Reedel Sirp koos Rohelise Väravaga
Sirbis: Buridanid – Kalle Käsperi magnum opus.
Kultuuristatistilised paljastused.
George Schöpflin – meie mees Euroopas.
Produktiivsete pahanduste tekitaja Hoomna Sharifi.
Ooper muidu Londonis, Nibelungid aga Milanost Lübecki ja New Yorgist Riiani.
Miks kõik kõnelevad ristmeediast?
Noor krapsakas Põrgupõhja vanapagan Tartus.
Vestlusring: mis peab saama Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest?
Keraamikud Tohisool, nende seas teoreetik David Jones.
Tiibeti päev Pärnu filmifestivalil.
Urmas Vadi jutustab ühest…
Kultuuristatistilised paljastused.
George Schöpflin – meie mees Euroopas.
Produktiivsete pahanduste tekitaja Hoomna Sharifi.
Ooper muidu Londonis, Nibelungid aga Milanost Lübecki ja New Yorgist Riiani.
Miks kõik kõnelevad ristmeediast?
Noor krapsakas Põrgupõhja vanapagan Tartus.
Vestlusring: mis peab saama Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest?
Keraamikud Tohisool, nende seas teoreetik David Jones.
Tiibeti päev Pärnu filmifestivalil.
Urmas Vadi jutustab ühest…
1 minut
Raamatuküla patroon on seekord Justin “Minu Eesti” Petrone
Imbi Paju ja Võtikvere raamatuküla rahvas ootavad kõiki 14.augustil Jõgevamaale Torma valda Võtikvere külla, et arutleda lugemisaastale pühendatud raamatuküla päeval maailma ja kirjanduse üle.
1 minut
Enn Põldroos Tallinna Kunstihoone galeriis
SA Tallinna Kunstihoone Fond ootab Teid neljapäeval, 12. augustil kell 18 Tallinna Kunstihoone galeriisse Enn Põldroosi näituse „Mina ja Freddy” avamisele. Näitus on avatud 13. 08 – 5. 09. 2010.
2 minutit
Laupäeval toimub Eesti esimene teatribändide festival
Sellel laupäeval, 14. augustil kl.15 kogunevad Sadamateatris Eesti teatrite ärksamad muusikalised kooslused, et pidada maha teadaolevalt esimene teatribändide festival. Festivali eestvedajateks on Vanemuise lavameistrid Oliver Pärna ja Ott Kilusk, kes ise on erinevate nimede all bändi teinud paar-kolm aastat. Idee korraldada selline festival tekkis käesoleva aasta kevadel, kui Vanemuises…
1 minut
Tallinna Ülikool hakkab koolitama loomemajanduse asjatundjaid
Balti Filmi- ja Meediakool käivitab alates septembrist uue ingliskeelse loomemajanduse alase õppemooduli üldpeakirjaga “Creative Industries”, mis aitab mõista loov- ja kultuuritööstuste tänapäevaseid toimemehhanisme, rolle, potentsiaali, arengutrende ja väljakutseid nii lokaalsel, regionaalsel, Euroopa Liidu kui ka üleilmsel tasandil.
1 minut
Jass Kaselaan Linnagaleriis
Jass Kaselaane näitus “Tulge tagasi inimese lapsed” avatakse Tallinna Linngaleriis kolmapäeval, 11. augustil kell 18.00. Näitus on avatud 12.08. – 29.08.
Jass Kaselaane näitusega on Linnagalerii projekt ”Cityscape” jõudnud enam-vähem poole peale. Toimunud on kaheksa ja ees veel seitse näitust. Kaselaane ”Tulge tagasi inimese lapsed”, sarja üheksas projekt, on totaalne ruumiinstallatsioon, mis täidab terve galerii ja mille…
Jass Kaselaane näitusega on Linnagalerii projekt ”Cityscape” jõudnud enam-vähem poole peale. Toimunud on kaheksa ja ees veel seitse näitust. Kaselaane ”Tulge tagasi inimese lapsed”, sarja üheksas projekt, on totaalne ruumiinstallatsioon, mis täidab terve galerii ja mille…
1 minut
Oivalise ajakirjanduse aastapreemia žürii valis nominendid
Täna valis Oivalise ajakirjanduse aastapreemia žürii kuus nominenti, kes kandideerivad Hans H. Luige väljapandud 100 000 kroonisele preemiasummale.
Need on Kadri Ibrus, Mart Jesse, Vladimir Fridlyand, Rein Sikk, Daniel Vaarik ja Ühtse Eesti Suurkogu kollektiiv.
Need on Kadri Ibrus, Mart Jesse, Vladimir Fridlyand, Rein Sikk, Daniel Vaarik ja Ühtse Eesti Suurkogu kollektiiv.
1 minut
Tänavusel „tARTuFFil” lahatakse kaasaegset peremudelit
9. – 14. augustini leiab Tartus aset armastusfilmide festival.
Festivali peetakse Tartu Raekoja platsil, Athena keskuses ja vanas anatoomikumis. Filmid, loengud ja kontserdid on kõigile tasuta. Filmid (v.a vana anatoomikumi programm) on varustatud eestikeelse tõlkega. Lähem info festivali kodulehel www.tartuff.ee. „tARTuFFi” peateemaks on olnud armastus, nii ka tänavu. Armastus…
Festivali peetakse Tartu Raekoja platsil, Athena keskuses ja vanas anatoomikumis. Filmid, loengud ja kontserdid on kõigile tasuta. Filmid (v.a vana anatoomikumi programm) on varustatud eestikeelse tõlkega. Lähem info festivali kodulehel www.tartuff.ee. „tARTuFFi” peateemaks on olnud armastus, nii ka tänavu. Armastus…
3 minutit
„Kormoranides” üritavad rokipeerud tõusta tuhast
Režissöör Andres Maimik: „Mina usun sellesse, et esimese adressaadina võiks kõnetada film kõige lähemat vaatajat. Nagu ikka: minu pere, minu tänav, minu agul, minu linn, minu maakond, minu rahvas.”
Juulis ja augustis võetakse uut eestimaist täispikka mängufilmi „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”. Filmi režissöörid ja lavastajad on Andres Maimik ja…
Juulis ja augustis võetakse uut eestimaist täispikka mängufilmi „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”. Filmi režissöörid ja lavastajad on Andres Maimik ja…
7 minutit
Enesepaugutajate klubi
„Neljas lõvis” laguneb terroristide võõras ja hirmutav, kujuteldav monoliitsus, rakukese liikmed on nagu tsirkusetolad ning iga tola vaevleb sisevastuoludes.
Komöödiafilm „Neli lõvi” („Four Lions”, Suurbritannia 2010, 101 min), režissöör Chris Morris, stsenaristid Jesse Armstrong ja Sam Bain. Osades Benedict Cumberbatch, Preeya Kalidas, Julia Davis, Kayvan Novak, Riz Ahmed jt. Linastub kinos Sõprus.
Henri Bergson on oma…
Komöödiafilm „Neli lõvi” („Four Lions”, Suurbritannia 2010, 101 min), režissöör Chris Morris, stsenaristid Jesse Armstrong ja Sam Bain. Osades Benedict Cumberbatch, Preeya Kalidas, Julia Davis, Kayvan Novak, Riz Ahmed jt. Linastub kinos Sõprus.
Henri Bergson on oma…
4 minutit
Piibud on väga maalitavad
Malle Leisi näitus „Aega on antud” Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 8. VIII .
No piibumaalid! Kas see on tänapäeva kunst? Kellele on vaja piibupilte? Ei ole midagi lihtsamat kui maalida ühte tobi või kimbus kaks, tubakatorud tuhatoosi torgatud. Seda on tüütuseni nähtud. Odav kommerts odavale maitsele. Mida on selle õigustuseks öelda? „Endise Nõukogude Liidu aladel…
No piibumaalid! Kas see on tänapäeva kunst? Kellele on vaja piibupilte? Ei ole midagi lihtsamat kui maalida ühte tobi või kimbus kaks, tubakatorud tuhatoosi torgatud. Seda on tüütuseni nähtud. Odav kommerts odavale maitsele. Mida on selle õigustuseks öelda? „Endise Nõukogude Liidu aladel…
3 minutit
Vilen Künnapu ja Mare Vindi dialoog
Vilen Künnapu ja Mare Vindi ühisnäitusel on eksponeeritud kümmekond Künnapu energeetilist objekti ja mõned akvarellid ning tosin Vindi pliiatsijoonistust lõuendil ja üks geomeetriline objekt. Näituse on kujundanud Andres Tolts ja metafüüsilise kahekõne üle on näitusetekstis arutlenud Leonhard Lapin. Kuna näitus on väljas vaid 9. augustini, otsustasid kunstnikud kokku panna ka kauni kataloogi. Ekspositsioonis…
2 minutit
Kõik on nii nagu enne, aga miski pole enam endine
Anders Härmi kuraatoriprojekt „Next to Nothing” („Eimillestki edasi”) EKK Mis kuni 22. VIII .
Anders Härmi kureeritud näitusel portreteerivad kohalikud ja välismaised kunstnikud kohtumisi eimiskiga: psühholoogiliste kuristike, kontseptuaalsete olematuste, esteetiliste tühistamistega. Vaataja ette tuuakse küsimus eimillestki, olemise negatiivsest mõõtmest, mis võib olla asjade korrast ära pahupool või hoopis käimalükkav jõud.
Anders Härmi kureeritud näitusel portreteerivad kohalikud ja välismaised kunstnikud kohtumisi eimiskiga: psühholoogiliste kuristike, kontseptuaalsete olematuste, esteetiliste tühistamistega. Vaataja ette tuuakse küsimus eimillestki, olemise negatiivsest mõõtmest, mis võib olla asjade korrast ära pahupool või hoopis käimalükkav jõud.
2 minutit
Hästi komponeeritud näitus
Jaan Paavle ja Jaan Elkeni tagasivaade aastanäitusele, vestlus Tallinna Kunstihoones 20. juulil.
EKLi aastanäitused on juba mõnda aega poleemikat tekitanud: kas ja kuidas jätkata? Žüriiga ülevaatenäitustena või siiski kuraatoriga, kuigi kuraatori roll kipub olema vaid ühendava idee väljakäimises. Tänavusel, Enn Põldroosi kureeritud aastanäitusel „Vastandumised” vahetasid mõtteid nii näituse, aga ka laiemalt meie kunsti üle kaks…
EKLi aastanäitused on juba mõnda aega poleemikat tekitanud: kas ja kuidas jätkata? Žüriiga ülevaatenäitustena või siiski kuraatoriga, kuigi kuraatori roll kipub olema vaid ühendava idee väljakäimises. Tänavusel, Enn Põldroosi kureeritud aastanäitusel „Vastandumised” vahetasid mõtteid nii näituse, aga ka laiemalt meie kunsti üle kaks…
9 minutit
Muhu maagiline realism
Kuressaare Linnateatri suvelavastus „Rääkivad kivid” kasvab kaugele üle jutustamisteatri raamide.
Kuressaare Linnateatri „Rääkivad kivid”, autor Silvia Soro, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Piret Rauk, Viire Valdma (Eesti Draamateater), Andres Raag (Tallinna Linnateater), Hannes Prikk ja Janek Sarapson. Esietendus 30. VII Kuressaare Sadamaaidas.
Tähelepanelik teatrisõber on kindlasti märganud, et Piret Raugi…
Kuressaare Linnateatri „Rääkivad kivid”, autor Silvia Soro, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov. Mängivad Piret Rauk, Viire Valdma (Eesti Draamateater), Andres Raag (Tallinna Linnateater), Hannes Prikk ja Janek Sarapson. Esietendus 30. VII Kuressaare Sadamaaidas.
Tähelepanelik teatrisõber on kindlasti märganud, et Piret Raugi…
2 minutit
PEALELEND: Tiit Palu, Pärnu Endla pealavastaja ja „Madame Bovary” lavastaja
Millisel kohal asub Flaubert’i „Madame Bovary” sinu elukestvas raamaturiiulis?
„Madame Bovary” ja „Tundekasvatus” mõjuvad neljakümneselt hoopis teistmoodi kui kahekümneselt ülikooli ajal. Soovitan üle lugeda kõigil, kel kohustusliku kirjanduse ajast mingi maik meeles ja kes veel üldse midagi lugeda viitsivad. Lugu pole tänapäeval ju enam…
„Madame Bovary” ja „Tundekasvatus” mõjuvad neljakümneselt hoopis teistmoodi kui kahekümneselt ülikooli ajal. Soovitan üle lugeda kõigil, kel kohustusliku kirjanduse ajast mingi maik meeles ja kes veel üldse midagi lugeda viitsivad. Lugu pole tänapäeval ju enam…
2 minutit
Agoonia ja komejant Pärnu Endlas
Tiit Palu lavastatud „Madame Bovary” näitab, et huumor on kaunis ohtlik asi.
Pärnu Endla „Madame Bovary”, autor Gustave Flaubert, tõlkija Henno Rajandi, dramatiseerija ja lavastaja Tiit Palu, lavakunstnik Andrus Jõhvik, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Piret Laurimaa, Karin Tammaru, Kaili Viidas, Jaan Rekkor, Ago Anderson, Sten Karpov, Lauri Kink, Sepo Seeman, Jüri…
Pärnu Endla „Madame Bovary”, autor Gustave Flaubert, tõlkija Henno Rajandi, dramatiseerija ja lavastaja Tiit Palu, lavakunstnik Andrus Jõhvik, kostüümikunstnik Reet Aus, valguskunstnik Margus Vaigur. Mängivad Piret Laurimaa, Karin Tammaru, Kaili Viidas, Jaan Rekkor, Ago Anderson, Sten Karpov, Lauri Kink, Sepo Seeman, Jüri…
6 minutit
Olemegi kohal!
Saksamaal 17. – 27. juunini toimunud Wiesbadeni teatribiennaal tuli kokku kümnendat korda: 21 riigist pärit 24 lavastusega anti 42 etendust. Mida ollakse 20aastase eluea kestel korda saatnud?
3 minutit
Üllatustevaene „Üllatuskülaline”
Vana Baskini teatri „Üllatuskülaline”, autor Richard Harris, tõlkija Jüri Karindi, lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Jaak Vaus. Mängivad Helgi Sallo, Tõnu Kilgas, Terje Pennie, Pille Lukin, Väino Laes, Raivo Mets ja Natali Lohk. Esietendus 21. VII Lohusalu sadamas.
Mis võiks perepeal olla selle vastu, kui ta koju jõudes ja lipsu-särki nurka visates kuuleb abikaasalt,…
Mis võiks perepeal olla selle vastu, kui ta koju jõudes ja lipsu-särki nurka visates kuuleb abikaasalt,…
4 minutit
Protees kasvab tiivaks
Tölp on mu võlutust „Seitsmest maailmast” taandada vaid mingile „narkokirjanduse austamisele”.
Berit Renser ja Terje Toomistu, Seitse maailma. Reisiromaan. Toimetanud Mele Pesti, kunstnik Andres Rohtma. Petrone Print, 2009. 194 lk.
„Seitsmest maailmast” pole kerge kirjutada. Ehkki olen seda ju varemgi teinud – näiteks märtsikuu Loomingus, kui nimetasin seda põnevaimaks debüüdiks 2009. aasta algupärases proosas. Mu entusiasmi…
Berit Renser ja Terje Toomistu, Seitse maailma. Reisiromaan. Toimetanud Mele Pesti, kunstnik Andres Rohtma. Petrone Print, 2009. 194 lk.
„Seitsmest maailmast” pole kerge kirjutada. Ehkki olen seda ju varemgi teinud – näiteks märtsikuu Loomingus, kui nimetasin seda põnevaimaks debüüdiks 2009. aasta algupärases proosas. Mu entusiasmi…
8 minutit
Humanismi õnnetusi
Laste kirjutatud teosed ja lasteks kirjutatud teosed; autori potentsiaalsusest kirjandusteose retseptsioonis.
1.
Humanist Settembrini nokkis jõuluõhtul veidi proua Stöhri kallal ja „kõneles siis pisut puusepapojast ning inimsoo-õpetajast, kelle sünnipäeva pühitsemist täna teeseldi. Kas too mees tõesti elas, olevat ebakindel. Sündinud aga olevat toona üksikhinge väärtuse aade ühes ühetaolisuse aatega, – ühe sõnaga individualistlik demokraatia, mille võidukäik katkematult edasi…
1.
Humanist Settembrini nokkis jõuluõhtul veidi proua Stöhri kallal ja „kõneles siis pisut puusepapojast ning inimsoo-õpetajast, kelle sünnipäeva pühitsemist täna teeseldi. Kas too mees tõesti elas, olevat ebakindel. Sündinud aga olevat toona üksikhinge väärtuse aade ühes ühetaolisuse aatega, – ühe sõnaga individualistlik demokraatia, mille võidukäik katkematult edasi…
8 minutit
Uskumatu tõelisus
Saaremaa ooperipäevad 19. – 24. VII
Ilmselgelt olen üks väheseid Maarjamaal, kes juba kolmandat aastat osa saanud Saaremaa ooperipäevadest peaaegu täisannuse. Kuna kultuuriürituste kohal ripub pidevalt „rahakirves”, siis on tõesti imetlusväärne, milline publikumenu on neid päevi saatnud! Ilmselt on toimkond eesotsas Marika Pärgi ja Arne Mikuga teinud kõrgpilotaaži promotöös. Tänu sellele ei ole kahtlust ka tulevase aasta…
Ilmselgelt olen üks väheseid Maarjamaal, kes juba kolmandat aastat osa saanud Saaremaa ooperipäevadest peaaegu täisannuse. Kuna kultuuriürituste kohal ripub pidevalt „rahakirves”, siis on tõesti imetlusväärne, milline publikumenu on neid päevi saatnud! Ilmselt on toimkond eesotsas Marika Pärgi ja Arne Mikuga teinud kõrgpilotaaži promotöös. Tänu sellele ei ole kahtlust ka tulevase aasta…
6 minutit
Sisaski uus missa võiks kõlada laulupeolgi
Urmas Sisaski Missa nr 6 esiettekanne 25. VII Rapla kirikus.
Urmas Sisask valmistub oma esimeseks juubeliks (9. septembril 50) igatahes loominguliselt: XVIII Rapla kirikumuusika festivalil tuli Rapla kirikus esiettekandele Sisaski Missa nr 6, alapealkirjaga „Madise missa” (2009). Üle tunni kestva suurteose esituskoosseis oli võrdlemisi kirju: Urve Uusbergi juhatusel laulsid Rapla ühisgümnaasiumi laiendatud lastekoor…
Urmas Sisask valmistub oma esimeseks juubeliks (9. septembril 50) igatahes loominguliselt: XVIII Rapla kirikumuusika festivalil tuli Rapla kirikus esiettekandele Sisaski Missa nr 6, alapealkirjaga „Madise missa” (2009). Üle tunni kestva suurteose esituskoosseis oli võrdlemisi kirju: Urve Uusbergi juhatusel laulsid Rapla ühisgümnaasiumi laiendatud lastekoor…
2 minutit
Noorte talentide debüüdivõimalus
Rahvusvaheline Haapsalu keelpillifestival 19. – 25. VII
Tänavu toimus Haapsalus juba 17. keelpillimängijate festival ja sellega seonduv keelpilliõpilaste 16. suvekursus. Kuni aastani 2007, mil kunstiline juht oli Tõnu Reimann, kandis see pealkirja „Viiulimängud”. Praeguse nimetuse all korraldatakse festivali kolm viimast aastat, kunstiliseks juhiks Eva Punder. Seekord sisaldas keelpillinädal seitset kontserti, kursusel osales poolsada noort…
Tänavu toimus Haapsalus juba 17. keelpillimängijate festival ja sellega seonduv keelpilliõpilaste 16. suvekursus. Kuni aastani 2007, mil kunstiline juht oli Tõnu Reimann, kandis see pealkirja „Viiulimängud”. Praeguse nimetuse all korraldatakse festivali kolm viimast aastat, kunstiliseks juhiks Eva Punder. Seekord sisaldas keelpillinädal seitset kontserti, kursusel osales poolsada noort…
5 minutit
„Klaaspärlimäng” – rohkem kui mäng
Festivali, mida on selle algusest 1995. aastal juhtinud helilooja ja muusikaprodutsent Peeter Vähi, on kuni 2007. aastani peetud põhiliselt Pärnus, aga aastast 2008, seega kolmandat korda Tartus – nüüd Estonian Record Productionsi (ER P) ja Tartu linna koostööprojektina. Tänavu oli Vähi kunstilise nõustajana appi palunud dirigendi ja laulja Risto Joosti. Et lugejal…
6 minutit
Haagi kohus ja Kosovo – kirjutamata sõnade tähendus
Haagi rahvusvahelise kohtu 22. juulil esitletud ekspertarvamus Kosovo assamblee poolt 17. veebruaril 2008. aastal vastu võetud Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta on meisterlikult koostatud dokument. On üllatav, kui palju olulist on öeldud tänase maailmapoliitika seisukohalt selle pealtnäha tehnilise ja juriidiliselt rangelt piiritletud dokumendiga. Haagi kohtu 14 kohtunikku on üritanud jääda oma…
4 minutit
Ajast ja puhkamisest (suvitagem koos Leachiga!)
Võib väita, et reisimine on üle võtnud nii rituaali struktuuri kui ka funktsiooni aja tajumise mõjutajana.
Edmund Leach, Kultuur ja kommunikatsioon:sümbolite ühendamise loogika: sissejuhatus sotsiaalantropoloogia strukturalistlikku analüüsi. Koostanud Urmas Sutrop, tõlkinud Margit Rennebaum, toimetanud Silvi Salupere. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 204 lk.
Rõõm on tervitada briti sotsiaalantropoloogia klassiku Edmund…
Edmund Leach, Kultuur ja kommunikatsioon:sümbolite ühendamise loogika: sissejuhatus sotsiaalantropoloogia strukturalistlikku analüüsi. Koostanud Urmas Sutrop, tõlkinud Margit Rennebaum, toimetanud Silvi Salupere. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2010. 204 lk.
Rõõm on tervitada briti sotsiaalantropoloogia klassiku Edmund…
4 minutit
Venelased Eestis – diasporaa ja vähemuse vahepeal
Muulaste ühiskondlik ja kultuuriline identiteet on alles kujunemas ja ebaselge, kuid enamik aktsepteerib Eesti iseseisvust ja tahab siduda oma tuleviku Eestiga.
Euroopa viimase paljurahvuselise impeeriumi lagunemine sattus ajale, mil lääne rahvusriikide arengut hakkasid mõjutama üha nähtavamalt üleilmastumine, rahvusriikide välispoliitiline integratsioon, riikideüleste majanduslike ja poliitiliste institutsioonide tekkimine ning rahvastiku suur riikidevaheline…
Euroopa viimase paljurahvuselise impeeriumi lagunemine sattus ajale, mil lääne rahvusriikide arengut hakkasid mõjutama üha nähtavamalt üleilmastumine, rahvusriikide välispoliitiline integratsioon, riikideüleste majanduslike ja poliitiliste institutsioonide tekkimine ning rahvastiku suur riikidevaheline…
9 minutit
Eluterve peegelduse vajalikkusest
ÜRO inimõiguste komisjon olevat teatanud, et Eestis ei ole institutsiooni, mis suudaks põhiõigusi kaitsta, ja nõudvat Eestilt ka inimkaubanduse seadust. Kust saab selline jama pärit olla? Igaüks, kes on lugenud Eesti põhiseadust, riigi ametlikku veebilehte, asjakohaseid teadusartikleid, inglise keelde tõlgitud Riigikohtu lahendite kokkuvõtteid või uuringuid, ei saa midagi selletaolist väita. Üheski ühiskonnas pole kahjuks…
3 minutit
Euroopa on pool maailma
UNESCO maailmapärandi komitee kinnitas Brasiilias toimunud istungil maailmale kingituseks oma pärandinimekirja 21 uut paika, millega maailmapärandi nimekirja loodus- ja kultuurimälestiste koguhulk tõusis 911ni. Et mõni objekt on samaaegselt mitme riigi nime taga (nii näiteks jagab Eesti Struve geodeetilise kaare kaitsmise au veel 9 riigiga Norrast Ukrainani), siis tuleb riigiti vaadates üldarvuks koguni 941.
2 minutit
Soome-ugri helilooja Veljo Tormis
Sel nädalal kulmineeruvad Veljo Tormise 80. sünnipäeva kontserdid ja üritused üle kogu Eesti. Nargeni festivali Tormise pidunädalate raames tähistab seda homme „Eesti ballaadide” kontsertetendus Tõnu Kaljuste juhatusel Tallinnas Noblessneri…
6 minutit
