20. oktoobril on hõimupäev
Hõimupäevade kava vt www.fennougria.ee
5. kuni 8. septembrini peeti Ungaris Balatoni-äärses väikelinnas Siófokis soome-ugri rahvaste VI maailmakongress, mille avatseremooniast võtsid osa Eesti, Soome ja Ungari president ning Venemaa kultuuriminister. Maailmakongressi algatasid 20 aastat tagasi Venemaa soome-ugri ja samojeedi rahvad totalitaarse riigi kokkuvarisemisjärgses eufoorias. Oma etnilisel kodumaal vähemusse jäänud ja assimileerumisohus väikerahvastele oli see üle pika aja…
5. kuni 8. septembrini peeti Ungaris Balatoni-äärses väikelinnas Siófokis soome-ugri rahvaste VI maailmakongress, mille avatseremooniast võtsid osa Eesti, Soome ja Ungari president ning Venemaa kultuuriminister. Maailmakongressi algatasid 20 aastat tagasi Venemaa soome-ugri ja samojeedi rahvad totalitaarse riigi kokkuvarisemisjärgses eufoorias. Oma etnilisel kodumaal vähemusse jäänud ja assimileerumisohus väikerahvastele oli see üle pika aja…
1 minut
Meie keelesugulased pole üksi
XVIII sajandi tuntud kirjanik, teoreetik ja folklorist Johann Gottfried von Herder kirjutas ungarlaste kohta järgmist: „. . . . ungarlased elavad nüüd slaavlaste, sakslaste, rumeenlaste ja teiste rahvaste keskel vähemusena, sajandite pärast leiab ka nende keelest vaevalt märke.” Tõenäoliselt just Herderi ettekuulutus äratas tolle aja ungari haritlaskonna. Ungaris, mis polnud tollal iseseisev riik, algas XIX sajandi esimesel…
4 minutit
Kaitstud ja kaitsmisele tulevad väitekirjad
Martin Serg
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus
Doktoritöö „Therapeutic aspects of central haemodynamics, arterial stiffness and oxidative stress in hypertension” („Tsentraalse hemodünaamika, arterite jäikuse ja oksüdatiivse stressi raviaspektid hüpertensiooniga patsientidel”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26790/serg_martin2.pdf?sequence=3
Juhendajad: prof Jaan Eha, prof Mihkel Zilmer ja PhD Priit Kampus
Oponent: prof Jan Filipovsky (Lääne-Bohemia Ülikool, Plzeň, Tšehhi…
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus
Doktoritöö „Therapeutic aspects of central haemodynamics, arterial stiffness and oxidative stress in hypertension” („Tsentraalse hemodünaamika, arterite jäikuse ja oksüdatiivse stressi raviaspektid hüpertensiooniga patsientidel”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/26790/serg_martin2.pdf?sequence=3
Juhendajad: prof Jaan Eha, prof Mihkel Zilmer ja PhD Priit Kampus
Oponent: prof Jan Filipovsky (Lääne-Bohemia Ülikool, Plzeň, Tšehhi…
2 minutit
Eneseavamine on mõnus ja vajalik
Selle aasta kevadel avaldasid kaks Harvardi ülikooli teadurit, Diana Tamir ja Jason Mitchell, USA teaduste akadeemia väljaandes PNAS artikli eneseavamise neurobioloogiast. Funktsionaalse magnetresonantskuvamise tehnoloogia ehk fMRI abil korraldatud uuringuseeria põhjal selgus, et eneseavamine hõlmab samu neuroloogilisi mehhanisme, mida on varem seotud esmase (toit, seks) ja teisese (raha) hüvitusega (reward). Võimalus enesest rääkida tundus katses…
2 minutit
Rakumaailma filosoofiline kivi
2012. aasta Nobeli füsioloogia ja meditsiini auhind anti põhjapanevate avastuste eest raku- ja arengubioloogias.
8. oktoobril kell 11.30 astus Nobeli füsioloogiaja meditsiinikomisjoni sekretär prof Göran K. Hansson Stockholmis Karolinska instituudi Nobel Forumi hoone loengusaali ja teatas, et 2012. aasta Nobeli füsioloogia ja meditsiini auhind antakse Sir John B. Gurdonile ja Shinya Yamanakale „avastuste eest, mis…
8. oktoobril kell 11.30 astus Nobeli füsioloogiaja meditsiinikomisjoni sekretär prof Göran K. Hansson Stockholmis Karolinska instituudi Nobel Forumi hoone loengusaali ja teatas, et 2012. aasta Nobeli füsioloogia ja meditsiini auhind antakse Sir John B. Gurdonile ja Shinya Yamanakale „avastuste eest, mis…
5 minutit
Kummalise maailma paratamatus
2012. aasta Nobeli füüsikaauhind anti üksikute kvantsüsteemide mõõtmist ja manipuleerimist võimaldavate meetodite eest.
Nobeli 2012. aasta füüsikaauhinna saajad on prantsuse füüsik Serge Haroche (sündinud 1944 Casablancas) ja USA füüsik, rahvuslikus standardite ja tehnoloogia instituudis töötav David J. Wineland (sündinud samuti 1944) „murranguliste eksperimentaalsete meetodite eest, mis võimaldavad üksikute kvantsüsteemide mõõtmist ja nendega manipuleerimist”. Tuleb mainida, et…
Nobeli 2012. aasta füüsikaauhinna saajad on prantsuse füüsik Serge Haroche (sündinud 1944 Casablancas) ja USA füüsik, rahvuslikus standardite ja tehnoloogia instituudis töötav David J. Wineland (sündinud samuti 1944) „murranguliste eksperimentaalsete meetodite eest, mis võimaldavad üksikute kvantsüsteemide mõõtmist ja nendega manipuleerimist”. Tuleb mainida, et…
4 minutit
Film ja kirjandus kohtuvad rahvusraamatukogus
Näituse kese on eesti kirjandus ja selle kajastamine kinolinal.
Rahvusraamatukogu ja filmiarhiivi näitus „Eesti kirjandus kinolinal” Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis 28. IX – 31. I 2013.
Eesti filmi sajanda aasta tähistamiseks korraldatakse Eestis ja kaugemalgi kümneid ja kümneid põnevaid näitusi ja üritusi. Ka rahvusraamatukogu sooviks on tutvustada filmiaastal oma kogusid ning näidata,…
Rahvusraamatukogu ja filmiarhiivi näitus „Eesti kirjandus kinolinal” Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis 28. IX – 31. I 2013.
Eesti filmi sajanda aasta tähistamiseks korraldatakse Eestis ja kaugemalgi kümneid ja kümneid põnevaid näitusi ja üritusi. Ka rahvusraamatukogu sooviks on tutvustada filmiaastal oma kogusid ning näidata,…
3 minutit
Kodus ja võõrsil
Film puudutab eestlane olemist, väärikust, talutud üksindust, unistusi, kodu ja kohatust, oma ja võõras olemist.
Mängufilm „Eestlanna Pariisis” („Une Estonienne à Paris”, Prantsusmaa-EestiBelgia 2012, 95 min), režissöör ja stsenarist Ilmar Raag, kaasstsenaristid Agnès Feuvre ja Lise Macheboeuf, operaator Laurent Brunet. Osades Jeanne Moreau, Laine Mägi, Patrick Pineau, Ita Ever, Ago Anderson, Piret Kalda, Tõnu Mikiver, Helle Kuningas, Helene…
Mängufilm „Eestlanna Pariisis” („Une Estonienne à Paris”, Prantsusmaa-EestiBelgia 2012, 95 min), režissöör ja stsenarist Ilmar Raag, kaasstsenaristid Agnès Feuvre ja Lise Macheboeuf, operaator Laurent Brunet. Osades Jeanne Moreau, Laine Mägi, Patrick Pineau, Ita Ever, Ago Anderson, Piret Kalda, Tõnu Mikiver, Helle Kuningas, Helene…
6 minutit
Lõuna-Korea film ja riskijulgus
15. – 20. X peetakse Tartus Korea kultuuripäevi.
„Lõuna-Korea film” on märksõnana viimase kuu jooksul meie uudistest läbi käinud mitu korda. Kõigepealt Kim Ki-duk kui peamine Lõuna-Korea filmitegija pärjati järjekordselt Veneetsia filmifestivalil, seekord linateosega „Pieta”. Ja siis kuulsa Busani filmifestivali tõttu, kus Heleri Saariku debüütmängufilm „Kõik muusikud on kaabakad” valiti „Sähvakad edasi” („Flash Forward”) võistlusprogrammi.…
„Lõuna-Korea film” on märksõnana viimase kuu jooksul meie uudistest läbi käinud mitu korda. Kõigepealt Kim Ki-duk kui peamine Lõuna-Korea filmitegija pärjati järjekordselt Veneetsia filmifestivalil, seekord linateosega „Pieta”. Ja siis kuulsa Busani filmifestivali tõttu, kus Heleri Saariku debüütmängufilm „Kõik muusikud on kaabakad” valiti „Sähvakad edasi” („Flash Forward”) võistlusprogrammi.…
2 minutit
Shinpei Takeda: „Inimeste südameis on midagi universaalset”
12. – 14. X peeti Tallinnas Sõpruse kinos jaapani indie-filmide minifestival.
Ettevõtmine sai alguse möödunud aastal „Tallinn – kultuuripealinn 2011” raames ja kandis siis nime EVA, sel aastal sai see uue pealkirja „Zipangu Est”. Korraldajad reklaamisid, et fookuses on nüüd jaapani dokumentaalfilmid, kuid nii väikese festivali puhul (linastus kaheksa…
Ettevõtmine sai alguse möödunud aastal „Tallinn – kultuuripealinn 2011” raames ja kandis siis nime EVA, sel aastal sai see uue pealkirja „Zipangu Est”. Korraldajad reklaamisid, et fookuses on nüüd jaapani dokumentaalfilmid, kuid nii väikese festivali puhul (linastus kaheksa…
4 minutit
Disaini piiride eritlemine
Disaini ajaloo ja uurimise rahvusvahelise komitee konverents São Paulos 3. – 6. IX.
3. – 6. septembrini peeti Brasiilias São Paulos ICDHSi (disaini ajaloo ja uurimise rahvusvaheline komitee) VIII rahvusvaheline konverents, kus osalesin programmikomitee liikmena ning mul oli ka ettekanne.
Seekordse, São Paulo ja Barcelona ülikooli organiseeritud konverentsi peateema oli „Disaini piirid. Territooriumid. Kontseptsioonid. Tehnoloogiad” („Design Frontiers.…
3. – 6. septembrini peeti Brasiilias São Paulos ICDHSi (disaini ajaloo ja uurimise rahvusvaheline komitee) VIII rahvusvaheline konverents, kus osalesin programmikomitee liikmena ning mul oli ka ettekanne.
Seekordse, São Paulo ja Barcelona ülikooli organiseeritud konverentsi peateema oli „Disaini piirid. Territooriumid. Kontseptsioonid. Tehnoloogiad” („Design Frontiers.…
1 minut
Mai Lumiste ja tema aeg
Mai Lumiste 80. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Uurides kesk- ja uusaja kunsti ENSVs” Niguliste muuseumis 20. ja 21. IX. Konverentsil esinejad olid Eesti kunstimuuseumist, Eesti kunstiakadeemiast, Tallinna ja Tartu ülikoolist.
Mai Lumiste (1932—1985) lahkumisest on möödunud juba üle veerandsaja aasta, kuid sellest hoolimata elab ta edasi oma mitmekülgse loomingulise pärandi kaudu tänase päevani.
Võimeka kunstiajaloolasena ja julge uurijana pühendus…
Mai Lumiste (1932—1985) lahkumisest on möödunud juba üle veerandsaja aasta, kuid sellest hoolimata elab ta edasi oma mitmekülgse loomingulise pärandi kaudu tänase päevani.
Võimeka kunstiajaloolasena ja julge uurijana pühendus…
3 minutit
Jõud ja julgus
Metallikunstnik Rein Metsa mälestusnäitus tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 4. XI. Kuraator Merike Alber, kujundajad Margit Argus ja Margit Aule.
Rein Metsa näitus on elamus. Väljas on väga andeka inimese looming, mida on esitletud haaravalt ja nutikalt. Väljapaneku esimene saal hõlmab kunstniku jõulisi suureformaadilisi töid emailpiltidest ja -objektidest skulptuurideni ning näituse teine saal on vastukaaluks oma esmamuljelt habras ja…
Rein Metsa näitus on elamus. Väljas on väga andeka inimese looming, mida on esitletud haaravalt ja nutikalt. Väljapaneku esimene saal hõlmab kunstniku jõulisi suureformaadilisi töid emailpiltidest ja -objektidest skulptuurideni ning näituse teine saal on vastukaaluks oma esmamuljelt habras ja…
2 minutit
Keraamikal on tulevikku
Kohila keraamikasümpoosioni eestvedaja, keraamikute liidu esinaise Külli Kõivu ja EKA keraamikaosakonna juhataja Urmas Puhkaniga ajab juttu Reet Varblane.
Eesti ehtekunstist kui millestki erilisest räägitakse juba üle kümne aasta; tekstiilikunst, iseäranis teadusega koostöös sündinud nn targad kangad, on ka juba mitme aasta jooksul pildil olnud; klaasikunstnikud on ennast viimase paari aasta jooksul nii Eestis kui ka väljaspool maksma…
Eesti ehtekunstist kui millestki erilisest räägitakse juba üle kümne aasta; tekstiilikunst, iseäranis teadusega koostöös sündinud nn targad kangad, on ka juba mitme aasta jooksul pildil olnud; klaasikunstnikud on ennast viimase paari aasta jooksul nii Eestis kui ka väljaspool maksma…
8 minutit
Kuidas kümne aasta pärast teenida salvestatud muusika müügiga?
Diskussiooni lähtekohaks on Hamburgis Reeperbahni festivalil kõlama jäänud arutelud, mis annavad orientiire praegustes megatrendides, mis mõjutavad kogu muusikatööstuse tulevikku vältimatult ja pöördumatult.…
3 minutit
Resonabilise helisev vaikus
Tänavu sügisel tähistab oma 10. sünnipäeva Eesti muusikaelu üks vilkamaid ja omapärasemaid kammermuusika ansambleid Resonabilis. Aastatepikkuse sisuka kontserttegevuse ning Eesti uue heliloomingu esitamise ja tutvustamise eest nii meil kui mujal maailmas tunnustas ansamblit hiljaaegu ka Eesti Kultuurkapital muusika aastapreemiaga.
Koostöös firmaga Estonian Record Productions esitles Resonabilis septembris oma uut CDd („North Wind, South Wind. Contre-le-vent music…
Koostöös firmaga Estonian Record Productions esitles Resonabilis septembris oma uut CDd („North Wind, South Wind. Contre-le-vent music…
1 minut
Paabel tegi puhta töö
Pärimusmuusika lõikuspeol Viljandis tehti läinud nädalavahetusel kokkuvõtteid 2012. aasta saagi kohta ja jagati tänavused pärimusmuusika auhinnad – etnokulbid. Rahva hääletuskategooriaid oli kuus ja neist viis võitis ansambel Paabel. Kuuenda kulbi, parima tiitli autorilaulu kategoorias ja samuti Raadio 2 eripreemia pälvis helilooja, laulja, pillimees ja pillimeister Silver Sepp. Rahva pani ahhetama tema oma kätega tugevast jändrikust puupakust…
1 minut
Kontserdipeegel
ERSO Joseph Callejaga Helsingi Muusikamajas
Ooperigalakontsert: Joseph Calleja, ERSO, dirigent Guiliano Carella 8. X Helsingi Musiikkitalos.
Juba kontserdijärgsel päeval ilmus aadressile bachtrack.com Bela Biancalt ulatuslik arvustus, mille pealkirjas oli esinejate järjekord loomulikult vahetatud, kuid arvan, et meil on kohane just selline pealkiri. Seda enam, et kavas jäid ERSO esitada neli ooperi ava- ja vahemängu ning ulatusliku viiulisoologa Arvo Leiburi…
Ooperigalakontsert: Joseph Calleja, ERSO, dirigent Guiliano Carella 8. X Helsingi Musiikkitalos.
Juba kontserdijärgsel päeval ilmus aadressile bachtrack.com Bela Biancalt ulatuslik arvustus, mille pealkirjas oli esinejate järjekord loomulikult vahetatud, kuid arvan, et meil on kohane just selline pealkiri. Seda enam, et kavas jäid ERSO esitada neli ooperi ava- ja vahemängu ning ulatusliku viiulisoologa Arvo Leiburi…
4 minutit
Väiksed mõtted suurest džässist
On juba igavaks kulunud väljend, et see, mis klassikalises muusikas on sümfooniaorkester, on džässis bigbänd. Paar nädalat tagasi oli mul võimalus kuulata ja võrrelda kahte eripalgelist bigbändi.
Helsingi Musiikkitalos andis kontserdi Bob Mintzer koos Sibeliuse akadeemia alumni bigbändiga, mis on sisuliselt Sibeliuse akadeemia džässiosakonna vilistlaste ja õpetajate orkester. Jaanuaris 60aastaseks saav Bob Mintzer on…
Helsingi Musiikkitalos andis kontserdi Bob Mintzer koos Sibeliuse akadeemia alumni bigbändiga, mis on sisuliselt Sibeliuse akadeemia džässiosakonna vilistlaste ja õpetajate orkester. Jaanuaris 60aastaseks saav Bob Mintzer on…
2 minutit
Pealelend: Kristjan Randalu
Olete rahvusvaheliselt ilmselt kõige aktiivsem Eesti jazzmuusik: oleme teid kuulnud mitmetes koosseisudes mängimas nii jazzi kui ka klassikalist repertuaari. 29. oktoobril annate kahe poolega soolokontserdi festivalil „Klaver” Estonia kontserdisaalis. See on Tallinna publikul pärast 2000. aasta soolokontserti „Jazzkaarel” esimene võimalus kuulda teid musitseerimas üksi. Millist muusikat pakute?
Kristjan Randalu: Kava on läbilõige sellest, mida viimastel aastatel…
Kristjan Randalu: Kava on läbilõige sellest, mida viimastel aastatel…
1 minut
Kui mul oleks veel teine elu …
Leelo Kõlari jutuajamine Vardo Rumesseniga
Selleks, et saada aru Vardo Rumesseni gigantsest tegevushaardest, tuleb lugeda muusiku 70. sünnipäevaks päevavalgust näinud bukletit Virve Normeti värvika eessõnaga. Kuigi meil on teada Rumesseni mitmetahuline elukäik ja selle hindamatu väärtusega praktilised ja loomingulised tulemused, tabab neid fakte paberil reas nähes mind omamoodi šokk – tundub lausa ilmvõimatu ja uskumatu,…
Selleks, et saada aru Vardo Rumesseni gigantsest tegevushaardest, tuleb lugeda muusiku 70. sünnipäevaks päevavalgust näinud bukletit Virve Normeti värvika eessõnaga. Kuigi meil on teada Rumesseni mitmetahuline elukäik ja selle hindamatu väärtusega praktilised ja loomingulised tulemused, tabab neid fakte paberil reas nähes mind omamoodi šokk – tundub lausa ilmvõimatu ja uskumatu,…
5 minutit
Kas ikka must lammas?
August von Kotzebue Tallinnas ja Berliinis
„Suurepärane talent” ja teatud mõttes „nullisiksus” (gewisse Nullität) on ilmselt kaks August von Kotzebue’ (1761–1819) kohta kõige sagedamini kasutatavat tsitaati. Mõlemad pärinevad ei kelleltki muult kui Goethelt ja võtavad päris hästi kokku Kotzebue’, näitekirjaniku, teatridirektori, aga ka konsuli ja kirjastaja tegevuse hindamise problemaatika. See aga seisneb selles, et nii Kotzebue’ isiksuse,…
„Suurepärane talent” ja teatud mõttes „nullisiksus” (gewisse Nullität) on ilmselt kaks August von Kotzebue’ (1761–1819) kohta kõige sagedamini kasutatavat tsitaati. Mõlemad pärinevad ei kelleltki muult kui Goethelt ja võtavad päris hästi kokku Kotzebue’, näitekirjaniku, teatridirektori, aga ka konsuli ja kirjastaja tegevuse hindamise problemaatika. See aga seisneb selles, et nii Kotzebue’ isiksuse,…
2 minutit
Jubilate – Heljo Sepp 90
„Eesti muusikas on rida võimsaid daame ja üks neist saab just täna 90,” avas rektor Peep Lassmann oma õpetaja Heljo Sepa 90. sünnipäevale pühendatud kontserdi 15. X EMTA kammersaalis. Esinesid veel Urmas Vulp ja Marje Lohuaru, Sten Lassmann, Nadia Kurem ja Niina Maiorova ning Iren Lill ning sõnavõtuga muusikateadlane Tiia Järg. Sirp toob siinkohal tema…
4 minutit
Indrek Sirkel – kolmas Säsi laureaat
Hiljutisel Eesti disainiauhindade võistlusel läks üks olulisemaid auhindu – Säsi – jagamisele kolme noore disaineri vahel. Kärt Ojaveest ja Helena Karelsonist oli juttu kahes eelmises Sirbis (Ene Läkk, „Noor ja äge”, 12. X, ja „Säsiga pärjatud”, 4. X). Seekord on luubi all Indrek Sirkel.
Ega ta ju tegelikult suuremat tutvustamist vajagi – kõrgetasemeliste kujundustööde…
Ega ta ju tegelikult suuremat tutvustamist vajagi – kõrgetasemeliste kujundustööde…
6 minutit
Harry Seidler – arhitekt, kes kandis oma toole kaasas
Mait Väljase intervjuu Harry Seidleri näituse koostaja Vladimir Belogolovskyga
Eesti Arhitektuurimuuseumi suures saalis avati 4. oktoobril näitus „Harry Seidler: Austraalia modernismi klassik” (avatud kuni 25. XI). Näituse on koostanud Vladimir Belogolovsky (Intercontinental Curatorial Project), New Yorgis elav arhitekt, kuraator ja kriitik. Tallinnas saab teoks näituse esmaesitlus, tuur jätkub Euroopas, Põhja-Ameerikas…
Eesti Arhitektuurimuuseumi suures saalis avati 4. oktoobril näitus „Harry Seidler: Austraalia modernismi klassik” (avatud kuni 25. XI). Näituse on koostanud Vladimir Belogolovsky (Intercontinental Curatorial Project), New Yorgis elav arhitekt, kuraator ja kriitik. Tallinnas saab teoks näituse esmaesitlus, tuur jätkub Euroopas, Põhja-Ameerikas…
7 minutit
Viljandi Ugala koos plussiga ja ilma
Viljandi Ugala 93. hooajal jõuab lavale 12 uuslavastust, millest osa valmib koostöövormi „Ugala pluss” raames – sellel hooajal on teatri koostööpartnereiks Viljandi kultuuriakadeemia ja Kuressaare Linnateater.
29. septembril esietendus Ugalas Polly Teale’i draama „Minu oma”, mille on lavastanud Merle Karusoo. Alanud hooaja järgmise uuslavastusena jõuab 2. novembril lavale uuema aja ühe hinnatuma soome kirjaniku…
29. septembril esietendus Ugalas Polly Teale’i draama „Minu oma”, mille on lavastanud Merle Karusoo. Alanud hooaja järgmise uuslavastusena jõuab 2. novembril lavale uuema aja ühe hinnatuma soome kirjaniku…
1 minut
Ootushorisondi plahvatus ehk Kummalised valikud Ugalas
Merle Karusoo lavastatud „Minu omas” loodetud teravust ja teemaga süvitsi minekut kahjuks ei kohta.
Viljandi Ugala „Minu oma”, autor Polly Teale, tõlkija Mati Soomre, lavastaja Merle Karusoo (Eesti Draamateater), kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Margus Vaigur (Endla) ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Kadri Adamson, Karin Rask, Meelis Rämmeld, Katrin Saukas, Carita…
Viljandi Ugala „Minu oma”, autor Polly Teale, tõlkija Mati Soomre, lavastaja Merle Karusoo (Eesti Draamateater), kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Margus Vaigur (Endla) ja muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Kadri Adamson, Karin Rask, Meelis Rämmeld, Katrin Saukas, Carita…
4 minutit
Kaie Mihkelson pälvis Tohvelmani auhinna
Legendaarse tantsupedagoogi Helmi Tohvelmani tänavuse auhinna sai Eesti Draamateatri näitleja Kaie Mihkelson, keda tunnustati läinud laupäeval Tohvelmani kodukohas Väätsal. Žürii, kuhu kuulusid Laine Mägi, Aleksander Eelmaa, Rein Oja, Tambet Tuisk ja Katariina Unt, iseloomustas värsket laureaati sõnadega „otsiv, lummav ja andev”.
Ligi veerandsada aastat Eesti Draamateatris töötanud Kaie Mihkelson mängib praegu viies selle…
Ligi veerandsada aastat Eesti Draamateatris töötanud Kaie Mihkelson mängib praegu viies selle…
1 minut
Pealelend: Katrin Nielsen
24. – 26. oktoobrini toimub Ida-Virumaal Mäetagusel rahvusvaheline rakendusteatri konverents „Draama ühendab inimesi”, mille korraldavad Viljandi kultuuriakadeemia, Mäetaguse vald ja sealne põhikool. See on jätk varem Viljandis peetud rakendusteatri konverentsidele „Teater kooli, kool teatrisse” (2008) ja „Teater kogukonna hüvanguks” (2010).
Mida kujutab endast rakendusteater? Milliseid teemasid konverentsil käsitletakse?
KATRIN NIELSEN, konverentsi „Draama ühendab inimesi” korraldaja: Loovuse ja…
Mida kujutab endast rakendusteater? Milliseid teemasid konverentsil käsitletakse?
KATRIN NIELSEN, konverentsi „Draama ühendab inimesi” korraldaja: Loovuse ja…
2 minutit
Iraani modernteatri eellugu
Iraani modernteatri viljakaks poolkuupinnaseks võib pidada Mohammad Rezā Shāh Pahlavī valitsemise ajal toimunud Shīrāzi kunstide festivali (1967–1977). Peamiselt Persepolise varemetes aset leidnud etenduskunstide ja nüüdismuusika festivalil esinesid maailma avangardi tipud nagu Peter Brook, Jerzy Grotowski, Tadeusz Kantor, Robert Wilson, John Cage, Merce Cunningham jt. Festivalil oli ilmselge mõju toonasele iraani kunstnike noorele põlvkonnale.
Kahjuks sisaldas aga…
Kahjuks sisaldas aga…
1 minut
Peegelmosaiik iraani modernteatrist
Pilguheit Iraani ja selle teatri kuvandi taha.
Sellel ajal, kui projektiteater R.A.A.A.M pidas „Antigone” (lavastaja Homayoun Ghanizadeh) külalisetendustel Teheranis (20. VIII – 12. IX) mänguloa pärast tsensoritega ägedat võitlust,* keskendusin mina iraani modernteatrist mosaiigi kokkupanemisele. Iraani teatri grand old lady, kellel on olnud oluline roll ka modernteatri kujunemisel, ning kolm noort iraani lavastajat, kellel…
Sellel ajal, kui projektiteater R.A.A.A.M pidas „Antigone” (lavastaja Homayoun Ghanizadeh) külalisetendustel Teheranis (20. VIII – 12. IX) mänguloa pärast tsensoritega ägedat võitlust,* keskendusin mina iraani modernteatrist mosaiigi kokkupanemisele. Iraani teatri grand old lady, kellel on olnud oluline roll ka modernteatri kujunemisel, ning kolm noort iraani lavastajat, kellel…
7 minutit
Luulet
Piera Mattei on itaalia kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik. Lõpetanud Rooma ülikooli filosoofia erialal, jätkas ta õpingutega kino- ja teatrivallas, kirjutades ja lavastades näidendeid ning töötades aastaid kultuuriajakirjanikuna USAs, Jaapanis ja Pariisis. Ta on avaldanud viis luulekogu, lühijutte ning reisikirju ning kogumiku kirjanduskriitilisi artikleid. Tagasi Roomas, on Piera Mattei koos oma teadlasest ja kunstnikust abikaasa Antonio Bianconiga teaduskirjastuse Superstripes Pressi…
4 minutit
Karl Ristikivi isamaatus kui arusaamatus
Teatud Ristikivi-käsitlustes korduvad stereotüübid on hakanud mind ärritama. Pean silmas väidet, et Karl Ristikivi, kes teatavasti 31aastasena Eestist jäädavalt lahkus, olevat väga selle põgenikustaatuse ja kodumaatuse või isamaatuse all kannatanud: „Ärge vaid öelge, et nõnda on hea, / nõnda on elu . . . . Sest teie ei tea, / ei tunne mu isamaatust”.1 Pagulasolek…
7 minutit
Pärija Korfult
Karl Ristikivi 100. sünniaastapäeva künnisel tulid Loomingu Raamatukogu sahtlitest välja kirjaniku Stockholmis Balti arhiivis säilitatavate rootsikeelsete kuuldemängude tõlked, mis oli kunagi aastate eest teinud Mari Allik (1972–2011). Go-kirjastuselt ilmus ka kirjaniku reisiraamat, milles Ristikivi reisid on jäädvustatud postkaartidel saadetud tervitussõnumitena sõpradele. Ristikivi päevik ilmus mõne aasta eest, välja antud on valik tema olulisematest kirjadest, kriitika ja esseistika…
4 minutit
Maarjamaa 50
Kaido Vainomaa
Kõnelus Vello Saloga
Sel aastal täitub sisuliselt ühemehekirjastusel Maarjamaa pool sajandit. Sellesse mahub aukartustäratav loend haruldusi, seda imekspandavam, et kõik need on välja antud nii-öelda põlve otsas, suure pühendumise ja väheste vahenditega. Kuidas,…
Kõnelus Vello Saloga
Sel aastal täitub sisuliselt ühemehekirjastusel Maarjamaa pool sajandit. Sellesse mahub aukartustäratav loend haruldusi, seda imekspandavam, et kõik need on välja antud nii-öelda põlve otsas, suure pühendumise ja väheste vahenditega. Kuidas,…
9 minutit
Uus raamat Hansa liidust
Vajame ka Hansa-käsitlust, mis olekski kohe algusest peale kirjutatud eesti lugejat silmas pidades.
Gisela Graichen, Rolf Hammel-Kiesow jt. Hansa liidu ajalugu. Varjatud ülemvõim. Saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, toimetanud Kristiina Ainelo. Tänapäev, 2012, 216 lk.
„Hansa” on armastatud etikett. Eestis leiab seda nii Peterburi tee grilliputkalt kui Lions Clubi naisteosakonnalt. „Hansa” on nii puukool, buss kui turvafirma. Loomulikult…
Gisela Graichen, Rolf Hammel-Kiesow jt. Hansa liidu ajalugu. Varjatud ülemvõim. Saksa keelest tõlkinud Toomas Huik, toimetanud Kristiina Ainelo. Tänapäev, 2012, 216 lk.
„Hansa” on armastatud etikett. Eestis leiab seda nii Peterburi tee grilliputkalt kui Lions Clubi naisteosakonnalt. „Hansa” on nii puukool, buss kui turvafirma. Loomulikult…
4 minutit
Euroopa aeg ja ruum: Czesław Miłoszit lugedes
Idaeurooplastest tehakse tahtejõuetud ohvrid, kes ise polnud võimelised mitte millegagi oma saatust määrama.
Czesław Miłosz, Sünnimaa Euroopa. Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu kirjastus, 2012. 272 lk.
Ilma ruumita pole aega. Veelgi enam, just ruumides luuakse aega. Hoolimata näiliselt mõõtmatutest ja piirideta küberavarustest, on inimese geograafiline keskkond jätkuvalt sama määrav ja otsustav kui enne…
Czesław Miłosz, Sünnimaa Euroopa. Tõlkinud Hendrik Lindepuu. Hendrik Lindepuu kirjastus, 2012. 272 lk.
Ilma ruumita pole aega. Veelgi enam, just ruumides luuakse aega. Hoolimata näiliselt mõõtmatutest ja piirideta küberavarustest, on inimese geograafiline keskkond jätkuvalt sama määrav ja otsustav kui enne…
10 minutit
Mõtteid täiuslikust erakonnast
Usalduskriisid on ohtlikud ja ühiskonnad seisavad silmitsi probleemiga, kuidas tagada kommunikatsioonis pidevast valetamisohust hoolimata vähemalt minimaalnegi usutavus ja usaldus.
Meie parlamendierakondi või vähemalt nende enamikku on raske õnnestunuks pidada. Kirume nende juurutatud parteilist võimuvertikaali, mis tegelikkuses tähendab võimude lahususe printsiibist loobumist. Põlastame kartellilepet meenutavat erakondade riigieelarvelist eneserahastamist, mis piirab kodanike vaba ja võrdset valimisõigust ehk…
Meie parlamendierakondi või vähemalt nende enamikku on raske õnnestunuks pidada. Kirume nende juurutatud parteilist võimuvertikaali, mis tegelikkuses tähendab võimude lahususe printsiibist loobumist. Põlastame kartellilepet meenutavat erakondade riigieelarvelist eneserahastamist, mis piirab kodanike vaba ja võrdset valimisõigust ehk…
5 minutit
Loomad kadakaid ei salli
Marek Strandberg
Mis keeles tulevased loomatohtrid Eestis oma patsientidega suhtlema hakkavad, on lõpuks otsustatud. Loomulikult inglise keeles, sest vähemasti Tähtvere pargi servast vaadates ei tundu muudel keeltel arenguperspektiivi olevat. Liiga kallis! Paraku…
Mis keeles tulevased loomatohtrid Eestis oma patsientidega suhtlema hakkavad, on lõpuks otsustatud. Loomulikult inglise keeles, sest vähemasti Tähtvere pargi servast vaadates ei tundu muudel keeltel arenguperspektiivi olevat. Liiga kallis! Paraku…
3 minutit
