Reedel Sirp nr 23
Sirbiga kaasas Roheline Värav.
Sirbis:
* Litokeskus on kohal! Miks ja kuidas, räägivad asutajad Kadri Alesmaa ja Jaak Visnap.
* Humanitaarteaduste järjekordsest surmaohust
* Tiina Kirss ja Rein Raud.
* Eesti haiku sisaldab trohheusi ja muid loomi.
* Kui kõmisevad loovtööstuse kahurid, kunst vaikib.
* Keskea rõõmud Linnateatri laval.
* Kuidas elab või sureb Kinoliit oma 50. eluaastal – räägivad Jaak Lõhmus,Peeter Brambat, Peter Murdmaa, Jaan…
Sirbis:
* Litokeskus on kohal! Miks ja kuidas, räägivad asutajad Kadri Alesmaa ja Jaak Visnap.
* Humanitaarteaduste järjekordsest surmaohust
* Tiina Kirss ja Rein Raud.
* Eesti haiku sisaldab trohheusi ja muid loomi.
* Kui kõmisevad loovtööstuse kahurid, kunst vaikib.
* Keskea rõõmud Linnateatri laval.
* Kuidas elab või sureb Kinoliit oma 50. eluaastal – räägivad Jaak Lõhmus,Peeter Brambat, Peter Murdmaa, Jaan…
1 minut
Haabjategu Narva Muuseumi Põhjaõues
10.–16. juunil toimub Narva Muuseumi Põhjaõues Haabjategu. Teist suve on Põhjaõues haabjameister Jaan Keerdo, kelle käe all valmib haavapalgist ühepuupaat ehk haabjas, nii nagu seda on tehtud vanast ajast peale. Kellel huvi rohkem, saab haabjameistrilt tema puhkepauside ajal uurida lähemalt, kuidas valida haabjaehituseks sobilikku materjali, millised tööriistu haabjameistrid kasutavad, kuidas nad neid kasutavad, mis…
1 minut
Võru Linnagaleriis Jaanus Orgusaare isiknäitus “11”
Kunstnik esitleb disainiobjekte ja arhitektuurimakette. Jaanus Orgusaare esimese personaalnäituse puhul 2004. aastal Tallinna Linnagaleriis on pressitekstis Anders Härm kirjutanud: “Orgusaar on kunstnik, kes teadvustab oma loomingu protsessi ja tegeleb selle mõtestamise ja kontseptualiseerimisega. Ta keeldub reglementeeritud väärtussüsteemidest, mida ta ei soovi esindada ja piiratud moemängudest, mida ta ei soovi…
1 minut
Saalomon ja Raul
Raul Meele näitus Genti ülikooli raamatukogus 20. IV – 28. V. Raul Meele kunstnikuraamat „Saalomoni Ülemlaul” (2010) üheteistkümnes keeles: hollandi, prantsuse, saksa, inglise, itaalia, hispaania, portugali, rootsi, vene, soome ja eesti keeles. Kujundanud Tiit Jürna, trükitud Printonis.
Kui rikas ka poleks inimene, kui materiaalseks ka poleks parajasti kangestunud see maailmanurk, kus inimene oma elupäevi elab, kui palju…
Kui rikas ka poleks inimene, kui materiaalseks ka poleks parajasti kangestunud see maailmanurk, kus inimene oma elupäevi elab, kui palju…
3 minutit
Maalikunstnike Liidu näitus “National Gallery. Suvila ehitamise talgud”
8. juunil kell 17 avatakse Vaal galeriis Maalikunstnike Liidu näitus “National Gallery. Suvila ehitamise talgud”.
1 minut
Kaljo Põllu teadusmõjuline kunst
Kaljo Põllu näitus „Abstraktsuse mõtestamine” Tallinna Kunstihoones kuni 13. VI, kuraator Reet Varblane.
Kaljo Põllu oli legend eluajal, nii võiks liialdamata ütelda. Kui puutusin ülikooli ajal 1980ndate alguses kokku Tartu ülikooli kunstikabinetiga, saatis Põllu vari ka toonaseid tegemisi. Visaritest oli möödas vaid kümnend, kuid nähtusest räägiti kui haruldasest ajaloolisest fenomenist, mille eesotsas oli muidugi Põllu.…
Kaljo Põllu oli legend eluajal, nii võiks liialdamata ütelda. Kui puutusin ülikooli ajal 1980ndate alguses kokku Tartu ülikooli kunstikabinetiga, saatis Põllu vari ka toonaseid tegemisi. Visaritest oli möödas vaid kümnend, kuid nähtusest räägiti kui haruldasest ajaloolisest fenomenist, mille eesotsas oli muidugi Põllu.…
3 minutit
Viljandi folgi tantsuteatris astuvad lavale Aleksander Rybaki taustatantsijad
Tulenevalt tänavuse Viljandi pärimusmuusika festivali teemast “Seest tuleb üks tants!” avatakse festivali kolmeks esimeseks päevaks linna spordihoone vanas osas tantsuteater, kus kodumaiste tantsijate ja muusikute kõrval pakuvad elamusi andekad tegijad Norrast ja Hispaaniast. Teiste seas tulevad lavale erakordsete akrobaatiliste võimetega norralased, kes viimase aasta vältel…
1 minut
Vahur Linnuste 85
Vahur Linnuste on sündinud 5. juunil 1925. aastal Tallinnas mereväekapten Rudolf Linnuste pojana. Leo Talgre vastupanugruppi kuulunud Linnuste lahkus Eestist Rootsi 1944. aasta septembris. Stockholmi ülikoolis õppides jätkas ta poliitilist tegevust Radikaaldemokraatliku Koondise ja Eesti Rahvusnõukogu juhatuse liikmena. Eesti iseseisvuse taastamist korraldava tegevuse laiendamise eesmärgil siirdus ta Vaba Euroopa stipendiaadina hiljem edasi Strasbourg’i Vaba Euroopa Kolledžisse ja…
4 minutit
Kultuuripealinn Tallinn 2011 algab Istanbulist
Esmaspäeval, 7. juunil jõuab maailma ette kahe kultuuripealinna, Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 ühine suurprojekt ning Istanbuli kultuuripealinna aasta olulisim sündmus, helilooja Arvo Pärdi uudisteos „Aadama itk“.
1 minut
TEOD: Eesti Instituut
Eesti Instituut avas eelmisel nädalal uue sisu ja vormiga infoportaali www.kultuur.info. Mida see sisaldab ja mil moel inforuumi rikastab?
Mart Meri, Eesti Instituudi juhataja: Korrastamata inforuum võib kergesti muutuda iseenese vastandiks, kus info pigem lämbub kui teenib eesmärki. Me Eesti Instituudis oleme sihiks võtnud inforuumi kultuuriosa korrastamise. Praegu räägin eelkõige meie infoportaali kalendrist. Eesti kultuurielu on tohutult…
Mart Meri, Eesti Instituudi juhataja: Korrastamata inforuum võib kergesti muutuda iseenese vastandiks, kus info pigem lämbub kui teenib eesmärki. Me Eesti Instituudis oleme sihiks võtnud inforuumi kultuuriosa korrastamise. Praegu räägin eelkõige meie infoportaali kalendrist. Eesti kultuurielu on tohutult…
2 minutit
Helilooja Ülo Kriguli uus teos kantakse ette New Yorgis ja Lissabonis
Reedel, 11. juunil kantakse New Yorgis ette eesti helilooja Ülo Kriguli teos „The Passing“. Teose Ameerika esiettekanne leiab aset festivalil New Paths in Music, kus selle esitab festivali ansambel David Alan Milleri dirigeerimisel. Viimaste andmete kohaselt võttis festivali ansambel kavasse ka Kriguli teise teose „earth. . . . to…
2 minutit
„Chopiniaana” Katariina kirikus
7. – 11. juunini peetakse Tallinnas Chopini filmipäevad, linastub viis teda kujutavat filmi.
1. märtsil möödus Fryderyc Chopini sünnist 200 aastat. Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) ja Poola Vabariigi Suursaatkond on Chopini aasta tähistamise puhul kokku pannud filmiprogrammi „Chopiniaana”, millega üritatakse kokku võtta peale helilooja elu ja muusika ka jälje, mille on jätnud Chopini…
1. märtsil möödus Fryderyc Chopini sünnist 200 aastat. Pimedate Ööde filmifestival (PÖFF) ja Poola Vabariigi Suursaatkond on Chopini aasta tähistamise puhul kokku pannud filmiprogrammi „Chopiniaana”, millega üritatakse kokku võtta peale helilooja elu ja muusika ka jälje, mille on jätnud Chopini…
3 minutit
Rada mööda raudset eesriiet
Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomitee (TRAN) liige Michael Cramer (Roheliste/ Euroopa Vabaliidu fraktsioon) on Tallinnas komitee tutvumisvisiidil. Cramer on erinevalt kolleegidest-poliitikutest ise oma alal ka aktiivne praktik, mitme rahvusvahelise projekti initsiaator (vaata www.ironcurtaintrail. eu).
Olete üks raudse eesriide raja loojaid. See matka- ja rattatrass on ligi 7000 kilomeetrit pikk, kulgeb läbi Euroopa Barentsi merest Musta mereni…
Olete üks raudse eesriide raja loojaid. See matka- ja rattatrass on ligi 7000 kilomeetrit pikk, kulgeb läbi Euroopa Barentsi merest Musta mereni…
3 minutit
Miks Kalevi kommivabrikul halvasti läks
Tõde on lihtne nagu ükskordüks – filmimehed varastasid ta paljaks! Ja see pole kaugete aegade folkloor, ehkki natuke ikka on ka. Sündmused ise rulluvad lahti kuuekümnendate esipooles, kui minu kolleeg ja koolivend Leningradi päevilt, helioperaator Ülo Saar läheb ringvaate võtterühma koosseisus Kalevisse nn ringvaatepala filmima. Mismoodi ja kes sokutab poistele suured portsud…
3 minutit
Vaenlase nägu
Folmani filmis pole võimalik sõda ratsionaalselt hoomata, ratsionaalse asemel on deliirium ja irratsionaalsus. See, mida tehti Saksa koonduslaagrites, ei erine sisuliselt millegi poolest Beirutis asetleidnust.
Animeeritud dokumentaal „Valss Bashiriga” („Waltz with Bashir” , Iisrael-S aksamaaPrantsusmaa-USA 2008, 87 min), režissöör ja stsenarist Ari Folman, muusika Max Richter. Osaliste hääled Ari Folman, Ronny Dauag, Ron-Ben Yishari jt. Linastub kinos Sõprus.
Mitmekordselt…
Animeeritud dokumentaal „Valss Bashiriga” („Waltz with Bashir” , Iisrael-S aksamaaPrantsusmaa-USA 2008, 87 min), režissöör ja stsenarist Ari Folman, muusika Max Richter. Osaliste hääled Ari Folman, Ronny Dauag, Ron-Ben Yishari jt. Linastub kinos Sõprus.
Mitmekordselt…
4 minutit
Emadusest kõige mustemates toonides
Mängufilm „ Hundikutsikas” („Voltšok”, Venemaa 2009, 88 min), stsenarist ja režissöör Vassili Sigarjov, operaator Aleksei Arsentjev. Osades Polina Plutšek, Jana Trojanova, Veronika Lõssakova jt. Produtsendid Roman Borissevitš ja Ruben Dišišjan.
Mulle meenutas see mind ennast lapsepõlvest, elasime emaga täpselt nagu selles filmis. Mulle film väga meeldis, andsin selle ka emale vaadata, kes andis…
Mulle meenutas see mind ennast lapsepõlvest, elasime emaga täpselt nagu selles filmis. Mulle film väga meeldis, andsin selle ka emale vaadata, kes andis…
2 minutit
Iga heategu saab heastatud
Herzog viib loo dramaatika absurdi piirile, nii et vaataja mõne stseeni jubedusest hoolimata naerma pahvatab.
Mängufilm „Halb politseinik: tegevuspaik New Orleans” („Bad Lieutenant: Port of Call – New Orleans”, USA 2009, 122 min), režissöör Werner Herzog. Osades Nicholas Cage, Eva Mendes, Val Kilmer, Brad Dourif, Fairuza Balk, Xzibit jt. Linastub Tallinna kobarkinos Hobujaama tn 5.
On…
Mängufilm „Halb politseinik: tegevuspaik New Orleans” („Bad Lieutenant: Port of Call – New Orleans”, USA 2009, 122 min), režissöör Werner Herzog. Osades Nicholas Cage, Eva Mendes, Val Kilmer, Brad Dourif, Fairuza Balk, Xzibit jt. Linastub Tallinna kobarkinos Hobujaama tn 5.
On…
4 minutit
PEALELEND: Johannes Saar, KKEK juhataja
Kui EKKM ehk Eesti Kaasaja Kunsti Muuseum on ennast viimasel ajal taas nähtavaks teinud, siis KKEK ehk Kaasaja Kunsti Eesti Keskus on avalikust tähelepanust kõrvale jäänud. Teie blogis on toodud ära äsja Amos Andersoni kunstimuuseumis lõppenud Liina Siibi, Marge Monko ja Marko Mäetamme näitus, Jaanus Samma ja Jaan Toomiku osavõtt Rauma biennaalil ning…
1 minut
Kunstnik oligi kohal
Marina Abramovići retrospektiivi „Kunstnik on kohal” („The Artist is Present”) New Yorgi moodsa kunsti muuseumis 14. III – 31. V.
Äsja lõppes New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMA) performance’i-kunsti klassiku ja pioneeri Marina Abramovići suur ülevaatenäitus. New Yorgi kunstimaastikul tähistas see näitus performance’i-kunsti suurte muuseumiprojektide kulminatsiooni: juba sügisel avati MoMA ülejõe-filiaalis PS1 dokumentatsioonide ja videote näitus…
Äsja lõppes New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMA) performance’i-kunsti klassiku ja pioneeri Marina Abramovići suur ülevaatenäitus. New Yorgi kunstimaastikul tähistas see näitus performance’i-kunsti suurte muuseumiprojektide kulminatsiooni: juba sügisel avati MoMA ülejõe-filiaalis PS1 dokumentatsioonide ja videote näitus…
4 minutit
PEALELEND: Anders Härm, EKKMi juhatuse liige
EKKM ehk Eesti Kaasaja Kunsti Muuseum alustas Marco Laimre näitusega „Sedasi! Kütkestuse kultuur” oma neljandat hooaega. 2010. ja 2011. aastal toetab EKKMi tegevust programm – „Tallinn Euroopa kultuuripealinn 2011”. Sel perioodil on plaanis nii näitusetegevus kui maja renoveerimine, milleks loodate leida EASi tuge. Sa räägid pressitekstis ka EKKMist kui avalikule institutsioonile…
1 minut
Marco Laimre ja Neeme Külma hetkeseisud
Marco Laimre näitus „Sedasi! Kütkestuse kultuur” EKKM is kuni 9. VI, Neeme Külma näitus „Homne on täna” Draakonis kuni 5. VI.
Juhuse kokkusattumisel on Tallinnas ühel ajal vaadata kaks isikunäitust, mille puhul ühe põlvkonna kaks meeskunstnikku on aja maha võtnud, et läbi viia enesevaatlus. Kuigi Marco Laimre ja Neeme Külm kasutavad mõlemad…
Juhuse kokkusattumisel on Tallinnas ühel ajal vaadata kaks isikunäitust, mille puhul ühe põlvkonna kaks meeskunstnikku on aja maha võtnud, et läbi viia enesevaatlus. Kuigi Marco Laimre ja Neeme Külm kasutavad mõlemad…
4 minutit
Vormsi saar nüüd muusikasse valatud
Sven Kullerkupu „Wormsi pildid” 25. V Tartu Waldorfi gümnaasiumis.
Eestimaa linnadele, alevitele, küladele ja looduskaunitele kohtadele on pühendatud mitmeid helitöid. Enamasti on need laulud: Tallinnast, Tartust, Narvast, Viljandist või Pärnust, Karepast, Aegviidust, Pühajärvest või Emajõest, Saare- ja Muhumaast. Instrumentaalteoseid tuleb ette palju harvemini. Esimese hooga meenuvad Juhan Aaviku klaverisüit „Porkuni mälestused”, Harri Otsa…
Eestimaa linnadele, alevitele, küladele ja looduskaunitele kohtadele on pühendatud mitmeid helitöid. Enamasti on need laulud: Tallinnast, Tartust, Narvast, Viljandist või Pärnust, Karepast, Aegviidust, Pühajärvest või Emajõest, Saare- ja Muhumaast. Instrumentaalteoseid tuleb ette palju harvemini. Esimese hooga meenuvad Juhan Aaviku klaverisüit „Porkuni mälestused”, Harri Otsa…
2 minutit
Fredrik Pacius – soome muusika isa
Paciusest, sellest sakslasest sisserändajast, tuli soomlaste oma helilooja – ehkki siin on ka elav näide selle kohta, kuidas kultuuris on kõik üleminekus ja mujalt laenatud.
Fredrik Pacius. Musiken som hemland / Kotimaana musiikki. Redaktör/toimittanut Seija Lappalainen. Svenska Litteratursällskapet i Finland, Helsingfors/Helsinki 2009. 220 lk.
Muusika seisukohalt oli 2009. aasta põhjanaabritele ennekõike Fredrik Paciuse (1809–1891)…
Fredrik Pacius. Musiken som hemland / Kotimaana musiikki. Redaktör/toimittanut Seija Lappalainen. Svenska Litteratursällskapet i Finland, Helsingfors/Helsinki 2009. 220 lk.
Muusika seisukohalt oli 2009. aasta põhjanaabritele ennekõike Fredrik Paciuse (1809–1891)…
11 minutit
PEALELEND: Laine Jänes, kultuuriminister
Kultuuriministeerium kuulutas 1. juunil välja avaliku konkursi Eesti Kontserdi direktori ametikoha täitmiseks kuni viieks aastaks. Kuna eelmine analoogiline konkurss toimus alles eelmisel suvel, palus Sirp kultuuriminister Laine Jänesel selgitada, mis eesmärgil selline otsus tuli. Miks on vaja EK direktori koha täitmiseks läbi viia uus konkurss, kui oleks võimalik konkursil valitud kt ametlikult…
1 minut
Tuld mitmest rauast
Vardo Rumesseni klaveriõhtu 28. V Tallinna raekojas.
Vardo Rumessenist rääkides ei saa mööda minna tema ühiskondliku ja muusikalise tegevuse laiast haardest. Tema eesti muusika publikatsioonid ja eesti klassikute innukas ning järjepidev propageerimine on jälg, mis ei kustu meie muusikaloost. Ka kõnealune käesolev esinemine kajastas järjekordselt Rumesseni mitmekülgsust, teenides korraga kahte eesmärki: kontserti ja raamatututvustust.
Vardo Rumessenist rääkides ei saa mööda minna tema ühiskondliku ja muusikalise tegevuse laiast haardest. Tema eesti muusika publikatsioonid ja eesti klassikute innukas ning järjepidev propageerimine on jälg, mis ei kustu meie muusikaloost. Ka kõnealune käesolev esinemine kajastas järjekordselt Rumesseni mitmekülgsust, teenides korraga kahte eesmärki: kontserti ja raamatututvustust.
2 minutit
Ere pilt Suure Kunstniku loomenatuurist
Kontsert „Eino Tamberg 80”: ERS O, Rauno Elp (bariton), Indrek Vau (trompet) ja Toomas Vavilov (klarnet) Paul Mäe dirigeerimisel 28. V Estonia kontserdisaalis.
Kui nii suure ja rikka loomepagasiga helilooja nagu Eino Tamberg jõuab oma 80. eluverstapostini, siis on tegelikult üsna raske päevakohast juubelikontserdi kava kokku panna, sest väärt loomingut on tal enam…
Kui nii suure ja rikka loomepagasiga helilooja nagu Eino Tamberg jõuab oma 80. eluverstapostini, siis on tegelikult üsna raske päevakohast juubelikontserdi kava kokku panna, sest väärt loomingut on tal enam…
3 minutit
Kaks meest lumes, Teisest rääkimata
Vajadus end identifitseerida teeb inimesest Teise ohvri ja tema elu on kui teekond Teise seedekulglas.
Von Krahli teatri „Mehed lumes”. Mart Kolditsa ja Kristjan Sarve kontseptsioon ja näitlemine. Esietendus 17. V Von Krahli teatri proovisaalis.
Kolmekümnendal eluaastal jõuab ilmselt esimest korda kätte hetk, kui tekib hirm, et kas nii, nagu mu elu on viimased…
Von Krahli teatri „Mehed lumes”. Mart Kolditsa ja Kristjan Sarve kontseptsioon ja näitlemine. Esietendus 17. V Von Krahli teatri proovisaalis.
Kolmekümnendal eluaastal jõuab ilmselt esimest korda kätte hetk, kui tekib hirm, et kas nii, nagu mu elu on viimased…
6 minutit
„Lavastamatu” lennukas lavalejõudmine
Vilde teatri „Kitarriõpetaja”, autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Jüri Kaldmaa, kunstnik Ene Luik-M udist, valguskujundaja Aare Vider. Mängivad Oleg Želudkov, Helve Nurk, Aire Pajur, Peeter Novoseltsev, Imbi Uibo, Ursula Noor ja Aare Vider. Esietendus 3. XII 2009 Vilde teatris.
Tõenäoliselt ei tea paljud inimesed, et Tartus on selline väike harrastusteater nagu Vilde…
Tõenäoliselt ei tea paljud inimesed, et Tartus on selline väike harrastusteater nagu Vilde…
2 minutit
Võõrad mõtted omas kuues
Tantsu fookuses on üksikisiku individuaalsus keerulises sotsiaalses võrgustikus.
Cid Pearlmani tantsulavastus „This is what we do in the winter” („See, mida me talvel teeme”). Loojad ja esitajad eestlastest tantsijad Rain Saukas, Helen Reitsnik ja Tiina Mölder ning ameeriklased Alexis Steeves ja David King, helilooja Jonathan Segel. Esietendus 25. V Kanuti gildi saalis.
Cid Pearlman väidab…
Cid Pearlmani tantsulavastus „This is what we do in the winter” („See, mida me talvel teeme”). Loojad ja esitajad eestlastest tantsijad Rain Saukas, Helen Reitsnik ja Tiina Mölder ning ameeriklased Alexis Steeves ja David King, helilooja Jonathan Segel. Esietendus 25. V Kanuti gildi saalis.
Cid Pearlman väidab…
3 minutit
Julgus paljastada oma ideid
Cid Pearlmani sõnul on tantsukunstis hädavajalikud vaid inimene, idee ja raske töö.
USA st Californiast pärit tantsupedagoog ja koreograaf Cid Pearlman töötas 2009/2010. õppeaasta külalisõppejõuna Tallinna ülikooli kunstide instituudis. 25. ja 26. mail jõudis Kanuti gildi saalis vaatajate ette seitsme kuu töö vili: eesti, ameerika ja prantsuse tantsijate ja tantsutudengite ning ameerika koreograafi ühistöös valminud…
USA st Californiast pärit tantsupedagoog ja koreograaf Cid Pearlman töötas 2009/2010. õppeaasta külalisõppejõuna Tallinna ülikooli kunstide instituudis. 25. ja 26. mail jõudis Kanuti gildi saalis vaatajate ette seitsme kuu töö vili: eesti, ameerika ja prantsuse tantsijate ja tantsutudengite ning ameerika koreograafi ühistöös valminud…
4 minutit
Teatri NO 99 „Kuidas seletada pilte …” Bernis
Kuigi NO 99 on viimastel aastatel päris palju Euroopas ringi rännanud, oli seekordne minek 12. – 22. maini Bernis peetud teatrifestivalile „Auawirleben” kindlasti eriline. Esiteks on Šveitsi ühe olulisema teatrifestivali põhiliselt üle 30aastastest koosneva publiku vastuvõtt alati nutikas, tundlik ja soe. Ja teiseks, NO 99 seekordne ringreis oli juba kolmas…
2 minutit
Lauale ilmub õun
Julius Juurmaa, Kuidas joonistada küsimust. Illustreerinud Piia Ruber. Verb, 2010. 43 lk.
Kui tunneksin paremini veine, võiksin ehk öelda, et see raamat on üpriski nagu huvitav vein: siit ja sealt lahvatab eri toone, kordamööda Vana Maailma korda ja Uue Maailma akorde. Ja ilmselt läheb ajas veelgi paremaks.
Kui tunneksin paremini veine, võiksin ehk öelda, et see raamat on üpriski nagu huvitav vein: siit ja sealt lahvatab eri toone, kordamööda Vana Maailma korda ja Uue Maailma akorde. Ja ilmselt läheb ajas veelgi paremaks.
2 minutit
Intellektuaalse naise „Seks ja linn”
Üks Maarja Kangro kangelannade olulisemaid sisekonflikte on sotsiaalne, loominguline ja intellektuaalne versus bioloogiline eneseteostus.
Maarja Kangro „Ahvid ja solidaarsus” on intellektuaalse naise „Seks ja linn”: rafineeritum, komplitseeritum, kosmopoliitsem (seal ei esine erinevalt viimasest tegelasi, kes pole viimased seitse aastat oma jalga Manhattanilt – vabandust, Tallinna südalinnast – välja tõstnud), fragmentaarsem, jätab otsad…
Maarja Kangro „Ahvid ja solidaarsus” on intellektuaalse naise „Seks ja linn”: rafineeritum, komplitseeritum, kosmopoliitsem (seal ei esine erinevalt viimasest tegelasi, kes pole viimased seitse aastat oma jalga Manhattanilt – vabandust, Tallinna südalinnast – välja tõstnud), fragmentaarsem, jätab otsad…
4 minutit
Rahvasuu on rahvuse jalapomm
Indrek Kofi traktaat annab rahvavalgustuslikus plaanis võimalusi nagu piibel.
Kui autor pealkirjastab teose nii, et pimedalegi peab silma torkama viide ühele kunagisele kuulsusele raamatute seas (Oskar Looritsa „Eestluse elujõud”, Stockholm 1951), siis oodatakse küllap kriitikultki kaevumist vähemasti ristimiseelse Eesti muinasusu sügavustesse. Või seda, et raamat oleks ideoloogiline abimees eestlaste päästmisel Euroopa rusude alt. Sest kokku ta…
Kui autor pealkirjastab teose nii, et pimedalegi peab silma torkama viide ühele kunagisele kuulsusele raamatute seas (Oskar Looritsa „Eestluse elujõud”, Stockholm 1951), siis oodatakse küllap kriitikultki kaevumist vähemasti ristimiseelse Eesti muinasusu sügavustesse. Või seda, et raamat oleks ideoloogiline abimees eestlaste päästmisel Euroopa rusude alt. Sest kokku ta…
4 minutit
Teed või kohvi?
19. mail esitleti Kirjanike Liidu musta laega saalis üht üsna eriskummalist, ometi märgilise tähendusega teost, mille eksemplari võis kohapeal vabal valikul soetada nii 5 kui 14 500 krooni eest. Selleks oli Indrek Kofi hüsteeriline traktaat (viisistatult kantaat) „Eestluse elujõust” ühele või mitmele näitlejale esitamiseks muusika saatel.
2 minutit
Intellektuaalajaloo orienteerumisrajal Brandes, Jaspers, Lukács – Kierkegaardist Nietzscheni
Erinevad profiilid (teaduslikud, filosoofilised, publitsistlikud), mis avanevad vaadetes Karl Jaspersile (1883−1969), näitavad kõik tema eksistentsifilosoofia kolmest struktuuri: apelleerimine, kommunikatsioon, võitlemine. Viimane pole haiglane „võitlusparanoia”, mida ta käsitleb oma psühhopatoloogia uuringuis, vaid tema ajasituatsiooni analüüsides esile kerkiv heitlusmoment. Polühistori haardega, eriaegsete tekstide vastuvõtu…
15 minutit
Haridustööstuse buum ja krahh
Mõne aasta eest rõõmustati kuskil üleilmse levikuga lehes, et on tõeline haridustööstuse buum: inimesed jooksevad ülikoolidele tormi, raha näpus, kasumid on suured ja koolide omanikud rõõmsad. Eesti läks sellegi buumiga õhinal kaasa. Nüüd siis oleme haridustöösturite kaasteelised allakäigunõlval: paljud õppejõud on üle koormatud ja õpetamistahtmise kaotanud, kõrghariduse kvaliteet on selgelt viletsam, mistap parimad kipuvad…
3 minutit
Enneaegsed surmateated
Nädalakirja Weekly Standard värskes numbris (36, 7. VI) on avaldatud kolumnist P. J. O’Rourke’i plaan, mis võiks päästa trükiajakirjanduse. O’Rourke’i lahendus on lihtne, ellujäämiseks piisab vaid ühe uue rubriigi sisseseadmisest, milleks on „Pre-obituary” ehk „Eelnekroloog”. „Üks särav idee ei lahenda kõiki Ameerika ajakirjandustööstuse probleeme, kuid see on siiski ühe särava idee võrra rohkem, kui neid selles…
3 minutit
Mees nagu vaal ühest unistuste saare magalast
Intervjuu Valgeir Sigurðssoniga
Valgeir Sigurðsson on oluline figuur Islandi muusikaelus ning ühtlasi plaadifirma Bedroom Community juht, asutaja ja produtsent. Aastatel 1998–2006 oli Sigurðsson üks Björki lähedasemaid stuudiokaastöötajaid,…
Valgeir Sigurðsson on oluline figuur Islandi muusikaelus ning ühtlasi plaadifirma Bedroom Community juht, asutaja ja produtsent. Aastatel 1998–2006 oli Sigurðsson üks Björki lähedasemaid stuudiokaastöötajaid,…
5 minutit
