetud ühtejärge 29 aastat. Väga palju tuntud inimesi on seal esinenud. Mis on TED-konverentsisarja sedavõrd kaua edukalt tegusana hoidnud?
TED on 1984. aastal alguse saanud inspiratsioonikonverentside sari. 2006. aastast alates on kõik kõned tasuta internetis kättesaadavad…
Elo Kiivet, TEDxTallinna korraldusmeeskonnast, TED (tehnoloogia, meelelahutus, disain) konverentsidel on aukartustäratav ajalugu. Neid on peetud ühtejärge 29 aastat. Väga palju tuntud inimesi on seal esinenud. Mis on TED-konverentsisarja sedavõrd kaua edukalt tegusana hoidnud?
TED on 1984. aastal alguse saanud inspiratsioonikonverentside sari. 2006. aastast alates on kõik kõned tasuta internetis kättesaadavad…
3 minutit
Seadustest ja planeeringutest
Soovin selle kirjatükiga ühelt poolt tuua välja muljed, mis tekkisid, kui lugesin 8. III Sirbis ilmunud arhitektide liidu esimehe Peeter Pere arhitektide liidu üldkogul peetud kõnet „Arhipäev”. Loodan, et leian kaasamõtlejaid tähelepanu ja muret tekitanud küsimustele, mida puudutas oma kõnes ka Peeter Pere.
Pean tunnistama, et umbisikuliste teeside kehtiva tõena ühegi konkreetse viiteta esitamine kõnes mõjus…
Pean tunnistama, et umbisikuliste teeside kehtiva tõena ühegi konkreetse viiteta esitamine kõnes mõjus…
6 minutit
Tartu füüsikahoone basseinist ja selle ümberkujundamisest
Keskendun siinkohal ühele konkreetsele objektile Tartus eesmärgiga rääkida sellest, miks leidub 22 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist avalikus linnaruumis ikka veel kasutuid ning sotsiaalse väärtuseta nn mittekohti. Kõnealune objekt on Tartu füüsikahoone, mis valmis 1977. aastal ning kuulub siiani Tartu ülikoolile. Teema pole siiski mitte füüsikahoone ise, vaid…
2 minutit
Visa muutumine
Tartu uus arengustrateegia pakub palju muutusi, kuid vähe läbimõeldud samme selle saavutamiseks
Tartu on hakanud kesklinna rolli üle tõsisemalt mõtlema, see on tervitatav. Hästi toimiv kompaktne süda on enamikul Euroopa linnadest ja enamasti on see ka linnade kõige atraktiivsem piirkond nii kaubanduse kui turismi mõttes. USAs võib näha ilma toimiva keskuseta linnu – tulemus on ebameeldiv: pooltühje ja poollagunenud…
Tartu on hakanud kesklinna rolli üle tõsisemalt mõtlema, see on tervitatav. Hästi toimiv kompaktne süda on enamikul Euroopa linnadest ja enamasti on see ka linnade kõige atraktiivsem piirkond nii kaubanduse kui turismi mõttes. USAs võib näha ilma toimiva keskuseta linnu – tulemus on ebameeldiv: pooltühje ja poollagunenud…
4 minutit
Tartu uued suunad
5. märtsil kiitis Tartu volikogu heaks Tartu kesklinna arengustrateegia. Milline on Tartu kesklinna arengustrateegia eesmärk?
Indrek Ranniku, Tartu LPMKO planeeringuteenistuse juhataja: Põhjustest, miks hakati üldplaneeringut koostama, on ammu räägitud: riigiasutused lahkuvad kesklinnast, vanalinn tühjeneb poodidest ja asendub vaid söögikohtadega, elamuehitus ja seega elanike toomine kesklinna läheb vaevaliselt, bürood kerkivad igale poole mujale, mitte kesklinna, paari korda tehtud jalakäigutänava…
Indrek Ranniku, Tartu LPMKO planeeringuteenistuse juhataja: Põhjustest, miks hakati üldplaneeringut koostama, on ammu räägitud: riigiasutused lahkuvad kesklinnast, vanalinn tühjeneb poodidest ja asendub vaid söögikohtadega, elamuehitus ja seega elanike toomine kesklinna läheb vaevaliselt, bürood kerkivad igale poole mujale, mitte kesklinna, paari korda tehtud jalakäigutänava…
4 minutit
Kontserdipeegel
Appassionata
„Elagu Beethoven!”: Ralf Taali klaveriõhtu 26. III Estonia kontserdisaalis.
Ralf Taal otsustas oma klaveriõhtuga tähistada Ludwig van Beethoveni surmapäeva täpselt õigel ajal – 26. märtsil. Kohal oli Beethoveni surematu muusika, selle väärikas esitaja ja arvukas publik. Vahet oli vaid 186 aastat ja puudusid ainult küünlad.
Taal ütleb: „Beethoven on helilooja, kelle muusikas on rohkem positiivset energiat ja elurõõmu…
„Elagu Beethoven!”: Ralf Taali klaveriõhtu 26. III Estonia kontserdisaalis.
Ralf Taal otsustas oma klaveriõhtuga tähistada Ludwig van Beethoveni surmapäeva täpselt õigel ajal – 26. märtsil. Kohal oli Beethoveni surematu muusika, selle väärikas esitaja ja arvukas publik. Vahet oli vaid 186 aastat ja puudusid ainult küünlad.
Taal ütleb: „Beethoven on helilooja, kelle muusikas on rohkem positiivset energiat ja elurõõmu…
6 minutit
Kaks õhtut Liszti sakraalmuusikaga
Ferenc Liszti Reekviem: Eesti Rahvusmeeskoor ja solistid Mikk Üleoja dirigeerimisel 24. III Estonia kontserdisaalis.
Ferenc Liszti „Via crucis” (CD esitluskontsert): Jean-Claude Pennetier (klaver, Prantsusmaa) ja Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel 25. III Estonia kontserdisaalis.
On juba ammune tänuväärt traditsioon, et ülestõusmispühade eel kõlab meie kontserdipaikades märksa enam vaimulikku muusikat kui tavaliselt. Erandiks polnud ka tänavused…
Ferenc Liszti „Via crucis” (CD esitluskontsert): Jean-Claude Pennetier (klaver, Prantsusmaa) ja Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel 25. III Estonia kontserdisaalis.
On juba ammune tänuväärt traditsioon, et ülestõusmispühade eel kõlab meie kontserdipaikades märksa enam vaimulikku muusikat kui tavaliselt. Erandiks polnud ka tänavused…
3 minutit
Rännak renessanssi
Lisaks kontserditegevusele on Eesti Filharmoonia Kammerkoor püüdnud aastaid kaasa aidata ka noorte süvamuusikaharidusele, esinetud on tasuta loengkontsertidega paljudes koolides. Mullu korraldati Tartu Kalova gümnaasiumi õpilastele esseekonkurss, et ärgitada noori muusikaga seotud teemadel mõtlema-kirjutama, ja avaldati võidutöö ajakirjas Muusika. Seekord andis EFK Tallinna muusikakeskkooli koorijuhtimise ja muusikateooria õpilastele võimaluse viibida kava „Rännak renessanssi – Josquin Desprez” proovides ning…
2 minutit
Bertman viib Vanemuise Stanislavski aega
Vanemuine / Alan Prosa
„Tartus saab teha ooperit tasemel, mis on kõrvutatav ükskõik millise ooperimajaga,” kinnitab Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.
Homme esietenduvad Vanemuises Pjotr Tšaikovski lüürilised stseenid…
„Tartus saab teha ooperit tasemel, mis on kõrvutatav ükskõik millise ooperimajaga,” kinnitab Vanemuise muusikajuht ja peadirigent Paul Mägi.
Homme esietenduvad Vanemuises Pjotr Tšaikovski lüürilised stseenid…
7 minutit
Wie es eigentlich gewesen
Näitus „Hommage klassikale” Vaalas 14. – 30. III.
14. märtsil avati Vaala galeriis rühmanäitus „Hommage klassikale”, mida reklaamiti Laurentsiuse (Lauri Sillaku) kuraatoridebüüdina. Ta oli koondanud kuue kunstniku maalid, kunstnikke aga ühendab huvi vanade maalikoolkondade vastu. Kuigi näituse tekstis jääb kõlama, justkui etendaks lõviosa Laurentsius, polnud teised sugugi vaid hallid hiired.
Kuraator Laurentsius pani välja viis enda ja…
14. märtsil avati Vaala galeriis rühmanäitus „Hommage klassikale”, mida reklaamiti Laurentsiuse (Lauri Sillaku) kuraatoridebüüdina. Ta oli koondanud kuue kunstniku maalid, kunstnikke aga ühendab huvi vanade maalikoolkondade vastu. Kuigi näituse tekstis jääb kõlama, justkui etendaks lõviosa Laurentsius, polnud teised sugugi vaid hallid hiired.
Kuraator Laurentsius pani välja viis enda ja…
3 minutit
Heatasemeline nostalgiline tagasivaade
Eesti Maalikunstnike Liidu uudisloomingu näitus Pärnu uue kunsti muuseumis kuni 14. IV, kujundanud Jaan Elken, korraldanud Mari Roosvalt.
Ülevaatenäitustega pole iseenesest midagi valesti ka praegu, sest kõik kunstnikud ei jaksa igal aastal isikunäitust korraldada, ei mahu grupinäitustele või kuraatoriprojektidesse. Uudisloomingu avalik esitamine hoiab looja värske ning aktiivsena. Nii tuleb ka maalikunstnike liidu aastanäitusesse positiivselt…
Ülevaatenäitustega pole iseenesest midagi valesti ka praegu, sest kõik kunstnikud ei jaksa igal aastal isikunäitust korraldada, ei mahu grupinäitustele või kuraatoriprojektidesse. Uudisloomingu avalik esitamine hoiab looja värske ning aktiivsena. Nii tuleb ka maalikunstnike liidu aastanäitusesse positiivselt…
3 minutit
Lend üle kotkapesa
Marko Kekiševi näitus „Vahet pole” Tartu Nooruse galeriis kuni 13. IV ja näitus „Tempus fugit” Tallinna Linnagaleriis 28. II – 17. III.
1981. aasta suvel ilmus Marko Kekišev tollase kunstiinstituudi sisseastumiseksamitele. Tal olid pruunid silmad, pruunid traksidega tunked ja kaasas oli tal rula. See ei olnud nõukogude noore tavaline kombinatsioon (tänapäeval on iga kolmas graafilise disaini erialale kandideeriv…
1981. aasta suvel ilmus Marko Kekišev tollase kunstiinstituudi sisseastumiseksamitele. Tal olid pruunid silmad, pruunid traksidega tunked ja kaasas oli tal rula. See ei olnud nõukogude noore tavaline kombinatsioon (tänapäeval on iga kolmas graafilise disaini erialale kandideeriv…
4 minutit
Jalutuskäik galeriides
Urmas Viigi raamatugraafika
Urmas Viigi raamatuillustratsioonide näitus „Assortii” arhitektuuri- ja disainigaleriis 12. III – 1. IV.
Viimase kümmekonna aastaga on Urmas Viigi raamatukujundused kasvanud arvestatavaks väikeseks raamatukoguks. Ta on valinud raamatud ja autorid, mis tema enda mõttelaadi ja tõekspidamistega hästi sobivad. Kerttu Soans, Leelo Tungal, Heljo Mänd või Kadri Hinrikus on autorid, kes laste eakohaseid mõtteseoseid hästi…
Urmas Viigi raamatuillustratsioonide näitus „Assortii” arhitektuuri- ja disainigaleriis 12. III – 1. IV.
Viimase kümmekonna aastaga on Urmas Viigi raamatukujundused kasvanud arvestatavaks väikeseks raamatukoguks. Ta on valinud raamatud ja autorid, mis tema enda mõttelaadi ja tõekspidamistega hästi sobivad. Kerttu Soans, Leelo Tungal, Heljo Mänd või Kadri Hinrikus on autorid, kes laste eakohaseid mõtteseoseid hästi…
2 minutit
Ristipidi lood
Eesti ja Ungari illustraatorite ühisnäitus „Ristipidi lood” („Mese itt, mese ott”) Eesti Lastekirjanduse Keskuses kuni 27. IV. Eesti kuraator ja kataloogi koostaja Viive Noor, näituseprojekti partnerid Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Instituut Ungaris ja Ungari Instituut Eestis.
„Ristipidi lugudes” on kõrvuti väljas ungari ja eesti nüüdismuinaslood. Näitus rõõmustab ka laiemas plaanis: XX sajandi teisel poolel olid ju…
„Ristipidi lugudes” on kõrvuti väljas ungari ja eesti nüüdismuinaslood. Näitus rõõmustab ka laiemas plaanis: XX sajandi teisel poolel olid ju…
4 minutit
Tom Stoppardi üldinimlik intellektualism
Tees ja antitees on veenvad, lootkem, et Ugala ja Vanemuise ühistöös jõutakse ka sünteesini.
Tallinna Linnateatri „Utoopia rannik. I osa. Teekond”, autor Tom Stoppard, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Kalle Karindi ja koreograaf Laine Mägi. Mängivad Ain Lutsepp, Piret Kalda, Külli Teetamm, Kersti Heinloo, Ursula Ratasepp, Marta Laan,…
Tallinna Linnateatri „Utoopia rannik. I osa. Teekond”, autor Tom Stoppard, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Kalle Karindi ja koreograaf Laine Mägi. Mängivad Ain Lutsepp, Piret Kalda, Külli Teetamm, Kersti Heinloo, Ursula Ratasepp, Marta Laan,…
5 minutit
Tunnid Stoppardi meistriklassis
Lavastajana on Priit Pedajas seekord lustinud just groteskivõtit pruukides.
Tallinna Linnateatri „Utoopia rannik. I osa. Teekond”, autor Tom Stoppard, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Kalle Karindi ja koreograaf Laine Mägi. Mängivad Ain Lutsepp, Piret Kalda, Külli Teetamm, Kersti Heinloo, Ursula Ratasepp, Marta Laan, Liis Lass, Indrek Ojari, Kalju Orro, Alo…
Tallinna Linnateatri „Utoopia rannik. I osa. Teekond”, autor Tom Stoppard, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Priit Pedajas, kunstnik Liina Unt, valguskunstnik Kalle Karindi ja koreograaf Laine Mägi. Mängivad Ain Lutsepp, Piret Kalda, Külli Teetamm, Kersti Heinloo, Ursula Ratasepp, Marta Laan, Liis Lass, Indrek Ojari, Kalju Orro, Alo…
5 minutit
Pealelend: Raido Bergstein
Haapsalus kestab 11.–13. aprillini Eesti nüüdistantsu ülevaatefestival „Uus tants”. Esimest korda oli festival 1997. aastal, 2010. aastast korraldab seda Eesti Tantsukunstnike Liit.
Milliseid eemärke hoiab festival „Uus tants” endal silme ees?
Raido Bergstein, festivali „Uus tants” korraldaja: „Uus tants” on Eesti nüüdistantsu ülevaatefestival. See tähendab, et kõige olulisem on näidata läbilõiget tantsumaastikul viimase kahe aasta jooksul…
Milliseid eemärke hoiab festival „Uus tants” endal silme ees?
Raido Bergstein, festivali „Uus tants” korraldaja: „Uus tants” on Eesti nüüdistantsu ülevaatefestival. See tähendab, et kõige olulisem on näidata läbilõiget tantsumaastikul viimase kahe aasta jooksul…
1 minut
Kolm vihmast päeva
Diana Leesalu lavastus on nii lihvitud, et sobib Tallinna Linnateatrisse liigagi hästi.
Tallinna Linnateatri „Kolm vihmast päeva”, autor Richard Greenberg, tõlkija Krista Mits, lavastaja Diana Leesalu, dramaturg Paavo Piik, kunstnik Marion Undusk, helilooja ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Priit Pius, Maiken Schmidt ja Mikk Jürjens. Esietendus 23. II Tallinna Linnateatri väikeses saalis.
Lund sadas. Tallinna…
Tallinna Linnateatri „Kolm vihmast päeva”, autor Richard Greenberg, tõlkija Krista Mits, lavastaja Diana Leesalu, dramaturg Paavo Piik, kunstnik Marion Undusk, helilooja ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin, valguskujundaja Priidu Adlas. Mängivad Priit Pius, Maiken Schmidt ja Mikk Jürjens. Esietendus 23. II Tallinna Linnateatri väikeses saalis.
Lund sadas. Tallinna…
4 minutit
Juku-Kalle Raid kui poees
Juku-Kalle Raid ja teisi luuletusi. Koostanud Maris Jõks. Kujundanud Enaber Surdna. Ema ja Isa OÜ, 2013. 88 lk.
Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, kuulutab üks eesti vanarahvatarkus. Kuid nüüd peaaegu viisteist aastat ajalehe KesKus pead toimetanud praegust parlamendisaadikut ja kirjanike liidu liiget Juku-Kalle Raidi see teadmine suuremat ei loksuta. Ehkki ta jõudis riigikogusse…
Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, kuulutab üks eesti vanarahvatarkus. Kuid nüüd peaaegu viisteist aastat ajalehe KesKus pead toimetanud praegust parlamendisaadikut ja kirjanike liidu liiget Juku-Kalle Raidi see teadmine suuremat ei loksuta. Ehkki ta jõudis riigikogusse…
4 minutit
Emotsionaalne esindusluule
Kätlin Kaldmaa, Armastuse tähestik. Kujundanud Lilli-Krõõt Repnau. NyNorden, 2012.
Kätlin Kaldmaa on Eesti PEN-klubi esinaine, tuntud tõlkija, kriitik ja kirjanik, kelle rahvusvaheline sarm on möödunud aastal üllitunud luulekogus „Armastuse tähestik”. Juba Kaldmaa teose pealkirjas on midagi internatsionaalsusele omast: sõna „tähestik” viitab organiseeritusele, mida check-in-lennuk-passikontroll-metroo-rongijaam-pilet-maailma-lõppu endas kannab. Hea on, kui asjad, koodid ja kaardid, ja emotsioonid ja…
Kätlin Kaldmaa on Eesti PEN-klubi esinaine, tuntud tõlkija, kriitik ja kirjanik, kelle rahvusvaheline sarm on möödunud aastal üllitunud luulekogus „Armastuse tähestik”. Juba Kaldmaa teose pealkirjas on midagi internatsionaalsusele omast: sõna „tähestik” viitab organiseeritusele, mida check-in-lennuk-passikontroll-metroo-rongijaam-pilet-maailma-lõppu endas kannab. Hea on, kui asjad, koodid ja kaardid, ja emotsioonid ja…
4 minutit
Naisšovinistid ja põõsad
Elo Viiding, Teised. Ly Lestbergi kujundus ja fotod. Tuum, 2012. 174 lk.
Kõige huvitavam on alati teha vigu – väikesi ja suuri. Mitte olla, nagu oodati, vaid nii nagu piire katsuv inimolend ikka on. Jälgida seejärel reaktsiooni. Naeratada oma täiuslikus naiselikkuses ja selle kestel luua verdtarretavalt kõikjale ulatuv tunne, et tahad olla ihaldatud. Sõlmida silmsidemeid, et…
Kõige huvitavam on alati teha vigu – väikesi ja suuri. Mitte olla, nagu oodati, vaid nii nagu piire katsuv inimolend ikka on. Jälgida seejärel reaktsiooni. Naeratada oma täiuslikus naiselikkuses ja selle kestel luua verdtarretavalt kõikjale ulatuv tunne, et tahad olla ihaldatud. Sõlmida silmsidemeid, et…
2 minutit
Metafüüsiline mesilane
Maarja Kangro, Dantelik auk. Toimetanud Kajar Pruul. Illustreerinud Kirke Kangro, kujundanud Jan Paav. Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 142 lk.
Panin Maarja Kangro „Danteliku augu” kõrvale ja mõtlesin, et kui õige saadaks Rui Zinkile Facebookis sõbrakutse. Mis siis minulgi on Saul Bellow’ või, taeva pärast, Matt Groeningi vastu? Täiesti vastupidi. Meil oleks ehk Ruiga veel rohkem ühiseid huvisid,…
Panin Maarja Kangro „Danteliku augu” kõrvale ja mõtlesin, et kui õige saadaks Rui Zinkile Facebookis sõbrakutse. Mis siis minulgi on Saul Bellow’ või, taeva pärast, Matt Groeningi vastu? Täiesti vastupidi. Meil oleks ehk Ruiga veel rohkem ühiseid huvisid,…
4 minutit
Jääteed mööda teise auku
Maarja Kangro, Dantelik auk. Toimetanud Kajar Pruul, kujundanud Jan Paav, illustreerinud Kirke Kangro. Eesti Keele Sihtasutus, 2012, 142 lk.
Elo Viiding, Teised. Kujundanud Ly Lestberg. Tuum, 2012. 174 lk.
Tiina Laanem, Õnnelik jää. Pegasus, 2012. 156 lk
Palju on räägitud sellest, et 2012. aasta oli eestikeelsele romaanile suurepärane ja ilmus nii palju häid verivärskeid teoseid, et hakkas kohe…
Elo Viiding, Teised. Kujundanud Ly Lestberg. Tuum, 2012. 174 lk.
Tiina Laanem, Õnnelik jää. Pegasus, 2012. 156 lk
Palju on räägitud sellest, et 2012. aasta oli eestikeelsele romaanile suurepärane ja ilmus nii palju häid verivärskeid teoseid, et hakkas kohe…
5 minutit
Enne minekut natuke natslust
Erik G. Verg, Vaimustuse tiivul. Tõlkinud Iris Assad, toimetanud Piret Kuusik, keeletoimetanud Kairit Henno. Kujundanud Angelika Schneider. Nornberg&Co, 2012. 352 lk.
Tähele panemata, millega „saksa episood” Eesti alal lõppes, võitleb meie akadeemiline üldsus innukalt hoopis selle probleemi või õnne praeguseks 800 aasta taguse alguse üle. Mis sest, et lõpp 1939. aastal oli nii lõplik kui üldse…
Tähele panemata, millega „saksa episood” Eesti alal lõppes, võitleb meie akadeemiline üldsus innukalt hoopis selle probleemi või õnne praeguseks 800 aasta taguse alguse üle. Mis sest, et lõpp 1939. aastal oli nii lõplik kui üldse…
3 minutit
Hallid puumajad ja värvikad isiksused
Tartu ülikooli raamatukogu kunagise bibliotekaari Emil Andersi mälestused. Tõlkinud Aira Võsa, toimetanud Heivi Pullerits ja Marge Rennit, keeletoimetanud Valve-Liivi Kingisepp ja Ellen Niit. Kujundanud Peeter Paasmäe. Tartu Linnamuuseum ja Elmatar, 2012. 112 lk.
„Midagi suurt ei ole ma maa peal saavutanud ega taotlenudki,” kirjutab Tartu ülikooli raamatukoguhoidja Emil Anders ise oma mälestuste sissejuhatuses. Tõepoolest…
„Midagi suurt ei ole ma maa peal saavutanud ega taotlenudki,” kirjutab Tartu ülikooli raamatukoguhoidja Emil Anders ise oma mälestuste sissejuhatuses. Tõepoolest…
3 minutit
Von Schroeder – Tartu idealist, indoloog ja poeet
Leopold von Schroeder, Memuaarid. Tõlkinud Krista Räni, toimetanud Märt Läänemets ja Mari-Liis Tammiste. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2013. 340 lk.
Leopold von Schroeder (1851–1920) on tuntud nimi Tartu ülikooli ajaloos. Pikaajalise sanskriti keele dotsendina Tartus (1877–1894) pani ta aluse Eesti indoloogiale. Eesti ajalugu teab Schroederit kui Õpetatud Eesti Seltsi innukat liiget…
Leopold von Schroeder (1851–1920) on tuntud nimi Tartu ülikooli ajaloos. Pikaajalise sanskriti keele dotsendina Tartus (1877–1894) pani ta aluse Eesti indoloogiale. Eesti ajalugu teab Schroederit kui Õpetatud Eesti Seltsi innukat liiget…
6 minutit
Rahvakogu ja rahvaalgatus
Eesti poliitikaelu ja otsedemokraatia on omavahel keerulises suhtes: kord on see ideestik päevakorral ja sellest räägitakse, siis aga unustatakse. Eelmine suurem otsedemokraatia fookusesse tõusmine leidis aset ühes Eestimaa Roheliste pääsuga riigikogusse, koos roheliste väljajäämisega sealt polnud ideel aga enam avalikke eestkõnelejaid. Nüüd on hakatud taas tõukuvalt „Harta 12” algatusest otsedemokraatiast rääkima, hiljuti leidis rahvaalgatuse seadustamise…
3 minutit
Appi – keskaeg on tagasi!?
Kui Dannar Leitmaa kirjutas (Ekspress 21. III 2013), et kaitseväe juhataja ning veel mitmed riigikaitse juhtfiguurid kuuluvad templirüütlite sekka, oli see järjekordne piisk juba üle ääre ajavas vandenõuteooriate karikas. Sama päeva Kuku Raadio Delfi kiirtunnis rääkis Leitmaa: „[K]eskaeg on justkui tagasi tulemas. . . . . Vabamüürlased käivad ringi, siis templirüütlid on meil, Opus Dei on igal pool.…
3 minutit
Kureperspektiivi põlastamine ehk Kes on sündinud roomama, see ei hakka lendama
Siinkirjutaja pole „selartlane”. Kui Eesti ajaloo II köite kirjutajate kavatsus on olnud puhas ideoloogiavaba ajalookäsitlus, siis mina pole kunagi uskunud selle teostatavusse. Essee „Mõtteline Eesti” teise trüki saatesõnas on lõik, kus väidan, et sajandi eest tagas ajaloolase amet inimesele koolmeistri leiva oma riigi teenistuses…
7 minutit
Parlamendid – mitmekesised, aeglased, kuid visad
Stefan Marschall, Parlamentarism. Tõlkinud Katrin Kaugver, toimetanud Mihkel Solvak. Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu, 2012. 360 lk.
Saksa poliitikateadlase Stefan Marschalli nimi pole tänapäeva politoloogias just väga tuntud. Seetõttu oli tema teose hiljutine eestindamine üllatav valik. Kuid tuleb tunnistada, et riigikogu kantselei ja rahvusraamatukogu, kelle ühisinitsiatiivil raamatu väljaandmine teoks on saanud,…
Saksa poliitikateadlase Stefan Marschalli nimi pole tänapäeva politoloogias just väga tuntud. Seetõttu oli tema teose hiljutine eestindamine üllatav valik. Kuid tuleb tunnistada, et riigikogu kantselei ja rahvusraamatukogu, kelle ühisinitsiatiivil raamatu väljaandmine teoks on saanud,…
6 minutit
Julgus ja argus
Marek Strandberg
Oli loomeliitude mälestuspleenum. Mälestati ja jutustati. Seletamatul põhjusel paigutati räägitu mingisse kangelaslikkuse konteksti – inimestel, sealhulgas loovatel, olevat justkui hirm oma tõelisi mõtteid väljendada, teha kriitikat kehtivate olude ja valitsevate isikute…
Oli loomeliitude mälestuspleenum. Mälestati ja jutustati. Seletamatul põhjusel paigutati räägitu mingisse kangelaslikkuse konteksti – inimestel, sealhulgas loovatel, olevat justkui hirm oma tõelisi mõtteid väljendada, teha kriitikat kehtivate olude ja valitsevate isikute…
3 minutit
