Alfred Hitchcocki sada palet
Ta teeskleb, peibutab, kärgib, ülbab, siis ajab aga järsku üllatusest ja solvumisest silmad suureks, töllmokk värisemas.
Mängufilm „Hitchcock”, USA 2012, 98 min), režissöör Sacha Gervasi, stsenarist John J. McLaughlin, helilooja Danny Elfman. Osades Anthony Hopkins, Helen Mirren, Scarlett Johansson, Danny Huston, Toni Collette, Jessica Biel, James D’Arcy jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Alfred Hitchcock on nagu…
Mängufilm „Hitchcock”, USA 2012, 98 min), režissöör Sacha Gervasi, stsenarist John J. McLaughlin, helilooja Danny Elfman. Osades Anthony Hopkins, Helen Mirren, Scarlett Johansson, Danny Huston, Toni Collette, Jessica Biel, James D’Arcy jt. Linastub Tallinna ja Tartu kobarkinodes.
Alfred Hitchcock on nagu…
2 minutit
Kooliloo suurteos
Märt Karmo, Mustkuldne müts peas. I ja II. Tallinna Reaalkool, 2011. 316 ja 928 lk.
Tallinna reaalkool on samuti nagu Treffneri ja Westholmi gümnaasium ajalooline kool. Ta kujunes omaette mõisteks eesti kultuuriloos ja rahva seas. Ühegi teise keskkooli nimetust pole nii sageli muudetud, aga reaal püsis kõnekeeles visalt edasi. Ajalooliseks saab kutsuda ka Gustav Adolfi ja Miina Härma…
Tallinna reaalkool on samuti nagu Treffneri ja Westholmi gümnaasium ajalooline kool. Ta kujunes omaette mõisteks eesti kultuuriloos ja rahva seas. Ühegi teise keskkooli nimetust pole nii sageli muudetud, aga reaal püsis kõnekeeles visalt edasi. Ajalooliseks saab kutsuda ka Gustav Adolfi ja Miina Härma…
2 minutit
Hull prantslane mängib hullu venelast
Mängufilm „Rasputin” („Raspoutine”, Prantsusmaa-Venemaa 2011, 90 min), Režissöör Josée Dayan. Osades Gérard Depardieu, Fanny Ardant, Vladimir Maškov, Filip Jankovski, Anna Mihhalkova, Irina Alfjorova, Ksenia Rappoport, Konstantin Habenski, Julia Snigir jt.
Obelix on liiga sügavalt peekrisse vaadanud, oli üks hiljutine pealkiri loole, mis lahkas Gérard Depardieu’ viimase aja tegemisi ja avaldusi. Koomiksikangelane Obelix olevat…
Obelix on liiga sügavalt peekrisse vaadanud, oli üks hiljutine pealkiri loole, mis lahkas Gérard Depardieu’ viimase aja tegemisi ja avaldusi. Koomiksikangelane Obelix olevat…
2 minutit
Pilved Atlase õlgadel ehk Inimelust, millel peab olema tähendus
Paljudele nüüdisaegsetele ühiskonnast mõtlejatele on Hollywoodi populaarne filmitoodang olnud aastaid tänuväärne analüüsimaterjal: harvemini seepärast, et panustada midagi filmi kui kunstilise väljendusviisi mõistmisse; pigem ja tihedamini ikka seepärast, et kasutada seda pindmise lakmuspaberina kultuuriruumi parasjagu toestavate allhoovuste tuvastamiseks ja kaardistamiseks. Sümptomaatiline võib ühtlasi olla atraktiivne ja afektiivne: niisugune…
8 minutit
Kuuekümne kolmas karujaht, ikka Berliinis
Tänavusest „Berlinalest” jääb selle kolmandaks-neljandaks päevaks kuidagi väsinum mulje, kui varasematel aastatel on paistnud ja kogetud. Võib-olla on põhjus selles, et programmis on ühtlaselt palju keskmiselt korralikke, aga mitte tippteostusi, selliseid filme, mis saavad kriitikaedetabelites stabiilselt ja järjest 2 punkti, mitte rohkem.
Keskealiste õitseaeg
Seni ainsa „kolmepunktiviske” sooritas alles festivali neljandal päeval Tšiili lavastaja…
Keskealiste õitseaeg
Seni ainsa „kolmepunktiviske” sooritas alles festivali neljandal päeval Tšiili lavastaja…
2 minutit
Armastus kaduviku eelõhtul
Teineteisest väga hooliv vana abielupaar justkui tantsib, aga surmatantsu.
Mängufilm „Armastus” („Amour”, Prantsusmaa-Austria-Saksamaa, 2012, 125 min), režissöör ja stsenarist Michael Haneke, operaator Darius Khondji. Osades Emmanuelle Riva, Jean-Louis Trintignant, Isabelle Huppert jt. Linastub kinos Sõprus.
Režissöör Michael Haneke „Armastus” on vankumatult ja halastamatult lihtne lugu aja ja inimeste kaduvusest ning sellega toimetulemisest. Film algab suure paugu, jõulise…
Mängufilm „Armastus” („Amour”, Prantsusmaa-Austria-Saksamaa, 2012, 125 min), režissöör ja stsenarist Michael Haneke, operaator Darius Khondji. Osades Emmanuelle Riva, Jean-Louis Trintignant, Isabelle Huppert jt. Linastub kinos Sõprus.
Režissöör Michael Haneke „Armastus” on vankumatult ja halastamatult lihtne lugu aja ja inimeste kaduvusest ning sellega toimetulemisest. Film algab suure paugu, jõulise…
3 minutit
Pealelend: Vilja Volmer
Viljandi kultuuriakadeemias peetakse tänasest kuni pühapäevani XI tudengite teatripäevi, kuhu tulevad kokku üli- ja rakenduskõrgkoolide harrastusteatrid ning üliõpilaste teatritrupid, et kohtuda, õppida, näidata ja eelkõige vaadata, mis toimub praegu tudengiteatris.
Milliseid truppe ja milliste lavastustega on seekord festivalile oodata?
VILJA VOLMER, XI tudengite teatripäevade pressipealik: Oodata on kaheksat truppi, kes toovad endaga kaasa väga eripalgelisi lavastusi.…
Milliseid truppe ja milliste lavastustega on seekord festivalile oodata?
VILJA VOLMER, XI tudengite teatripäevade pressipealik: Oodata on kaheksat truppi, kes toovad endaga kaasa väga eripalgelisi lavastusi.…
1 minut
Lihalik „Othello” lõunanaabrite laval
Alla Sigalova teater on alati sotsiaalne teater: see mitte ainult ei puuduta, vaid põrutab.
Läti Rahvusooperi „Othello”, koreograaflavastaja Alla Sigalova, lavakunstnik Andris Freibergs, kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka, valguskunstnik Dmitri Budkin ja videokunstnik Ineta Sipunova. Tantsivad Serge Desroches, Aleksei Aveškin, Alise Prudāne, Iļana Puhova, Ieva Rācene, Aleksandrs Osadčijs, Andris Pudāns, Arturs Sokolovs, Arturs Skuteļskis, Evelīna…
Läti Rahvusooperi „Othello”, koreograaflavastaja Alla Sigalova, lavakunstnik Andris Freibergs, kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka, valguskunstnik Dmitri Budkin ja videokunstnik Ineta Sipunova. Tantsivad Serge Desroches, Aleksei Aveškin, Alise Prudāne, Iļana Puhova, Ieva Rācene, Aleksandrs Osadčijs, Andris Pudāns, Arturs Sokolovs, Arturs Skuteļskis, Evelīna…
3 minutit
Neli arvamust Vabast Lavast
KRISTIINA REIDOLV, Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht
Kui vaadata Eesti teatrimaastiku dünaamikat, siis on viimase 25 aasta jooksul olnud kolm väiketeatrite lainet. Praeguseks on tekkinud ligikaudu 30 väiketeatrit ja ühtlasi on aasta-aastalt kasvanud ka vabakutseliste näitlejate-lavastajate arv. Ühelt poolt tähendab see kindlasti uusi võimalusi, ent ka mitmesuguseid probleeme. Selleks, et lahendada ja leevendada väiketeatrite murekohti,…
Kui vaadata Eesti teatrimaastiku dünaamikat, siis on viimase 25 aasta jooksul olnud kolm väiketeatrite lainet. Praeguseks on tekkinud ligikaudu 30 väiketeatrit ja ühtlasi on aasta-aastalt kasvanud ka vabakutseliste näitlejate-lavastajate arv. Ühelt poolt tähendab see kindlasti uusi võimalusi, ent ka mitmesuguseid probleeme. Selleks, et lahendada ja leevendada väiketeatrite murekohti,…
2 minutit
Väiketeatritele tuleb vabadust ja võimalusi juurde
R.A.A.A.Mi juht Märt Meos: „Kindlasti ei ole Vaba Lava Eesti teatrisüsteemi lõhkuv organisatsioon, eesmärk on ikka täiendada, mitmekesistada ja rikastada siinset teatripilti”
Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatakse tänavu novembris uus Vaba Lava teatrimaja, kus on võimalus üles astuda väiketeatritel-vabatruppidel, kellel pole Tallinnas oma esinemispaika. Vaba Lava pakub neile kasutamiseks kahte black…
Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatakse tänavu novembris uus Vaba Lava teatrimaja, kus on võimalus üles astuda väiketeatritel-vabatruppidel, kellel pole Tallinnas oma esinemispaika. Vaba Lava pakub neile kasutamiseks kahte black…
8 minutit
Pealelend: Kiwa ja Terje Toomistu
Märtsis avatakse Eesti Rahva Muuseumis Terje Toomistu ja Kiwa kureeritud multidistsiplinaarne videonäitus „Nõukogude lillelapsed: 1970ndate psühhedeelne underground” ehk siis 1970ndate Eesti hipikultuuri käsitlus. Kuidas selle idee peale tulite? Mida näitusele ja näitusest ootate?
Kiwa: Esiteks rõhutan, et hipidest rääkides ei mõtle me selle all sotsiaalset parasiitlust, mõõdutundetut hedonismi ja ignorantset eskapismi. „Hipi” kui sõimusõna…
Kiwa: Esiteks rõhutan, et hipidest rääkides ei mõtle me selle all sotsiaalset parasiitlust, mõõdutundetut hedonismi ja ignorantset eskapismi. „Hipi” kui sõimusõna…
2 minutit
Kakskümmend aastat head vibe’i
Tarrvi Laamanni näitus „Mi Jamaica” Vabaduse galeriis kuni 19. II.
Tarrvi Laamanni teekond kunstnikuna on tänaseks kulgenud enam kui kakskümmend aastat. See on pikk aeg ning kindlasti muutusterohke, eriti sedavõrd liikuva ning laia tegevusringiga inimesele nagu Laamann. Tema loomingus võib aga täheldada ka nii temaatilist kui stiililist järjepidevust, kusjuures püsivalt prominentse koha on seal juba…
Tarrvi Laamanni teekond kunstnikuna on tänaseks kulgenud enam kui kakskümmend aastat. See on pikk aeg ning kindlasti muutusterohke, eriti sedavõrd liikuva ning laia tegevusringiga inimesele nagu Laamann. Tema loomingus võib aga täheldada ka nii temaatilist kui stiililist järjepidevust, kusjuures püsivalt prominentse koha on seal juba…
2 minutit
Pimeduses voogab miski nagu valgus
Raoul Kurvitza näitus Kumus kuni 21. IV. Kuraator Kati Ilves. 27. III kell 18 esitletakse Kumus näituse kataloogi koos DVDga, autorid on Hasso Krull, Ingrid Ruudi ja Kati Ilves.
1.
Alustagem klišeelikult: Raoul Kurvitz on piisavalt värvikas kuju ning tema looming küllaltki kihiline ja mahukas, et selle koondnäituse kõiki tasandeid, seoseid ja liginemisjooni ühe artikliga kirjeldada.
Samas…
1.
Alustagem klišeelikult: Raoul Kurvitz on piisavalt värvikas kuju ning tema looming küllaltki kihiline ja mahukas, et selle koondnäituse kõiki tasandeid, seoseid ja liginemisjooni ühe artikliga kirjeldada.
Samas…
5 minutit
Pealelend: Villu Plink
Jaan Koorti näitus oli sul üks esimesi klassikalise skulptuuri väljapaneku kujundusi. Kas klassikaline skulptuur eeldab teistsugust metoodikat ja lähenemisprintsiipe kui nüüdiskunsti näitused?
Mõneti võtsin seda näitust justkui mõne oma näituse tegemist, ainult tööd ei olnud minu tehtud (ekspositsiooni olen küll sulandanud mõned oma dokumenteerivad-illustreerivad fotod-videod). Seega ei ole küll suurt erinevust klassikalise või nüüdiskunsti näituse vahel. Töödele…
Mõneti võtsin seda näitust justkui mõne oma näituse tegemist, ainult tööd ei olnud minu tehtud (ekspositsiooni olen küll sulandanud mõned oma dokumenteerivad-illustreerivad fotod-videod). Seega ei ole küll suurt erinevust klassikalise või nüüdiskunsti näituse vahel. Töödele…
1 minut
Jaan Koortile mõeldes
Näitus „Modernismiaja klassikud. Jaan Koort” Kumus kuni 28. IV.
Jaan Koorti näitus Kumus annab võimaluse vaadata uuenenud kogemuse kaudu eesti modernismi esimese põlvkonna ühe silmapaistva esindaja loomingut. See näitus on käesirutus ja pilguheit ühele neist, kes lõid meie kultuuris midagi väga olulist aega ja olustikku, kus rahvuslik intelligents oli alles kujunemisjärgus. Jaan Koorti sõnul „sinna, kus minu…
Jaan Koorti näitus Kumus annab võimaluse vaadata uuenenud kogemuse kaudu eesti modernismi esimese põlvkonna ühe silmapaistva esindaja loomingut. See näitus on käesirutus ja pilguheit ühele neist, kes lõid meie kultuuris midagi väga olulist aega ja olustikku, kus rahvuslik intelligents oli alles kujunemisjärgus. Jaan Koorti sõnul „sinna, kus minu…
4 minutit
Mis tehtud? Mis tulemas?
Intervjuu Eesti Sisearhitektide Liidu juhi Priit Põldmega
Sisearhitektide liit on suhteliselt noor organisatsioon, see loodi alles pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, kui sisearhitektid eraldusid kunstnike liidu kujundajate sektsioonist. Eemalt vaadates jääb mulje, et sisearhitektide liit on seotud lähedalt kunstiakadeemiaga, sest teie füüsiline kodu on vanalinnas Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri kateedri juures.
See mulje on näiline, sisuliselt ei…
Sisearhitektide liit on suhteliselt noor organisatsioon, see loodi alles pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist, kui sisearhitektid eraldusid kunstnike liidu kujundajate sektsioonist. Eemalt vaadates jääb mulje, et sisearhitektide liit on seotud lähedalt kunstiakadeemiaga, sest teie füüsiline kodu on vanalinnas Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri kateedri juures.
See mulje on näiline, sisuliselt ei…
9 minutit
Keeruline mõte nõuab lihtsat lauset
Nõtket köitvat kirjatükki, mis tahes teemal, on nauding lugeda. Paraku ei tule selline kirjutis iseenesest. Selle taga on hulk tööd: tekst kirjutatakse läbi mitu korda, seda toimetatakse, täpsustatakse, vajadusel vaieldakse ja konsulteeritakse keelespetsialistidega. Kahjuks ei ole enamasti seda aega kuskilt võtta, kuid kirjutis peab olema lugejale vähemalt arusaadav.
Arhitektuurist kirjutavad meil enamasti arhitektuurikriitikud, kes…
Arhitektuurist kirjutavad meil enamasti arhitektuurikriitikud, kes…
3 minutit
Uus Ehituskunst ehk Ajakiri meedia digitaalse reprodutseeritavuse ajastul
Ajakiri Ehituskunst on 1981. aastast ilmuv arhitektide erialaliidu väljaanne, mis on aastate jooksul käest kätte liikunud ja nüüd jõudnud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriosakonna hõlma alla. 1980ndatel jõudis rohkearvuline toimetajaskond vaevalise koostamis- ja trükiprotsessi kiuste kokku panna neli numbrit, uue iseseisvuse tulles jäi missioonist ajakirja vedama Leonhard…
5 minutit
Kuidas jätkata pärimuslikku laulu kirjalikus kultuuris?
Kadunud laulukeele õpetuse ümarvaade 24. I Viljandi pärimusmuusika aidas.
Eesti folkloori keskseks, rahvusliku identiteediga seostuvaks „esindusliigiks” on XIX sajandist olnud regilaul. Sel on arhailise muistse kultuuri ja rahvusliku aarde aura, tema väärtuslikkust suurendab ka haruldus, kättesaamatus, sest elav traditsioon on suuremas osas Eestist katkenud. Regilauludest loodi „Kalevipoeg” ja mitu muud…
Eesti folkloori keskseks, rahvusliku identiteediga seostuvaks „esindusliigiks” on XIX sajandist olnud regilaul. Sel on arhailise muistse kultuuri ja rahvusliku aarde aura, tema väärtuslikkust suurendab ka haruldus, kättesaamatus, sest elav traditsioon on suuremas osas Eestist katkenud. Regilauludest loodi „Kalevipoeg” ja mitu muud…
5 minutit
Mustoneni festivali varjus
Pärnu Linnaorkester, solist Franz Ortner (tšello, Austria), dirigent Kaisa Roose 10. II Mustpeade majas.
„Mustonenfesti” vahetus sabas külastas Tallinna Pärnu Linnaorkester koos külaliste dirigent Kaisa Roose (Taani) ja tšellist Franz Ortneriga (Austria). Pärnu LO kontsert pealinnas pole enam haruldus. Küll paneb imestama asjaolu, et seekordne külastus toimus nagu põrandaaluse klubi kokkutulek – s.t absoluutselt ilma reklaamita.…
„Mustonenfesti” vahetus sabas külastas Tallinna Pärnu Linnaorkester koos külaliste dirigent Kaisa Roose (Taani) ja tšellist Franz Ortneriga (Austria). Pärnu LO kontsert pealinnas pole enam haruldus. Küll paneb imestama asjaolu, et seekordne külastus toimus nagu põrandaaluse klubi kokkutulek – s.t absoluutselt ilma reklaamita.…
2 minutit
ERSO – Tüür – Mahler – Poll – Elts
Suurepärane kava mängiti puupüsti täis saalile.
„Meistriklass II ”: ERSO, dirigent Olari Elts, solist Mihkel Poll, kavas Erkki-Sven Tüüri klaverikontsert (2006) ja Gustav Mahleri sümfoonia nr 6 (1903–1904). 8. II Estonia kontserdisaalis.
Teoseid klaverile soolopillina ja orkestrile kirjutatakse tänapäevalgi palju, harvemini kontserdi nime all. Tüüri klaverikontsert on üks neid, millel on selge oma ilme,…
„Meistriklass II ”: ERSO, dirigent Olari Elts, solist Mihkel Poll, kavas Erkki-Sven Tüüri klaverikontsert (2006) ja Gustav Mahleri sümfoonia nr 6 (1903–1904). 8. II Estonia kontserdisaalis.
Teoseid klaverile soolopillina ja orkestrile kirjutatakse tänapäevalgi palju, harvemini kontserdi nime all. Tüüri klaverikontsert on üks neid, millel on selge oma ilme,…
2 minutit
Maoaasta saabumine
Tomoya Nakai (koto, vokaal) kontsert, kaastegevad Hiroko Oba (koto) ja Mari Kalkun (kannel, vokaal) 10.II Kumu auditooriumis.
„Maoaasta alguse kontsert”: FA Schola ansambel koosseisus Raho Langsepp (dizi, xiao, xun, otu), Lilian Langsepp (guzheng), Kanno Mäe (kellamäng, löökpillid) ja Roland Suits (shakuhachi) 10.II Kadrioru lossis.
Hiina kalendri järgse musta vesimao aasta saabumine pani meilgi rahvamassid liikuma: Kadrioru pargis jalutasid…
„Maoaasta alguse kontsert”: FA Schola ansambel koosseisus Raho Langsepp (dizi, xiao, xun, otu), Lilian Langsepp (guzheng), Kanno Mäe (kellamäng, löökpillid) ja Roland Suits (shakuhachi) 10.II Kadrioru lossis.
Hiina kalendri järgse musta vesimao aasta saabumine pani meilgi rahvamassid liikuma: Kadrioru pargis jalutasid…
1 minut
Nii tulevärki kui vaikset mõtlust
Eesti Kontserdi „MustonenFest” 1. – 9. II
Seekordne „MustonenFest” on läbi. Kuigi selline isikukultus pole meile vist omane, on viimasel ajal järjest rohkem hakatud asju nimetama nende inimeste nimedega, kelle isiksus ja karisma sündmustele kõige rohkem tooni annavad (heaks näiteks Järvi suvefestival). Arvestades ajaloolist järjepidevust, oleks veebruarialguse sündmus võinud olla ka XXIV barokkmuusika festival:…
Seekordne „MustonenFest” on läbi. Kuigi selline isikukultus pole meile vist omane, on viimasel ajal järjest rohkem hakatud asju nimetama nende inimeste nimedega, kelle isiksus ja karisma sündmustele kõige rohkem tooni annavad (heaks näiteks Järvi suvefestival). Arvestades ajaloolist järjepidevust, oleks veebruarialguse sündmus võinud olla ka XXIV barokkmuusika festival:…
5 minutit
Teod: Kristel Pappel
8. veebruaril toimus Georg Otsa nimelises muusikakoolis X noorte muusikateadlaste konverents. Esimese seda laadi ettevõtmise algatas 2004. aasta veebruaris Tallinna muusikakeskkoolis Kristel Pappel, kes vaatab nüüd Sirbi palvel toimunule tagasi.
KRISTEL PAPPEL, EMTA professor: Olen väga õnnelik, et noorte konverents on jõudnud kümnenda korrani, sest õppeaastal 2003/2004 seda esmakordselt ette võtta oli siiski väike risk: kuidas…
KRISTEL PAPPEL, EMTA professor: Olen väga õnnelik, et noorte konverents on jõudnud kümnenda korrani, sest õppeaastal 2003/2004 seda esmakordselt ette võtta oli siiski väike risk: kuidas…
1 minut
Rituaalne teekond rahvusliku müüditeadvuse voogudes
Tõnu Kõrvitsa autorikontserdist: mõni mõte ja tunne
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert: solistid Kadri Voorand ja Anja Lechner (tšello), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. 6. II Metodisti kirikus.
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert Metodisti kirikus oli eelmäng ECMi plaadisalvestusele. Kavas vaheldus helilooja originaallooming Veljo Tormise teoste seadetega. Laval olid Tallinna Kammerorkester ja Eesti…
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert: solistid Kadri Voorand ja Anja Lechner (tšello), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste. 6. II Metodisti kirikus.
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert Metodisti kirikus oli eelmäng ECMi plaadisalvestusele. Kavas vaheldus helilooja originaallooming Veljo Tormise teoste seadetega. Laval olid Tallinna Kammerorkester ja Eesti…
3 minutit
Memento mori
Katkend romaanist
Päike pimestas . . . . ei, päikest polnudki, üksnes väljakannatamatult ere valgus . . . . Margole meenus Veneetsia, ta oli päikeseprillid koju unustanud, või õigemini, mitte unustanud, vaid lihtsalt ei pidanud vajalikuks neid reisile kaasa võtta, ja niipea, kui nad astusid vaporetto’lt kaldapealsele, umbes pool kilomeetrit Doodžide paleest, hakkasid tal silmad vett jooksma, ehkki oli sombune, ainsatki kiirt ei tunginud läbi…
Päike pimestas . . . . ei, päikest polnudki, üksnes väljakannatamatult ere valgus . . . . Margole meenus Veneetsia, ta oli päikeseprillid koju unustanud, või õigemini, mitte unustanud, vaid lihtsalt ei pidanud vajalikuks neid reisile kaasa võtta, ja niipea, kui nad astusid vaporetto’lt kaldapealsele, umbes pool kilomeetrit Doodžide paleest, hakkasid tal silmad vett jooksma, ehkki oli sombune, ainsatki kiirt ei tunginud läbi…
2 minutit
Armastuse avastamine
Dante, Vita Nova. Tõlkinud Rein Raud. TLÜ Kirjastus, 2012.
Kolmeteistkümnenda aastasaja esimesel poolel kirjutas keegi Guillaume de Lorris umbes nelja tuhande värsiga romaani, kus peategelane siseneb Amori riiki, imelisse aeda, kus roosi kujul viibib tema armastatu, keda valvavad Häbi, Hirm, Karskus ning neid valitsev Mõistus. Nii vägev kaitse paneb peategelase kõhedust tundma ja sellest suudab üle aidata…
Kolmeteistkümnenda aastasaja esimesel poolel kirjutas keegi Guillaume de Lorris umbes nelja tuhande värsiga romaani, kus peategelane siseneb Amori riiki, imelisse aeda, kus roosi kujul viibib tema armastatu, keda valvavad Häbi, Hirm, Karskus ning neid valitsev Mõistus. Nii vägev kaitse paneb peategelase kõhedust tundma ja sellest suudab üle aidata…
3 minutit
Vaade läbi danteliku augu
Kõnelus Maarja Kangroga
Kui lugesin läbi „Danteliku augu”, vaatasin huvi pärast järele, mitu raamatut Maarja Kangro õieti avaldanud on – ega suutnud uskuda, et tegu on alles teise novellikoguga. Ühtaegu on kõik lood nii erinevad, et jäävad hästi meelde, siiski on need kõik kirjutatud äratuntavas stiilis, mis võiks praeguseks olla end kehtestanud kaubamärk. Umbes nii, et…
Kui lugesin läbi „Danteliku augu”, vaatasin huvi pärast järele, mitu raamatut Maarja Kangro õieti avaldanud on – ega suutnud uskuda, et tegu on alles teise novellikoguga. Ühtaegu on kõik lood nii erinevad, et jäävad hästi meelde, siiski on need kõik kirjutatud äratuntavas stiilis, mis võiks praeguseks olla end kehtestanud kaubamärk. Umbes nii, et…
5 minutit
Mis jäi silma keskkonnaseire aruannet lugedes
Kliimamuutused hakkavad ennast tundma andma ka Eestis.
Värskeimat keskkonnaseisundit kajastavat dokumenti, keskkonnauuringute keskuse üllitatud „Eesti keskkonnaseire 2011” (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Keskkonnaseire2011_02_01_13.pdf) lugedes jäi positiivse poole pealt silma, et Tallinna õhukvaliteet…
Värskeimat keskkonnaseisundit kajastavat dokumenti, keskkonnauuringute keskuse üllitatud „Eesti keskkonnaseire 2011” (http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Keskkonnaseire2011_02_01_13.pdf) lugedes jäi positiivse poole pealt silma, et Tallinna õhukvaliteet…
1 minut
Haridustsunftide lagunemise ja haridusinnovatsiooni ajastu algus
23.–25. jaanuarini toimunud rahvusvahelisest konverentsist „Kõrgharidus – kõrgtasemel õppimine?” oli lugeda eelmisest Sirbist. Olen harjunud, et konverentside pealkirjad püüavad tekitada uudset seost, kuid see pealkiri on küll tautoloogiline. Kuidas siis teistmoodi üldse saab olla? Kui rahvusvaheline konverents sellepärast kokku kutsutakse, et arutada, missugune peab olema õppejõudu roll ja…
4 minutit
Kaitstud ja kaitsmisel väitekirjad
SIRJE HELME
Eesti Kunstiakadeemia
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
„Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme Eesti kunstis”
https://docs.google.com/a/artun.ee/file/d/0B5zWAWhayOJUa0VxRWtBaGQ0LVU/edit?pli=1
Juhendaja: em-prof Jaak Kangilaski
Oponent: PhD Lolita Jablonskiene (Leedu Rahvusgalerii)
Väitekirja teemaks on sõjajärgse kunsti arenemine ja kujunemine tingimustes, mida ühelt poolt määras poliitiline ja ideoloogiline totalitaarne süsteem ning teiselt poolt soov ja traditsioon kuuluda lääne kultuuriruumi, ning esteetilised arusaamad ja ideoloogilised konfrontatsioonid, mis…
Eesti Kunstiakadeemia
Kaitstud teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
„Sõjajärgse modernismi ja avangardi probleeme Eesti kunstis”
https://docs.google.com/a/artun.ee/file/d/0B5zWAWhayOJUa0VxRWtBaGQ0LVU/edit?pli=1
Juhendaja: em-prof Jaak Kangilaski
Oponent: PhD Lolita Jablonskiene (Leedu Rahvusgalerii)
Väitekirja teemaks on sõjajärgse kunsti arenemine ja kujunemine tingimustes, mida ühelt poolt määras poliitiline ja ideoloogiline totalitaarne süsteem ning teiselt poolt soov ja traditsioon kuuluda lääne kultuuriruumi, ning esteetilised arusaamad ja ideoloogilised konfrontatsioonid, mis…
3 minutit
Ühte ja ainsat ajalugu ei ole universumil ega ka eesti rahval
Kuidas me oleme jõudnud olevikku, on olemuslik vaidlus ka füüsikas.
Stephen Hawking, Leonard Mlodinow. Universumi suurejooneline ehitus. Uued vastused elu põhiküsimustele. Tõlkinud Eve-Reet Tammet. TEA Kirjastus 2013. 208 lk.
Omavahel näiliselt ootamatult seotud asjad juhtuvad üheaegselt, selle peale on tulnud küllap iga mõtleja. Selline üheaegsus on tõenäosuslik, ent mitte klassikalises…
Stephen Hawking, Leonard Mlodinow. Universumi suurejooneline ehitus. Uued vastused elu põhiküsimustele. Tõlkinud Eve-Reet Tammet. TEA Kirjastus 2013. 208 lk.
Omavahel näiliselt ootamatult seotud asjad juhtuvad üheaegselt, selle peale on tulnud küllap iga mõtleja. Selline üheaegsus on tõenäosuslik, ent mitte klassikalises…
4 minutit
Avalik loeng
Reedel, 15. veebruaril kl 14 peab Londoni King’s College’i professor Stephen Lovell inglise keeles avaliku loengu teemal „From Stenography to Radio: An Alternative History of Communications in Russia”. Loeng toimub Tallinnas Uus-Sadama 5 Tallinna Ülikooli Mare õppehoones ruumis M-218.
Stephen Lovell on Londoni King’s College’i kaasaja ajaloo professor. Tema teaduslike huvide sfääris on Euroopa ajalugu, ajalugu ja mälu, Nõukogude…
Stephen Lovell on Londoni King’s College’i kaasaja ajaloo professor. Tema teaduslike huvide sfääris on Euroopa ajalugu, ajalugu ja mälu, Nõukogude…
1 minut
Infoühiskonnast hereetiliselt. Finaal
Kas oodata kuni järjekordne häguolukord meid juukseidpidi soost välja tõmbab?
Švejk teadis küll, milline on elamiseks mõnusaim riik – säärane, kus õllehinnad ja väärtushinnangud ülearu kiiresti ei muutu. Ideaalses ühiskonnas võiksid ka infomängu kolme põhiosalise (riik, kodanik, kapital) ootused ja käigud üksteise suhtes olla eluea jagu aastaid ette aimatavad. Kahjuks antakse infoühiskonnas üheks käiguks…
Švejk teadis küll, milline on elamiseks mõnusaim riik – säärane, kus õllehinnad ja väärtushinnangud ülearu kiiresti ei muutu. Ideaalses ühiskonnas võiksid ka infomängu kolme põhiosalise (riik, kodanik, kapital) ootused ja käigud üksteise suhtes olla eluea jagu aastaid ette aimatavad. Kahjuks antakse infoühiskonnas üheks käiguks…
6 minutit
Kobamisi kultuuripoliitika uurimise poole
Berk Vaher analüüsis eelmise aasta 21. detsembri Sirbis tänuväärse põhjalikkusega kultuurikoja tehtud kultuuripoliitika uuringut. Jättes kõrvale toimetamata teksti ja kirjavead (mis on loomulikult kahetsusväärsed), peitub uuringu suurim probleem selle mõistestikus. Vaheris tekitab uuringu mõistekasutus kõhedust: „Kus kehtestatakse „põhimõisted”, määratakse sellega ära kogu diskursuse loomus ja antakse eelis teatavatele eluhoiakutele, sulgedes teised välja”.…
2 minutit
Loodus ei peegeldu mitte kujus, vaid kujunemises¹
Uexkülli sõnaseadmise külluslik tihedus lubaks „Omailmasid” ilma vaevata ka näiteks proosaluulena käsitleda.
Jakob von Uexküll, Omailmad. Koostajad Kalevi Kull ja Riin Magnus. Tõlkinud Mari Tarvas ja Krista Räni. Ilmamaa „Eesti mõtteloo” sari, Tartu 2012. 416 lk.
Jakob von Uexküll on alles teine bioloog, kelle tekstide kogumik „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud. Poliitikagagi kätt…
Jakob von Uexküll, Omailmad. Koostajad Kalevi Kull ja Riin Magnus. Tõlkinud Mari Tarvas ja Krista Räni. Ilmamaa „Eesti mõtteloo” sari, Tartu 2012. 416 lk.
Jakob von Uexküll on alles teine bioloog, kelle tekstide kogumik „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud. Poliitikagagi kätt…
4 minutit
Mihkel Mutt: „Tunnen end kümnendat korda lüpsma tuleva lehmana”
Piia Ruber
Iga noor demokraatia peaks üksipulgi uurima Weimari vabariigi erakondade vahelisi pingeid. Näeksime, et vaevarikas demokraatia remontimise tee on parem kui käegalöömine…
Iga noor demokraatia peaks üksipulgi uurima Weimari vabariigi erakondade vahelisi pingeid. Näeksime, et vaevarikas demokraatia remontimise tee on parem kui käegalöömine…
13 minutit
Müüdiloome müüdimurdmise sildi all
Meil laulud aitavad elada, surra, kirjutas kunagi vist Runnel, pilgates omaaegset nõukogulikku massilaulu, mis muidugi väitis natukene muud. Pilge pilkeks, kuid laulud, muinaslood, müüdid on osa meie vaimumaailmast ning mingil moel ja määral kujundavad need ka kõige ratsionaalsema inimese käitumist. Seejuures peitub müütides hulgaliselt ohte. Müütide abil on võimalik üht rahvast teise vastu…
2 minutit
Henriku ja Hoeneke personaalküsimus
„Selartlaste” ja „enamlaste” vastasseisu tagamaadest
Me teame XIII sajandi alguses siinkandis juhtunust lõviosas vaid tänu ühele allikale – Henriku Liivimaa kroonikale. On veel mõned pudemed Novgorodi leetopissides, midagi Skandinaavia allikates, ühte-teist vanemas riimkroonikas (VR). Just viimase näide on õpetlik. VRi anonüümseks jäänud autor polnud XIII sajandi alguse ristisõja kaasaegne. Ta toetus suulisele pärimusele, võib-olla…
Me teame XIII sajandi alguses siinkandis juhtunust lõviosas vaid tänu ühele allikale – Henriku Liivimaa kroonikale. On veel mõned pudemed Novgorodi leetopissides, midagi Skandinaavia allikates, ühte-teist vanemas riimkroonikas (VR). Just viimase näide on õpetlik. VRi anonüümseks jäänud autor polnud XIII sajandi alguse ristisõja kaasaegne. Ta toetus suulisele pärimusele, võib-olla…
5 minutit
Kukk kullahunnikul
Marek Strandberg
Pärast seda, kui Euroopa valitsusjuhid olid kokku leppinud Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi, hakkas Eesti valitsuse propagandafonilt kostma sellise ägedusega triumfimarss, nagu oleks Eesti võitnud vähemasti viimase maailmasõja. Iseenesest ei kuulu võidu-kaotuse…
Pärast seda, kui Euroopa valitsusjuhid olid kokku leppinud Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi, hakkas Eesti valitsuse propagandafonilt kostma sellise ägedusega triumfimarss, nagu oleks Eesti võitnud vähemasti viimase maailmasõja. Iseenesest ei kuulu võidu-kaotuse…
2 minutit
