Sirp nr 11
Sirbiga kaasas Keele Infoleht tõlkimisest ja toimetamisest.
Sirbi eri kunstiajakirjandusest – kas probleemi lahendamine on tekitanud uue, varasemast suurema probleemi? Kas ajakiri on kuraatoriprojekt või “laiapõhjline”? Kes on rahul ja kes mitte? Miks? Vastuseid otsivad Heie Treier, Eero Epner, Andres Kurg, Tiit Lepp, Harry Liivrand, Andreas Trossek,Rael Artel, Flo Kasearu ja Reet Varblane.
* Esmaspäeval algavad taas Eesti Muusika Päevad.…
Sirbi eri kunstiajakirjandusest – kas probleemi lahendamine on tekitanud uue, varasemast suurema probleemi? Kas ajakiri on kuraatoriprojekt või “laiapõhjline”? Kes on rahul ja kes mitte? Miks? Vastuseid otsivad Heie Treier, Eero Epner, Andres Kurg, Tiit Lepp, Harry Liivrand, Andreas Trossek,Rael Artel, Flo Kasearu ja Reet Varblane.
* Esmaspäeval algavad taas Eesti Muusika Päevad.…
1 minut
Selgusid Eesti parimad noored emakeeletundjad
12.–13. märtsil 2010 toimus Tartu Ülikoolis 25. emakeeleolümpiaadi lõppvoor. Parimaks emakeeletundjaks ja olümpiaadi võitjaks tunnistati Mirjam Parve Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist.
1 minut
Pontus Lidberg toob Vanemuises lavale balleti „Petruška pärastlõuna“
Vanemuise teatri suures majas esietendub laupäeval, 20. märtsil rootsi maailmamainega tantsija, koreograafi ja lavastaja Pontus Lidbergi ballett „Petruška pärastlõuna“.
1 minut
Kolmapäeval kuulutatakse välja 2009. aasta parim betoonehitis
Kolmapäeval, 17. märtsil kuulutatakse Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis toimuval betoonipäeval välja konkursi “Aasta betoonehitis 2009” võitjad. Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu 10. korda korraldatava võistluse peaauhind läheb betooni parimal moel esindava ehitise autorile. “Tahame võistluse abil kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise…
2 minutit
Alfred Kordelini Sihtasutuse Eesti allfondi abirahad 2010
1920. aastal asutatud Alfred Kordelini Sihtasutuse juurde Soomes moodustati 1994. aastal Eesti allfond, mis jagab kord aastas stipendiume Eestis tegutsevatele eesti ja teiste soome-ugri keelte uurijatele ning soome kirjanduse eesti keelde tõlkijatele. Tänavu jagatav summa oli 7100 eurot.
1 minut
Teater. Muusika. Kino uus number
Teater. Muusika. Kino märtsinumbris on vaatluse all Lembit Petersoni lavastatud Paul Claudeli „Maarja kuulutamine“ Theatrumis ning Rein Paku ja Ain Mäeotsa „Don Juan“ Vanemuises. Tantsu ja muusika suhetest interdistsiplinaarses keskkonnas kõneleb David Yoken, Tiit Lauk arutleb popmuusika osatähtsuse üle noorte muusikaõpetuses, Saale Kareda arvustab Jüri Reinvere CD+DVD kogumikku „Requiem“. Üksteist muusikut ja muusikateadlast vaatavad…
1 minut
Ida Tantsukooli 2. lend lõpetab “Tuhkatriinu” ja “Arabeskiga”
Ida Tantsukool esitleb oma II lennu lõpetajaid balletilavastusega “Tuhkatriinu” ja kontserdiga “Arabesk”.
1 minut
Oodatakse kandidaate kirjanduspreemiale “Esimene samm”
Kirjandusauhinnale “Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2009. aasta jooksul.
1 minut
Estonia tähistab Georg Otsa 90. sünniaastapäeva galakontserdiga
21. märtsil tähistab Rahvusooper Estonia teatri kauaaegse solisti Georg Otsa 90. sünniaastapäeva suure galakontserdiga. Samal päeval jõuab müügile DVD „Georg Ots – Estonia legend“ ja 19. märtsil avatakse näitus Georg Otsaga seotud esemetest.
2 minutit
Eesti ekspositsioon eksperimenteerib avatud kontseptsiooniga
Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kuraatorikontseptsiooni konkursi võitis Mari Kartau, kes paneb koolinoored üle Eesti ühiselt looma esmalt näituse ideed ja seejärel sellest lähtuvaid teoseid.
1 minut
Uued näitused Harjumaa Muuseumis
Harjumaa Muuseumis saab alates 11. märtsist vaadata näitusi „Kunstiandelised naised“ ja „Naistemoe aksessuaare 20. sajandist“.
1 minut
TEOD: Julia Agejeva Hess
1. – 10. veebruarini toimus Moskvas I Andrei Volkonski nimeline rahvusvaheline klavessinistide konkurss. Osavõtjaid oli 12 riigist, nende hulgas üheksa Moskva konservatooriumi kasvandikku. Teiste seas jõudis finaali ja sai diplomi Eestit esindanud Julia Agejeva Hess. Kuna noor interpreet ei ole meie muusika-avalikkusele kuigi tuntud, esitan talle mõne küsimuse tema muusikutee, konkursi ja tulevikuplaanide kohta.
2 minutit
Filmioperaator Peeter Toominga meelenukker öine fotoseanss
Ühel kenal päeval leian oma helilintide nimestikus asjakohaste ülestähenduste kõrval („kivipurustus Kunda-A ru karjääris, Tiina esimene iseseisev salvestus / tuttpütid pesal, Andres lahkub kummipaadiga / rehepeksumasin Vellaveres Želnini õuel”) ka hoopis kõrvalise lause – „täna öösel, 12/13. okt. 1982 põles Niguliste kirik”. Ja mälestused tulevad oma panipaikadest, sätivad ennast…
4 minutit
Protsendiseadusest 1930. aastatel ja täna
Arhitektuurimuuseumis avatakse täna kell 16 kujurite ühenduse aastanäitus „Protsendiaeg”.
„Hoogsale ehitustegevusele ja linna uuenemisele vaatamata kuuldub hääli, mis on vaheti väga etteheitvad, et kogu see ehituslik ümbersünd ei teostuvat õnneliku tähe all – uusehituste esteetiline, kunstiline või iluline külg jätvat soovida; meil kopeeritavat mannetult suurlinnade odavat, asjalikku kast-stiili; meie ehitusmeistrite jõuetu omalooming tulevat…
„Hoogsale ehitustegevusele ja linna uuenemisele vaatamata kuuldub hääli, mis on vaheti väga etteheitvad, et kogu see ehituslik ümbersünd ei teostuvat õnneliku tähe all – uusehituste esteetiline, kunstiline või iluline külg jätvat soovida; meil kopeeritavat mannetult suurlinnade odavat, asjalikku kast-stiili; meie ehitusmeistrite jõuetu omalooming tulevat…
6 minutit
Arutlus autorist ja ruumist
Kaks loojanatuuri sarjast „Eesti lood”.
Dokumentaalfilmi arvustada pole lihtne. Paar nädalat pärast seda, kui olin eelmise aasta lõpul avaldanud Sirbis oma esimese filmiarvustuse, sain linateoses portreteeritava inimese haavunud omastelt emotsionaalse e-kirja, kus kriitikul diagnoositi skisofreenia. Muud seletust mu julmusele filmi nimitegelase kirjeldamisel ei suudetud leida. Kirja lugedes vaidlesin ma omastele mõttes vastu: minust oli valesti aru…
Dokumentaalfilmi arvustada pole lihtne. Paar nädalat pärast seda, kui olin eelmise aasta lõpul avaldanud Sirbis oma esimese filmiarvustuse, sain linateoses portreteeritava inimese haavunud omastelt emotsionaalse e-kirja, kus kriitikul diagnoositi skisofreenia. Muud seletust mu julmusele filmi nimitegelase kirjeldamisel ei suudetud leida. Kirja lugedes vaidlesin ma omastele mõttes vastu: minust oli valesti aru…
4 minutit
Kui inimene on inimesele hunt
„Huntmees” on keskpärane, ühekordselt tarvitatav, efektne, alateadvust surkiv.
Kollifilmid meenutavad mulle millegipärast aina rohkem olümpiat või üldse tänapäeva sporti: kollid lähevad üha kiiremaks, osavamaks, leidlikumaks, tugevamaks. Muljet õudusest ja ohtlikkusest annab edasi keeruline liikumisjoonis, mille osad meenutavad eraldi vaadates kunstniku hoogsaid pintslilööke. Kollid rebivad, lõiguvad, rapivad, purevad, imevad, lutsutavad oma juhmivõitu inimohvreid, justkui järgides nähtamatu dirigendi…
Kollifilmid meenutavad mulle millegipärast aina rohkem olümpiat või üldse tänapäeva sporti: kollid lähevad üha kiiremaks, osavamaks, leidlikumaks, tugevamaks. Muljet õudusest ja ohtlikkusest annab edasi keeruline liikumisjoonis, mille osad meenutavad eraldi vaadates kunstniku hoogsaid pintslilööke. Kollid rebivad, lõiguvad, rapivad, purevad, imevad, lutsutavad oma juhmivõitu inimohvreid, justkui järgides nähtamatu dirigendi…
2 minutit
Au on inämb kui asi
Venemaal pead lendavad.
Vaevalt oli president Medvedev, nähtavasti lugenud mees, tituleerinud riigi spordijuhid „rasvasteks kõutsideks” (Basilio? Peemot? Irvik Kiisu?), kui kohe viskaski varvast saba jalge vahele tõmmates olümpiakomitee juht ja kinnitas samaks valmisolekut spordiminister. Vihjekeelt sel maal juba lugeda osatakse.
Vaevalt oli president Medvedev, nähtavasti lugenud mees, tituleerinud riigi spordijuhid „rasvasteks kõutsideks” (Basilio? Peemot? Irvik Kiisu?), kui kohe viskaski varvast saba jalge vahele tõmmates olümpiakomitee juht ja kinnitas samaks valmisolekut spordiminister. Vihjekeelt sel maal juba lugeda osatakse.
3 minutit
Tants stereotüüpidel
Režissöör Laiapea juhatab vaataja maailma, mille põhikomponentideks on roma identiteet ja misjonitöö.
„Ma ei ole puhtakujuline ja õigeusklik antropoloog, kes väldib kõike lavastuslikku. Ma arvan, et elu tuleb natuke provotseerida.” Nii rääkis meile Vahur Laiapea kolm nädalat enne filmi „Mustlase missioon” esilinastust ja sellise eelteadmisega võtsime istet Kumu auditooriumis. Kaks aastat filmimistööd kulmineerub persoonilooga roma rahvusest Võru…
„Ma ei ole puhtakujuline ja õigeusklik antropoloog, kes väldib kõike lavastuslikku. Ma arvan, et elu tuleb natuke provotseerida.” Nii rääkis meile Vahur Laiapea kolm nädalat enne filmi „Mustlase missioon” esilinastust ja sellise eelteadmisega võtsime istet Kumu auditooriumis. Kaks aastat filmimistööd kulmineerub persoonilooga roma rahvusest Võru…
3 minutit
Perestroika koletis
Perestroika lipukandjad ja kuulsused, kes annavad tollele ajale oma näo, polnud üksnes Gorbatšov, Ševardnadze, Jakovlev ja need teised, keda tänapäeval enam õieti ei mäletagi. Selle aja üks kuulsamaid tegelasi oli Andrei Tšikatilo, esimene täie rauaga avalikkuse ette toodud nõukogude maniakk ja sarimõrvar, noore kõmuajakirjanduse üks esimesi armastatud kangelasi. Ilge tapja ja värdjas, Rostovi koletis, Kodanik X, kelle…
2 minutit
Kuldrepertuaari noorelt duolt
„Meistrite akadeemia”: Andreas Lend (tšello) ja Maarit Saarmäe (klaver) 6. III Vene kultuurikeskuses.
Pille Lille Muusikute Toetusfondi eestvedamisel 2004. aastal loodud üle-eestiline klassikalise kammermuusika kontserdisari „Meistrite akadeemia” on sellel hooajal leidnud pealinnas kodu Vene kultuurikeskuse kammersaalis. Kontserdipaiga asukoht on ideaalne ja akustika väikese ansambli jaoks sümpaatne. Kontserte on antud sagedusega kord kuus ning senist publikumenu arvestades…
Pille Lille Muusikute Toetusfondi eestvedamisel 2004. aastal loodud üle-eestiline klassikalise kammermuusika kontserdisari „Meistrite akadeemia” on sellel hooajal leidnud pealinnas kodu Vene kultuurikeskuse kammersaalis. Kontserdipaiga asukoht on ideaalne ja akustika väikese ansambli jaoks sümpaatne. Kontserte on antud sagedusega kord kuus ning senist publikumenu arvestades…
2 minutit
Mureks muusikahariduse areng
EMTA interpretatsioonipedagoogika instituudi rahvusvahelise konverentsi kava: Helka Kymäläinen (Sibeliuse akadeemia), „Instrumendipedagoogika ja selle arendamise võimalused”, Ulrike Danhofer (Universität für Musik und darstellende Kunst Wien), „Harjutamise tulemuslikkusest”, Matti Helin (Sibeliuse akadeemia), „Interpretatsioon läbi pedagoogika”, Nadine Tremblay (Conservatoire à Rayonnement Régional), „Klaveriõppe algastme põhitõed Rennes’i konservatooriumi näitel”, Tõnu Reimann, „Pedagoogiline repertuaar – mis see on?”, Mirjam Kerem,…
4 minutit
Kunst, mis argivaatajast üha kaugemale jääb
Väikelinnade kultuurikeskustes jõudis lavale kontsertetendus lastele Stravinski ballett-muinasjutu „Petruška” ainetel.
Ülemöödunud nädal algas Viljandis ja Valgamaal igati vastlatemeelselt ning seda mitte ainult kelgumäel, vaid ka kontserdisaalis. Lisaks lõbusale liusõidule oli lastevanematel põhjust oma pisipõnnid näppu võtta ja kultuurimajja tõtata, et üheskoos meeldiv pooltund veeta ning elavat klaverimuusikat ja tantsu nautida. 15.…
Ülemöödunud nädal algas Viljandis ja Valgamaal igati vastlatemeelselt ning seda mitte ainult kelgumäel, vaid ka kontserdisaalis. Lisaks lõbusale liusõidule oli lastevanematel põhjust oma pisipõnnid näppu võtta ja kultuurimajja tõtata, et üheskoos meeldiv pooltund veeta ning elavat klaverimuusikat ja tantsu nautida. 15.…
3 minutit
Pilvedest oled sina tulnud …
„Huntlutsus” mängitakse sellist intertekstuaalset mängu, mis ei vaja kommentaare ega selgitusi.
1.
Mati Undi „Huntlutsu” selge selgroog väljendub mõttes, et Mati Undil ja Oskar Lutsul on midagi sügavalt ühist. Seda rõhutatakse ka Vanemuises etenduva Ingo Normeti „Huntlutsu” kavalehel, kus on kirjas Mati Undi enda sõnad: „Olen ise Vooremaal kasvand, olen lisaks veel Kaljukits nigu…
1.
Mati Undi „Huntlutsu” selge selgroog väljendub mõttes, et Mati Undil ja Oskar Lutsul on midagi sügavalt ühist. Seda rõhutatakse ka Vanemuises etenduva Ingo Normeti „Huntlutsu” kavalehel, kus on kirjas Mati Undi enda sõnad: „Olen ise Vooremaal kasvand, olen lisaks veel Kaljukits nigu…
7 minutit
On meeldivaid üllatusi
„Soleerib Mihkel Poll”: ERSO kontsert, dirigent Mikk Murdvee, 5. III Estonia kontserdisaalis.
Mihkel Poll õpib praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemias ja ühtlasi Londonis Guildhalli muusika- ja draamakoolis. Ta on rahvusvahelistel ja üleriiklikel konkurssidel korduvalt edukalt esinenud pianist. Mikk Murdvee on Helsingi ülikooli sümfooniaorkestri peadirigent, kes 2007. aastast juhatab etendusi rahvusooperis Estonia ja tegutseb paralleelselt solisti- ja kammermuusikuna.…
Mihkel Poll õpib praegu Eesti muusika- ja teatriakadeemias ja ühtlasi Londonis Guildhalli muusika- ja draamakoolis. Ta on rahvusvahelistel ja üleriiklikel konkurssidel korduvalt edukalt esinenud pianist. Mikk Murdvee on Helsingi ülikooli sümfooniaorkestri peadirigent, kes 2007. aastast juhatab etendusi rahvusooperis Estonia ja tegutseb paralleelselt solisti- ja kammermuusikuna.…
3 minutit
Nooruslikku värskust ja õhinat
Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester, solist Ruslan Strogiy (klaver), dirigent Risto Joost 4. III Estonia kontserdisaalis. Kontserdi osalisi, nii orkestrit, dirigenti kui solisti, on eri aegadel pärjatud kunstiliste saavutuste eest. Läheks väga pikale kõik saavutused siin üles lugeda. Mainigem vaid viimaseid: TMKK sümfooniaorkester saavutas 2005 rahvusvahelisel noorteorkestrite konkursil „Noored ja muusika Viinis” („Youth & Music in…
2 minutit
Mütoloogiline sürrealism – Küberstuudio kümme
Nüüdismuusikat propageeriv Küberstuudio eesotsas Monika Mattieseniga tähistas oma esimest kahekohalist sünnipäeva. Millenniumist saadik on selja taga kümnendi jagu uuemeelsusele suunatud multimeediaprojekte pidevalt muutuvas koosseisus erinevate heliloojate, lavastajate, valgus- ja videokunstnike, koreograafide ja näitlejatega. Küberstuudioga samaväärset multimeedia rühmitust, mis suudab samasuguse eksperimenteeriva kergusega ära kasutada nüüdiskunsti sünteesimise võimalusi, Eestist naljalt ei…
3 minutit
Puudutades klaveri hinge
Harva on lääne muusikaloos looja ja tema instrument nii jäägitult kokku kasvanud kui Chopin oma klaveriga (vahest üksnes Paganini sekundeerib talle oma kiindumuses). Anton Rubinstein nimetab teda „selle instrumendi bardiks, rapsoodiks, vaimuks, hingeks” ning lisab, et „ei tea, kas oli see klaver, mis sisendas temasse, mida ta sellele instrumendile lõi, või inspireeris ta oma klahve, kuid…
3 minutit
Ja Jumal oksendas: „Saagu inimene!”
Öelda „meeldiv” Õunpuu lavastuse kohta on sama amüsantselt absurdne kui nimetada tuunikalakonservi tundlikuks.
Väljavõte NO99 pressiteatest: „Ropendatakse. Alandatakse. See on meeldiv õhtu teatris. Tulge vaatama, kuidas inimesi pekstakse”. „Meeldiv” on parim sõna, millega irooniliselt kirjeldada Veiko Õunpuu ja Rainer Werner Fassbinderi töid. Mida inimesed peavad meeldivaks? Suhtlemist viisaka ettekandjaga ehk, või siis üllatuslikult talutavat…
Väljavõte NO99 pressiteatest: „Ropendatakse. Alandatakse. See on meeldiv õhtu teatris. Tulge vaatama, kuidas inimesi pekstakse”. „Meeldiv” on parim sõna, millega irooniliselt kirjeldada Veiko Õunpuu ja Rainer Werner Fassbinderi töid. Mida inimesed peavad meeldivaks? Suhtlemist viisaka ettekandjaga ehk, või siis üllatuslikult talutavat…
6 minutit
Ristmikud, staarid, šedöövrid
Kunstihoone galeriis on eksponeeritud Flo Kasearu ja Tõnis Saadoja näitus „21. 05. 09 ja 14. 06. 09”, mis on vaieldamatult viimasel ajal nähtud näitustest üks nii ideeliselt kui vormistuselt terviklikumaid. Flo Kasearu on pühendanud oma 13minutise video „21.05.09” öises Tallinnas galopeerivatele hobustele. Kummalise juhuse läbi oli kunstnik justkui olukorda ette aimates samal ööl projitseerinud…
5 minutit
Tee Revalisse ja Tallinna kogudesse
Tallinna St Lucase galerii vahendusel Eestisse Euroopast, Ameerikast ja Venemaalt toodud baltisaksa ja eesti kunst on suuremalt jaolt leidnud uued õnnelikud omanikud, nende hulgas ka Eesti Kunstimuuseumi. Muuseumil on õnnestunud kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja oma kunstisõprade seltsi toel omandada Tallinna meistri, Danzigist pärit Michael Ludwig Clausi (1724? – 1774) kolm teost: „Krahvinna Margaretha Elisabeth…
6 minutit
2010. aasta Tuglase novelliauhind
Mõtteid ja tähelepanekuid
Mulle tehti auväärne ettepanek osaleda 2010. aasta Tuglase novelliauhinna määramise žüriis. Novelliauhind sai määratud ja ajaleht Sirp palus panna kirja mõtteid ja tähelepanekuid sel teemal. Seda ka meelsasti teen. Rõhutan, et seda tehes ei kõnele ma kellegi teise kui ainult iseenda nimel. Peale minu kuulusid žüriisse veel Maie Kalda, Indrek Hargla, Eneken…
Mulle tehti auväärne ettepanek osaleda 2010. aasta Tuglase novelliauhinna määramise žüriis. Novelliauhind sai määratud ja ajaleht Sirp palus panna kirja mõtteid ja tähelepanekuid sel teemal. Seda ka meelsasti teen. Rõhutan, et seda tehes ei kõnele ma kellegi teise kui ainult iseenda nimel. Peale minu kuulusid žüriisse veel Maie Kalda, Indrek Hargla, Eneken…
6 minutit
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid
2009. aasta loomingu eest Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii koosseisus Marek Tamm (esimees),
Luule Epner, Maarja Kangro, Kajar Pruul ja Ülo Tuulik valis aastaauhindade laureaatideks järgmised teosed:
Ilukirjanduslik proosa
Kalev Kesküla, „Elu sumedusest” (Tuum)
Luule
Hasso Krull, „Neli korda neli” (EKSA )
Näitekirjandus
Žürii otsustas tänavu näitekirjanduse auhinda mitte välja anda.
Esseistika
Jaan Kaplinski,…
Luule Epner, Maarja Kangro, Kajar Pruul ja Ülo Tuulik valis aastaauhindade laureaatideks järgmised teosed:
Ilukirjanduslik proosa
Kalev Kesküla, „Elu sumedusest” (Tuum)
Luule
Hasso Krull, „Neli korda neli” (EKSA )
Näitekirjandus
Žürii otsustas tänavu näitekirjanduse auhinda mitte välja anda.
Esseistika
Jaan Kaplinski,…
1 minut
Pentagoni nägu
Rajiv Chandrasekarani „Õukonnaelu Smaragdlinnas” on kriitikud hästi vastu võtnud, raamat USA okupatsioonivõimust Iraagis on ka bestselleri staatusse tõusnud ja mitmeid auhindu võitnud. Bagdadi rohelist tsooni käsitlev teos lisandub eesti keeles 2003. aastal puhkenud konflikti kirjeldavate teoste ritta, mis pole küll teab mis pikk, kuid sealt leiab rõõmustavalt ka Eesti oma autorite töid.
3 minutit
Suure õpetaja piitsahoobid
Teada on Hennoste vastuseis ajakirjanduse valgustuslikule mudelile.
Filoloog Tiit Hennoste, Eesti kõige nõutumaid meediaeksperte on raamatusse „Pommikoer ja kommikoer” valinud 11 ajakirjanduseja meediateemalist teksti aastatest 2001–2009. Kõik peale akadeemilisema artikli „Ühe manipuleerimise analüüs”, mille ilmumiskoht on TÜ toimetiste sarja kogumik „Keele ehe” (2006) on laiemale lugejaskonnale varasemast tuttavad, ent kogumikus on tegemist ümbertöötatud, kaasajastatud variantidega.
Filoloog Tiit Hennoste, Eesti kõige nõutumaid meediaeksperte on raamatusse „Pommikoer ja kommikoer” valinud 11 ajakirjanduseja meediateemalist teksti aastatest 2001–2009. Kõik peale akadeemilisema artikli „Ühe manipuleerimise analüüs”, mille ilmumiskoht on TÜ toimetiste sarja kogumik „Keele ehe” (2006) on laiemale lugejaskonnale varasemast tuttavad, ent kogumikus on tegemist ümbertöötatud, kaasajastatud variantidega.
4 minutit
Kriisiaja kvaasimanifestatsioonidest
2009. aasta algusest on kriisi ilmingutega tüdimuseni täidetud meediasse justkui trükimusta kokkuhoiu mõttes ilmunud sõna „masu” ning lisandumas on üha uusi sellesarnaseid. Sõnade esiosadest loodud lühendid on kirjandusmuuseumi arhiivi kogutud folkloorseid lühenditõlgendusi uurinud Piret Voolaiu sõnutsi vene nõukogulik väljamõeldis. Selline sõnaloome juurdunud vene keelde XX sajandi algul enamlaste keelekasutusest. See ei vastanud eesti…
2 minutit
Pangad, kriis ja reguleerimine
Kasu erastati, kahjud langevad ühiskonna õlgadele, pankurid osutusid aga üsna tavalisteks surelikeks.
Raha- ja panganduskriisi ulatus ning valitsuste rahasüstid majandusse selle tagajärgede leevendamiseks on tekitanud õigustatud küsimuse, kas niisuguste probleemide vältimine on tulevikus võimalik ning milliseid uusi regulatsioone oleks vaja. Enne teema juurde asumist on aga kasulik meenutada mõningaid panganduse üldpõhimõtteid, et oleks jälgitav, millest…
Raha- ja panganduskriisi ulatus ning valitsuste rahasüstid majandusse selle tagajärgede leevendamiseks on tekitanud õigustatud küsimuse, kas niisuguste probleemide vältimine on tulevikus võimalik ning milliseid uusi regulatsioone oleks vaja. Enne teema juurde asumist on aga kasulik meenutada mõningaid panganduse üldpõhimõtteid, et oleks jälgitav, millest…
9 minutit
Kellele peaks meeldima eliit?
Pole enam saladus, et hoolimata uljast reformistikuvandist on Eesti riik oma sotsiaal- ja majanduspoliitika ning seadusandlusega realiseerinud üsna patriarhaalset, sotsiaalset kihistumist ja hierarhiaid soosivat poliitikat. Ja vastupidi – põhiseadusesse kirjutatud demokraatlik võrdsuse idee on meil vist küll üks halvustatumaid.
Aga riik ei ole üksnes abstraktne, inimeseülene institutsioon. Hierarhiaeelistustes peegeldub ka mingi üldisem mentaliteet, mille päritolu ulatub…
Aga riik ei ole üksnes abstraktne, inimeseülene institutsioon. Hierarhiaeelistustes peegeldub ka mingi üldisem mentaliteet, mille päritolu ulatub…
2 minutit
Raharalli stardipauk
Läks lahti! Tarvitses vaid valitsuse kõnemeestel avalikult rõõmustada riigi maksulaekumiste paranemise üle ja rahandusministril ettevaatamatult tähistada ära majandusmõõna lõpphetk veel tänavu, kui kiirema reaktsiooniga „eelarvelised” pistsid jooksu nõnda avalikesse ootustesse tekkinud mõttelise vaba raha poole.
2 minutit
Hasso Krull: „Luuletus oskab öelda asju, mille peale luuletaja ise poleks kunagi tulnud.”
Selle aasta jaanuarikuu Loomingus, arvustades Hasso Krulli luulekogu „Neli korda neli”, kirjutab Aare Pilv: „ . . . . viimase…
6 minutit
