Aarne Saluveer – AASTA MUUSIK 2007
piia ruber
Eesti rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks seoses noorte laulupeo „Ilmapuu” loomingulise juhtimisega Aarne Saluveere – määravaks sai samuti tema pikaajaline töö ühe eesti parema noortekoori, ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures koostööd Eesti Raadioga.
Eesti rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks seoses noorte laulupeo „Ilmapuu” loomingulise juhtimisega Aarne Saluveere – määravaks sai samuti tema pikaajaline töö ühe eesti parema noortekoori, ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures koostööd Eesti Raadioga.
1 minut
Vilma Tugi 20. II 1924 – 24. XII 2007
Jõululaupäeva varahommikul katkes pallaslasest maalija Vilma Toe maine tee. Kaks päeva varem põles tema elamine Tartus Supilinnas, Lepiku tänava majas, kus kunagi oli Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ühiselamu ja kus Vilma Tugi elas 1945. aastast saadik. Hävis osa kunstniku loomingust ja arhiiv.
Vilma Tugi sündis tollasel Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas Kõrenduse külas…
Vilma Tugi sündis tollasel Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas Kudina vallas Kõrenduse külas…
1 minut
Metspardi äratundmised ja samastumisvõimalused
Kohtumisõhtu Draamateatri seksikate näitlejate ja oma madalate mõtetega.
„Metspart”: Hjalmar Ekdal – Mait Malmsten, Hedvig – Kleer Maibaum, Gina Ekdal – Merle Palmiste.
„Metspart”: Hjalmar Ekdal – Mait Malmsten, Hedvig – Kleer Maibaum, Gina Ekdal – Merle Palmiste.
5 minutit
Lauldes soome töölisklassi juurde
„Jõgi voolab läbi linna” õpetab üht-teist põhjamaa mehe hingeelu kohta.
„Jõgi voolab läbi linna”, mehed autos: Seppo Pihlaja – Ivo Uukkivi, Ilmari Autio – Anti Reinthal, taksojuht – Lauri Lagle. 2X TEET MALSROOS
„Jõgi voolab läbi linna”, mehed autos: Seppo Pihlaja – Ivo Uukkivi, Ilmari Autio – Anti Reinthal, taksojuht – Lauri Lagle. 2X TEET MALSROOS
4 minutit
Kes ta on, see teatripublik?
Eelmisel nädalal teatris. Eesti Draamateatri suures saalis mängiti Antti Tuuri romaani „Jõgi voolab läbi linna” dramatiseeringut. Oli detsembris esietendunud uuslavastuse kolmas mängukord. Nagu meie teatrites viimasel ajal enamasti ikka, oli saal publikut täis. Kuigi, jah, teine ja kolmas rõdu olid asustatud hõredalt – aga tegu pole ka publikut püüdva meelelahutusmenukiga. Ega ka maailmakuulsa soome filmirežissööri…
2 minutit
Võim vajab vaimu, aga lõa otsa
Pühapäeval, 13. I esietendus Eesti Draamateatris Jaan Unduski näidend „Boulgakoff”, mille tõi väikeses saalis lavale Margus Kasterpalu (külalisena). Kirjanik Mihhail Bulgakovit (näidendis Boulgakoff) kehastab Hendrik Toompere jr. TEET MALSROOS
2 minutit
Uus tee vaimupimedusse
Harva tuleb meie raamatuturul ette sedavõrd ulatuslikke reklaamikampaaniaid, nagu on aastavahetusel algatanud rahvalt üleliigset raha kokku korjav TEA kirjastus („Uus ajastu, uus entsüklopeedia!”). Kirjastusel on lisaks nimetatule veel kaks õilsat eesmärki: rahva vaimu valgustada ning ka ise kenasti teenida ehk turgutada jahtuvat majandust. Ent nagu heade kavatsustega alatasa juhtub, nii sillutatakse ka TEA lubatud entsüklopeedia 22…
3 minutit
Kultuurkapital jagas tunnustust
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaadid 2007
Kirjandus
Kirjandus
5 minutit
Raamatumüük ja kirjandusauhinnad
Jälle on jõuluaeg läbi ja raamatupoed inimestest tühjad. Üle kuu aja Helsingis poodi astudes leidsin eest vaid suured reklaamid, mis kuulutasid traditsiooniliste odavate väljamüükide algust juba enne jaanuari lõppu.
3 minutit
Muinasjutuline psühhoanalüüs
Psühhoanalüüs näib niisiis tõepoolest eeldavat uskumist omalaadsesse muinasjuttu ja psühhoanalüüsi teraapiline eesmärk näib tõepoolest kattuvat muinasjuttude omaga.
10 minutit
Populaarne Euroopa
Juba on märke, et Euroopa Liit peab minema kompromissidele oma põhimõtetega.
Mark Leonard, Uus Euroopa sajand. Tõlkinud Märt Väljataga. Tänapäev, 2007. 152 lk.
Mark Leonard, Uus Euroopa sajand. Tõlkinud Märt Väljataga. Tänapäev, 2007. 152 lk.
4 minutit
Internetist, ühiskonnast ja noortest
Täiskasvanutele pakub ikka huvi, mida noored seal Internetis teevad ja üleüldse – mis seal toimub? Nagu aeg-ajalt ajalehtedest lugeda saab, paistavad päris paljud arvamusliidrid sel teemal sõna võtvat. Väike otsing uudiste arhiivides andis muu hulgas teada, et noored Internetis kindlasti ropendavad, samuti eksponeerivad noored naisisikud end ebasobivates poosides, riideid on neil liiga vähe,…
5 minutit
Reeglistatud kirjakeele kaitseks
Olen veendunud, et kõikvõimalikud jututoad ja reeglitest ahistamata veebiavarused on üks keele muutumise imeväärne avaldumisvõimalus. Ent inimesed ei peaks ennast ilma jätma ka võimalusest teha end teistele arusaadavaks selgelt ja vähemate vahendite ning liigse sõnalasuta. Selle võimaluse tagavad keelereeglid ja keelekorralduslikud juhised. Eelmisel aastal ilmus mitugi väljendusõpetusele ja teksti koostamisele keskendatud raamatut (vt Keele…
1 minut
Vahingu rihmata kell
Kui tahame teada saada 1960.-1970. aastate võimalikust originaalsest vaimsusest, siis on ehk just Vaino Vahingu päevikud mitmeski mõttes paratamatu materjal.
Scanpix / Margus Ansu
Scanpix / Margus Ansu
7 minutit
Tavaliselt lähevad nad lihtsalt hulluks
Ambjørnsen on väga karmile tasandile viidud Hemingway: selgub, et üksilduse, valu ja joomise mõttes ei ole just eriti tähtis, kas meil on tegu Hispaania, Norra, Eesti vms linnakese/külaga.
Ingvar Ambjørnsen, Öö vastu sünget homset. Norra keelest tõlkinud Eha Vain. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 33-34. 104 lk.
Ingvar Ambjørnsen, Öö vastu sünget homset. Norra keelest tõlkinud Eha Vain. Loomingu Raamatukogu 2007, nr 33-34. 104 lk.
5 minutit
Indrek Koff
kirjutatud on sina pead oma jumalat kartma ja armastama
meil on palju niisuguseid kes enam ei armasta aga kardavad küll ja kardavad vägevalt kardavad nagu tuld
meil on palju niisuguseid kes enam ei armasta aga kardavad küll ja kardavad vägevalt kardavad nagu tuld
3 minutit
Auditiivse ja visuaalse suhe linnaruumis
Arenenud ühiskonnas mõistetakse, et linnaruumi-tunnetus on nii visuaalne kui ka auditiivne.
Descartes on leidnud, et kui hääl või heli meid hingeliselt puudutab, vallutab see meid samaaegselt valuga. Puudutusest jääb ometi meeldiv tunne, sest imelikul kombel ei toida valu küllaldaselt meie meeli. Illustratsioonil on Athanasius Kircheri ettekujutus helide transleerimisest ühest ruumist teise.
Descartes on leidnud, et kui hääl või heli meid hingeliselt puudutab, vallutab see meid samaaegselt valuga. Puudutusest jääb ometi meeldiv tunne, sest imelikul kombel ei toida valu küllaldaselt meie meeli. Illustratsioonil on Athanasius Kircheri ettekujutus helide transleerimisest ühest ruumist teise.
6 minutit
Ahvenamaa fenomen
Amos Andersoni muuseumi näitusega on astutud soome kunstiajaloos oluline samm.
Elin Danielson-Gambogi. Sadamasild, 1901. Pressifoto
Elin Danielson-Gambogi. Sadamasild, 1901. Pressifoto
4 minutit
Geomeetriasse kootud tunded
Lea Walteri looming on kulgenud kindlat trajektoori mööda, kuid üllatanud ikka värvi- ja valgusemänguga.
Lea Walter. Ussikuningas. 1997. Vill, põime. ETDM
Lea Walter. Ussikuningas. 1997. Vill, põime. ETDM
4 minutit
Artistlik triumviraat
Sten Lassmann eesti kontsert
Möödunud neljapäeval toimus Mustpeade majas kolmas kontsert sarjast „Klaveripalavik”, kus esinesid pianist Sten Lassmann, leedulannast viiuldaja Rūta Lipinaitytė ning Tallinna Kammerorkester (TKO) Mihhail Gertsi juhatusel. „Klaveripalaviku” sarja kontserdid on olnud väga põnevad nii võimekate esinejate kui huvitava kava poolest. Sellel kontserdil esinenud muusikaline kolmik on samuti pälvinud preemiaid ja tunnustust nii Eestis kui…
Möödunud neljapäeval toimus Mustpeade majas kolmas kontsert sarjast „Klaveripalavik”, kus esinesid pianist Sten Lassmann, leedulannast viiuldaja Rūta Lipinaitytė ning Tallinna Kammerorkester (TKO) Mihhail Gertsi juhatusel. „Klaveripalaviku” sarja kontserdid on olnud väga põnevad nii võimekate esinejate kui huvitava kava poolest. Sellel kontserdil esinenud muusikaline kolmik on samuti pälvinud preemiaid ja tunnustust nii Eestis kui…
2 minutit
Risk oli kaalutud
Kontserdikorraldajad teavad, et jaanuarikuise kontserdiga kaasneb alati suur risk jääda publikuta ning seega ka tähelepanuta üldse. Jõulude ja aastavahetuse ajal pakutu on tühjaks pumbanud publiku huvi, tähelepanu ja rahakoti. Eriline risk on aga korraldada 5. jaanuaril eesti vokaalmuusika kontsert. Veel mõned aastad-hooajad tagasi ei tuldud mõttelegi vokaalmuusika kontserte korraldada, sest keegi kuskil oli öelnud, et keda see huvitab.…
3 minutit
Cd-fookus
CD Kaia Urb (sopran) / Corelli Consort. Jõulud iidses Tallinnas. © 2007 Corelli Music.
Jõulud on selleks korraks küll läbi, kuid sopran Kaia Urbi ja barokkmuusika ansambli Corelli Consort itaalia barokkmuusikaga plaati „Jõulud iidses Tallinnas” tasub kuulata ka näiteks jüri- või jaanipäeva paiku. Sest ega Corelli, Torelli, Manfredini ja Scarlatti, kelle teoseid albumil ajastu pillidel esitatuna leiame – ega nende muusika tähtpäevadest…
Jõulud on selleks korraks küll läbi, kuid sopran Kaia Urbi ja barokkmuusika ansambli Corelli Consort itaalia barokkmuusikaga plaati „Jõulud iidses Tallinnas” tasub kuulata ka näiteks jüri- või jaanipäeva paiku. Sest ega Corelli, Torelli, Manfredini ja Scarlatti, kelle teoseid albumil ajastu pillidel esitatuna leiame – ega nende muusika tähtpäevadest…
2 minutit
Rahvusvaheline orelifestival Visbys
27. – 29. detsembrini toimus Gotlandil Visbys rahvusvaheline orelifestival „Listen to our history – told by sound!”, mille eestvedajateks olid Visby toomkiriku esindajad ja rahvusvaheline heliloojate keskus. Festivalil osalesid heliloojad, organistid ja muusikateadlased viiest riigist: Rootsist, Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast. Viielt heliloojalt neljast riigist (s.t välja arvatud Rootsi) olid selleks puhuks tellitud…
3 minutit
KÕLAKODA me peas loob omaenese muusikat
„Tinn-tinn-tinn” helistab keegi kõrvus kutsuvalt. Lõpuks hakkab see muusika küll ära tüütama, muudkui „tinn-tinn-tinn” Või siis hoopis „pinn-pinn-pinn” ja „piiks-piiks-piiks”. Hea kui asi sellega lõpeb. Vahel haaravad kõrvad ei tea kust ja kes teab millal kuuldud viisijupi järele ja muudkui mängivad seda iseendale ette, tahtes kõrvade omanikku justkui hulluks ajada. Muusikajupp mängib…
4 minutit
Serbluse vastu mässav serblane
Kusturica jätkab vanas vaimus: pilkab serblaste ksenofoobiat, õigeusku, kosimis- ja abiellumistavasid, paljastab seksuaaleetika variserlikkust.
Jasna (Marija Petronijević) pääseb õnnega pooleks bordelliorjusest. 3x kaader filmist
Jasna (Marija Petronijević) pääseb õnnega pooleks bordelliorjusest. 3x kaader filmist
4 minutit
Puškin eduka detektiivina
Armutakse, pidutsetakse, hakatakse võimudele vastu ja luuletatakse.
2x kaader filmist
2x kaader filmist
6 minutit
Vene saatuse irooniline eripära
Vene filmi kõva tegija Konstantin Habenski. kaader filmist
Teatavasti on Hollywood rajatud vene-juudi ettevõtlikkusele: saatuse iroonia sättis kahe suurima filmikompanii loojateks Vene impeeriumist pagenud juudid. Venelasi (juute) on läbi aastakümnete tegutsenud Hollywoodis palju. Meile tuntum on hulga filme vändanud ja palju pärjatud Andrei Kontšalovski. Vähem on tuntud Kiievist pärit noorema põlve režissöör Vadim Perelman (sündinud…
Teatavasti on Hollywood rajatud vene-juudi ettevõtlikkusele: saatuse iroonia sättis kahe suurima filmikompanii loojateks Vene impeeriumist pagenud juudid. Venelasi (juute) on läbi aastakümnete tegutsenud Hollywoodis palju. Meile tuntum on hulga filme vändanud ja palju pärjatud Andrei Kontšalovski. Vähem on tuntud Kiievist pärit noorema põlve režissöör Vadim Perelman (sündinud…
4 minutit
Kollide maailm
Jaanus Piirsalu kirjutab Päevalehele lugusid Tšukotkast: „[. . . .] veel 2000. aastal, mille viimastel päevadel määras Putin Abramovitši Tšukotka kuberneriks, iseloomustas üks Vene oligarh pärast külaskäiku Tšukotkale sealset olukorda ühele mu tuttavale nii: ainult surm on halvem kui Tšukotka. “Raske haigus, Tšukotka ja surm – selline on järjestus,” öelnud oligarh mitu korda järjest. Inimesed sisuliselt põgenesid Tšukotkalt. Läksid kõik, kes…
3 minutit
