PEALELEND: Timo Steiner, Tallinna muusikakeskkooli direktor
1. oktoobril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist muusikapäeva – tore traditsioon, mille 1975. aastal algatas Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollane president, legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin. Teist aastat annavad Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital sel päeval üle oma auhinnad. EM N tõstab kaheksandat aastat preemiaga esile kolme muusiku kogu senise tegevuse. Helikunsti…
1 minut
Värske kava meisterlik esitus
„Vocalissimo”: Aile Asszonyi ja ansambel Vivacello 21. IX Estonia kontserdisaalis. Meie väga rikkalikus kontserdielus on raske valida, kuhu minna. 21. septembril oli taas võimalik nautida väga omapärast õhtut. Sai ju kaheksat tšellot koosluses sopraniga nautida alles hiljuti ühel Pärdi juubelikontsertidest, kuid seekord olid nii tšellistid kui laulja omamaised ning lisaks Arvo Pärdi vaimustavale teosele…
2 minutit
Energiat ja armastust
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts, solist Mihkel Poll (klaver) 17. IX Estonia kontserdisaalis.
Tumedate tiibade sahinal alustatud EinoJuhani Rautavaara „Angels and Visitators” (1978) kujunes Olari Eltsi juhatusel põnevaks sissejuhatuseks kontserdi esimesele, n-ö põhjamaisele poolele. Autor on teose tausta avades selgitanud: „Need inglid pole pärit laste muinasjuttudest ega religioossest kitšist, vaid veendumusest, et väljaspool meie argiteadvust on…
Tumedate tiibade sahinal alustatud EinoJuhani Rautavaara „Angels and Visitators” (1978) kujunes Olari Eltsi juhatusel põnevaks sissejuhatuseks kontserdi esimesele, n-ö põhjamaisele poolele. Autor on teose tausta avades selgitanud: „Need inglid pole pärit laste muinasjuttudest ega religioossest kitšist, vaid veendumusest, et väljaspool meie argiteadvust on…
2 minutit
Olku, oma žanri parim
„Olav Ehala 60”: Pärnu Linnaorkester Paul Mäe juhatusel, Tartu Noortekoor, instrumentaalansambel helilooja osalusel, vokaalansambel Meelega, vokaalsolistid Hanna-Liina Võsa, Liisi Koikson, Ott Lepland, Lauri Liiv ja Elo Toodo-Jakobs. 25. IX Estonia kontserdisaalis.
Olav Ehala sünnipäevakontserdil kõlas kavatäis (kokku 30) tema laulu. Tuttavaid meloodiaid kuulates mõtlesin, et tegelikult on uskumatu, et võõrkeelse popmuusika ja ebamaise „tõsise” nüüdismuusika vahel…
Olav Ehala sünnipäevakontserdil kõlas kavatäis (kokku 30) tema laulu. Tuttavaid meloodiaid kuulates mõtlesin, et tegelikult on uskumatu, et võõrkeelse popmuusika ja ebamaise „tõsise” nüüdismuusika vahel…
2 minutit
Teade
Oli olnud yks väga väsitav suvi, kus palavus ei lasknud maailma unustada ja pikad pooleli tööd ei andnud kehale puhkust. Kollane maja ootas värvimist. Esimest korda olin seda teinud 20 aasta eest, aga nyyd polnud endistest abikätest enam kedagi siin. Lauad rikkis kuumapuhuriga ysna väikestele kohtadele keskendudes puhtaks, liivapaberiga yle ja siis kaks värvikorda. Nagu maali teha. Kuule, lase…
4 minutit
Põhjamaine džässikontsentraat
„Sügisjazz”: Bendik Hofseth (saksofon) ja Jacob Young (elektrikitarr) 23. IX Kumu auditooriumis.
„Sügisjazzi” raames esinenud Bendik Hofsethi teatakse kui üliproduktiivset ja loomingulist muusikut, kes esinenud muuhulgas koos John McLaughlini ja Django Batesiga, mänginud kuulsas fusion-bändis Steps Ahead, lisaks tegutseb Rahvusvahelise Autorite ja Heliloojate Liidu juhina. Jacob Young on samuti mainekas džässmuusik, kes õppinud kitarristide…
„Sügisjazzi” raames esinenud Bendik Hofsethi teatakse kui üliproduktiivset ja loomingulist muusikut, kes esinenud muuhulgas koos John McLaughlini ja Django Batesiga, mänginud kuulsas fusion-bändis Steps Ahead, lisaks tegutseb Rahvusvahelise Autorite ja Heliloojate Liidu juhina. Jacob Young on samuti mainekas džässmuusik, kes õppinud kitarristide…
2 minutit
Klaverireis Euroopa südamesse
Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum korraldab Tallinnas Viru Keskuses 11. – 13. XI 2011 klaverifestivali „Eesti klaver ja Euroopa”, mille üks osa on eesti klaverite näitus. Viimase korraldamiseks, aga ka tulevase klaverimuuseumi ekspositsiooni tugipunktide otsimiseks sai „Tallinn kultuuripealinn – 2011” lähetusel teoks suvine klaverireis Saksamaale. Üks selle eesmärke oli ka leida vastus küsimusele, kas ühe riigi…
4 minutit
Sünergia ei hüüa tulles
Ühtmoodi kergusega leiab Jaan Pehk üles nii inimloomuse kitsaskohad kui ka keeleliselt naeruväärsed olukorrad.
Jaan Pehk on andekas mees. Seda on arvatavasti märganud ka need, kes tema tegemistega väga põhjalikult kursis ei ole, aga on teda viivukski kusagil rääkimas või laulmas kuulnud. Miks niimoodi arvata? Sellepärast, et andetutel inimestel pole üldiselt eriti head huumorimeelt. Rääkimata…
Jaan Pehk on andekas mees. Seda on arvatavasti märganud ka need, kes tema tegemistega väga põhjalikult kursis ei ole, aga on teda viivukski kusagil rääkimas või laulmas kuulnud. Miks niimoodi arvata? Sellepärast, et andetutel inimestel pole üldiselt eriti head huumorimeelt. Rääkimata…
5 minutit
Sirp enne ja nüüd
Kultuuriväljaannete tähendus ENSVs
Sirp ja Vasar (alates aastast 1940, juulist 1989 Reede, jaanuarist 1991 Sirp, veebruarist 1994 Kultuurileht, aprillist 1997 taas Sirp – nii ka edaspidi selles tekstis), nagu ütleb tema nimigi,…
Sirp ja Vasar (alates aastast 1940, juulist 1989 Reede, jaanuarist 1991 Sirp, veebruarist 1994 Kultuurileht, aprillist 1997 taas Sirp – nii ka edaspidi selles tekstis), nagu ütleb tema nimigi,…
10 minutit
Valgest marmorist Marie Under
Lühike vestlus skulptor Mati Karminiga
Marie Underi surmapäeval 25. septembril avati Tallinnas rahvusraamatukogu ees poetessi mälestuskuju. Autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal.
Tallinn on saanud unikaalse marmorskulptuuri ja mälestuspargi ning üle paljude aastate on jälle valminud monument eesti naiseleloojale, seekord poetess Marie Underile. Kuigi Eesti naiste osakaal rahvuslikus humanitaarkultuuris on erandlikult kõrge,…
Marie Underi surmapäeval 25. septembril avati Tallinnas rahvusraamatukogu ees poetessi mälestuskuju. Autorid on skulptor Mati Karmin ja arhitekt Tiit Trummal.
Tallinn on saanud unikaalse marmorskulptuuri ja mälestuspargi ning üle paljude aastate on jälle valminud monument eesti naiseleloojale, seekord poetess Marie Underile. Kuigi Eesti naiste osakaal rahvuslikus humanitaarkultuuris on erandlikult kõrge,…
2 minutit
Lühiajaline. Suuremõõtmeline
3. septembril avati Eesti Rahva Muuseumis Raadi mõisapargis skulptuurinäitus töödest, mis sündisid augusti lõpust septembri alguseni väldanud rahvusvahelise skulptuurisümpoosioni „Lühiajaline. Suuremõõtmeline” käigus ja mis jäävad sinna aastaks.
Sümpoosioni peakorraldajad olid Jevgeni Zolotko ja Bruno Kadak, osalesid kunstnikud Uwe Schloen (Saksamaa), Jevgeni Zolotko (Eesti), Csilla Nagy (Ungari), Gleb Netšvolodov (Inglismaa), Ahti Seppet (Eesti) ja Eike Eplik (Eesti).…
Sümpoosioni peakorraldajad olid Jevgeni Zolotko ja Bruno Kadak, osalesid kunstnikud Uwe Schloen (Saksamaa), Jevgeni Zolotko (Eesti), Csilla Nagy (Ungari), Gleb Netšvolodov (Inglismaa), Ahti Seppet (Eesti) ja Eike Eplik (Eesti).…
3 minutit
Nunnu nulli, nuut põhja
ART IST KUKU NU UT . Tartu Kaasaegse kunsti skeene subjektiivne uurimus ja lisad. Koostajad Kaisa Eiche ja Rael Artel. Tartu 2010.
Anagrammikonverteris maagilise žestina Tartu kunstikuust ART IST KUKU NU UTiks metamorfeerunud ettevõtmine on lisaks ilukuurile (ja poole võrra vähenenud eelarvele) ette võtnud totaalse identiteedimuutuse. Kuigi on esinenud ka mitmeid eredamaid hetki, on selle kuus…
Anagrammikonverteris maagilise žestina Tartu kunstikuust ART IST KUKU NU UTiks metamorfeerunud ettevõtmine on lisaks ilukuurile (ja poole võrra vähenenud eelarvele) ette võtnud totaalse identiteedimuutuse. Kuigi on esinenud ka mitmeid eredamaid hetki, on selle kuus…
3 minutit
Mis tunne on olla Trubetsky?*
Näitusel „Welcome to the Machine” („Tere tulemast masinasse!”) on eksponeeritud kaheteistkümne noore, valdavalt EKA fotoosakonna taustaga kunstniku püüdlusi mõtestada masinelu selle kõige laiemas tähenduses. Nagu heas näitusetekstis tavaks, ei tähista sõna „masin” siin midagi, mis teeb tööd ega mõtle, vaid on automatiseerumise, vääramatuse ning hingetuse metafoor. Erinevalt roboti-kummardajate ning masinaks saamise ihalejate kooskonnast pole siin masin/robot…
3 minutit
Süvenemise hooaeg
„Kui peaks, siis sildistaks meie algava hooaja suurema süvenemise hooajaks,” ütles Cabaret Rhizome’i kunstiline juht Johannes Veski. „Teatri avahooaeg oli väga tempokas, seitse uuslavastust on väikesele trupile intensiivne ettevõtmine. Alanud hooajal proovime võtta uute tööde jaoks rohkem aega, töötame kahes väiksemas grupis ning pöörame rohkem tähelepanu meile juba omaseks saanud sõnatu esteetika edasiarendamise kõrval ka kõnelevale näitlejale.”
1 minut
Cabaret Rhizome – was ist daß!?
Sissejuhatus Cabaret Rhizome’i: teater, kus sõna ei sega tegevust.
Ilmselt pole vale väita, et selle aasta „Baltoscandal” Rakveres ja „Draama” Tartus on pakkunud Cabaret Rhizome’i (CR) eneseleidmisele ja -kehtestamisele märgatavat tuge. Kas ja kui kauaks suudab varem või hiljem uue teatri mainest vabanev CR säilitada publikuhuvi, selgub lähitulevikus. Peapõhjus, miks sai see „sissejuhatus CRi”…
Ilmselt pole vale väita, et selle aasta „Baltoscandal” Rakveres ja „Draama” Tartus on pakkunud Cabaret Rhizome’i (CR) eneseleidmisele ja -kehtestamisele märgatavat tuge. Kas ja kui kauaks suudab varem või hiljem uue teatri mainest vabanev CR säilitada publikuhuvi, selgub lähitulevikus. Peapõhjus, miks sai see „sissejuhatus CRi”…
5 minutit
Linn isiklikus fotomälus
„Meikimata linn Tallinna nõukogudeaegsetel slaididel” Karin Hallas Murula autorinäitus Eesti Arhitektuurimuuseumi III korruse galeriil 18. IX–31. X.
Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud autorinäitusel „Meikimata linn” heidab Karin HallasMurula nostalgilise pilgu 1980. aastate ning 1990. aastate alguse Tallinna ajaloolisele arhitektuurile, nagu see paistab tollal üles võetud slaididelt. Autori kunagi tehtud, nüüd digitaliseeritud ja suurendatud slaidid esitavad Tallinna historitsistlikku ja…
Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud autorinäitusel „Meikimata linn” heidab Karin HallasMurula nostalgilise pilgu 1980. aastate ning 1990. aastate alguse Tallinna ajaloolisele arhitektuurile, nagu see paistab tollal üles võetud slaididelt. Autori kunagi tehtud, nüüd digitaliseeritud ja suurendatud slaidid esitavad Tallinna historitsistlikku ja…
1 minut
Kuldmunast žürii liikme pilguga
Disainiauhinna Bruno rahvusvahelise žürii ainsa eestlasest liikme Lylian Meistri kommentaarid „Disainiööl” jagatud auhindadele.
Disainiauhinna Bruno 2010. aasta kandidaadid disaini- ja arhitektuurigaleriis 8. oktoobrini, Rotermanni kvartali vanas elevaatorihoones 3. oktoobrini (näitus „100 meetrit disaini”).
Eesti Disainerite Liidu eesmärgiks oli seekordseid Brunosid jagades mitte teha valikut isekeskis ja Eesti moodi, vaid saada meie disainile rahvusvaheline kõrvalpilk.…
Disainiauhinna Bruno 2010. aasta kandidaadid disaini- ja arhitektuurigaleriis 8. oktoobrini, Rotermanni kvartali vanas elevaatorihoones 3. oktoobrini (näitus „100 meetrit disaini”).
Eesti Disainerite Liidu eesmärgiks oli seekordseid Brunosid jagades mitte teha valikut isekeskis ja Eesti moodi, vaid saada meie disainile rahvusvaheline kõrvalpilk.…
4 minutit
Taassünd, seitsesada aastat tagasi
Renessansiaja inimene. Koostaja Eugenio Garin, tõlkinud Margus Ott, Marika Põldma ja Auli Haabpiht, toimetanud Ursula Vent, keeleliselt toimetanud Anne Karu. Avita, 2010. 376 lk.
Olgu kohe ära öeldud, et ma ei ole mingi renessanssiaja ekspert ja kõik edasine on läbi tavalugeja optika vaadeldu. Nii nagu üks XI sajandi kroonik jumalakartlike chartres’laste pilvevaatlusi kirjeldas:…
Olgu kohe ära öeldud, et ma ei ole mingi renessanssiaja ekspert ja kõik edasine on läbi tavalugeja optika vaadeldu. Nii nagu üks XI sajandi kroonik jumalakartlike chartres’laste pilvevaatlusi kirjeldas:…
8 minutit
Kelle oma on riigi raha?
Vaadates, kuidas inimesed pahandavad, et riik ei anna selleks ja tolleks küllalt raha, tuleb tõdeda, et midagi on riigieelarve olemuse mõistmisega väga valesti. Asi pole ju pelgalt sõnakasutuses, vaid selles, et mõeldaksegi sisuliselt nõnda: riigil on, aga ei anna. Pahandajad ei tee ettepanekut, millised kulud tegemata jätta ja selle arvelt ühist raha kuidagi teisiti kasutada. Ometi saab…
2 minutit
70 aastat kui üksainus silmapilk
Sirbi ja Vasara esimene number ilmus 5. oktoobril 1940. aastal. Sõjaaegse vahe osas silma kinni pigistades võime seega rääkida eesti kultuuri nädalalehe 70. sünniaastapäevast. Oleme jõudnud 3315 ilmunud numbrini, trükikoja Punane Täht (enne natsionaliseerimist Vaba Maa) tinalaost digitaalajastusse. Toimetused on üle elanud 18 peatoimetajat ja küllap elavad teist sama palju veel.
2 minutit
Vürst Mõškin jõudis Narva
Kevadel jõuab kinolinale veel üks Fjodor Dostojevski romaani „Idioot” ekraniseering, kuid kõigist eelmistest „Idioodi” filmitõlgendusest erinevalt on sedakorda tegemist kodumaise filmiga, režissööriks Rainer Sarnet. Kristiina Davidjantsi intervjuu režissööriga
FOTO: Gabriela…
FOTO: Gabriela…
6 minutit
