2023-36 (3959)

Maal, linnas, tänaval või majas

Maal, linnas, tänaval või majas

Veljo Kaasik: „Mina tegin enamiku töid üksi ega jaganud kellegagi autorsust. Nüüd on arhitektide meeskond nii suur, et ei mahu vanasse Läti bussigi.“

Kannatame või saadame koju?
Kevadel lähetab Eesti Euroopa Parlamenti järjekordsed seitse tarka. Seekordsed peavad aga enne valijatele ütlema, mida kavatsevad teha Ukraina põgenikega.     
 Erik Prozes / Postimees / Scanpix

Kannatame või saadame koju?

Euroopa Parlamendi valimiste keskne küsimus peaks olema, mida teha Ukraina põgenikega.

Vähem mulli, rohkem kino!

Sellel, kas kinoketi Apollo ostutehing Coca-Cola Plaza omandamiseks jääb jõusse või mitte* on loomulikult mõju kohalikule filmimaastikule, aga mõnes aspektis muutuks müügi tagasipööramisega vähem, kui me kahjuks sooviksime.
Olgem ausad, pole eriti vahet, mis järjekorras näitab täpselt samu kommertsfilme praegu Apollo, Cinamon või Viljandisse taanduma löödud Forum Cinemas. Selle kõrval on veel üks aspekt, mis on…

Turvaline linnaruum

Hiljaaegu jäi silma Delfi video Tallinna ööelu nõuniku Natalie Metsa ja aselinnapea Madle Lippusega. Nad käisid väidetavalt naistele kõige ebaturvalisemaks peetavateks kohtades – Snelli tiigi ääres, Vana-Viru tänaval, Balti jaama tunnelis jne.1 Oleks tahtnud teada, kas valiku aluseks oli statistika või ajakirjaniku tunne, et need paigad on ebaturvalised. Millised on kuriteod, mida neis paikades toime pannakse? Ilmselt…
Ambivalentne ruum ja sõltumatu linnahall
Kas käes on linnahalli parimad päevad? „Kaduvik“ teeb kummarduse suletud maja maagilisele ruumile, kutsub tutvuma Eesti kunstnike loomingu ja maailmanimedega. Pildil Camille Villetard’i ja Matthieu Barbezat’ „Ilmastikumuutus“.      
 Paul Kuimet

Ambivalentne ruum ja sõltumatu linnahall

Kuraatoritel on õnnestunud sel suvel avada suletud linnahalli uksed ning luua suurepärane sümbioos ruumi, nüüdisaegse kunsti ja rohkearvuliste külastajate vahel.

„Venelased läksid sauna – ühtlasi pesid end puhtaks“
Paljud venemaalased sõltuvad riigist või on lihtsalt apoliitilised. Rahvusvaheline kogukond ei kiirusta toetama ei opositsioonilisi jõude ega inimesi – vastupidi, sanktsioonid, mis vahetult puudutavad tavalisi venemaalasi (pangakaartide väljalülitamine, viisapiirangud), lähevad aina karmimaks. Pildil teadus- ja tehnoloogiafestivali „Geek Picnic“ külastajad Peterburis 2018. aastal.     
  Oleg Krasavin / CC-BY-SA-4.0 / Wikimedia Commons

„Venelased läksid sauna – ühtlasi pesid end puhtaks“

Kas on olemas „orjalikke rahvaid“? Muidugi mitte. Seda laadi siltide kasutamine mängib kokku diktaatorliku võimuga.

Kaitsedemokraatiast ja imperialismist Ida-Virumaal
Nii nagu Kremli ideoloogid kujutavad Venemaad „imperialistliku lääne“ ohvrina, ähvardavat Eesti riigi imperialism praegu Ida-Virumaad. Naabermaa siirdevähemuse teadvusse juurutatud enda silmitu ülekohtu ohvrina kuvandamisel on võimas identiteeti koondav potentsiaal. Kuid veelgi enam: selles peitub tõrjumatu õigustus väidetavalt õiglust taastavaiks aktsioonideks tulevikus. Pildil 9. mai tähistamine Ivangorodis.      
 Sergei Stepanov / ERR / Scanpix

Kaitsedemokraatiast ja imperialismist Ida-Virumaal

Siirdevähemust ähvardavast tulevikust maalitud sisendustes võib näha omalaadset psühholoogilist kompensatsiooni: Eestiski toimuvad praegu koledad asjad ja nende autorid olete nüüd juba teie.

Kõigepealt harjutama!
Kujutage ette äsja esikoha võitnud viiuldajat rahulolevalt mõtlemas, et tunnid raamatukogus ja loengutes on end lõpuks triumfina ära tasunud, nüüd saab lõpuks pühenduda harjutamisele.     
  pixel2013 / Freerange Stock

Kõigepealt harjutama!

Kui oskusi napib, siis eruditsioon ei aita. Täienisti harjutamisele pühendumine on interpreedi loometee seisukohalt tihti eksistentsiaalne otsus.

NOËPproblem
NOËP ehk Andres Kõpper on nüüdsest välja võidelnud täieliku loomevabaduse ja edaspidi võib ta teha ükspuha mida.      
Andrei Ozdoba

NOËPproblem

Staadion on nagu suur ostukäru: mida suurem ta on, seda rohkem paneb inimene sinna kaupu. Müüakse suurt formaati ja selle tõmbejõud on suurem.

Parem elu ilma meheta kui mees ilma armastuseta

Parem elu ilma meheta kui mees ilma armastuseta

Kui islamikriitika kõrvale jätta, on Shahrnush Parsipuri „Meesteta naised“ hõlpsasti üle kantav igasse ühiskonda, see on väga feministlikult loetav romaan.

Allegooriline avaldus ahvluse paljastamiseks
Tõnis Tootsen oli kevadel romaaniga „Ahvide pasteet“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna kandidaat ning esitati ka Euroopa Liidu kirjandusauhinna kandidaadiks. Varem on Tootseni sulest ilmunud romaan „Esimene päev“.     
Jaan Tootsen / Eesti Kirjanduse Teabekeskus

Allegooriline avaldus ahvluse paljastamiseks

Tõnis Tootseni romaani kohaselt on ahvid kõikjal meie seas. Mask ees, töötavad nad tähtsatel ametipostidel, pälvivad autasusid ja teenetemärke ning keegi ei kahtlusta midagi.

Kuldsed naised ja teine pilk
Marje Taska (1955). Mütoloogiline maastik II. 1986. Serigraafia. Eesti Kunstimuuseum     
Stanislav Stepaško

Kuldsed naised ja teine pilk

Naisgraafikute väljapanekuga „Läbi su silmaterade musta kuru“ näidatakse, kui oluline ja kuldne on olnud ja on naine kultuuris ja elus.

Galeriikäik. August.  Näituseelamused keldrist villani
Siim Raie kureeritud näitusel „Loomingulised reaalsused“ Karepal villa Dombrovkas jäi silmatorkavate disainielementide vahel kõige sümpaatsemalt silma Gerda Hanseni maalisari „Päevad läksid vaikselt hommikust õhtusse“.    
  Anna-Liisa Kree

Galeriikäik. August. Näituseelamused keldrist villani

Näitusepaikades valitses augustikuine sumedus, oli uusi kohti, teemade mitmekesisust, ahvatlevaid nimesid ja huvitavaid töid.

Kas unustame Venemaa?
Marco Layera lavastuses „Karistamatuse oaas“ (Tšiili) näidatakse publikule kollektiivset riiklikku tapamasinat, kus masinaosade (s.t näitlejate) tantsulises liikumises ja ka näoilmes on kadunud igasugune inimnäolisus.

Kas unustame Venemaa?

Vabaduse festivali keskmes oli kaks põletavat teemat: ajaloo, keele ja kultuuri sunnitud unustamine ehk mankurtlus ning riigi surve üksikisikule, sellest tingitud valikud ja vastupanuvormid.

Ebakõlaline harmoonia
Hetkiti tegelased elustuvad rollina. Neid hetki on nii Jan Uuspõllu (Aleksandr) kui ka Peeter Tammearu (Ivanov) mängus.     
 Siim Vahur

Ebakõlaline harmoonia

„Dissonantsete“ lavastusosised järgivad selget loogikat ja moodustavad korraliku terviku, aga seejuures mõjub lavastus kuidagi vormistatuna, kiretult.

Harjutused iseseisvaks eluks
Noorpaar Liisa (Steffi Pähn) ja Taavi (Märt Pius) ning rahatarkuse õppetunnid.       
Kaader filmist

Harjutused iseseisvaks eluks

Filmiga „Vaba raha“ ei üritata hüpata üle oma varju ega häbeneta igati ajakohast lugu, mis räägib inimestest, keda võib igaüks tõenäoliselt homme tänaval kohata.

Lilled viinapitsis
Seaküla Simson teeb kunsti, käib Stepanjani juures, mängib sõda, paneb tina, allub, mässab ja lepib naisega, aga film räägib kokkuvõttes õnneks lõpuks ikkagi kunstnikust.       
Kaader filmist

Lilled viinapitsis

Tugev peategelane, rahulik, vahest lausa majesteetlik kaameratöö ning hüpnotiseeriv muusika teevad „Põrgu katlakütja“ filmiks, mida soovitada.

Kui kasv lõpeb?
Kui tasaareng oleks pusle, siis oleks sel vähemalt 20 000 tükki ning sellel oleks kujutatud suurt ja kirjut lillevälja. Tasa ja targu liikudes õnnestub see lilleväli ehk kunagi kokku saada, kuid me peame kindlasti alustama juba nüüd.     
 Arne Ader / loodusemees.ee

Kui kasv lõpeb?

Kuidas rääkida rohepöördest ja tasaarengust ajakirjanduses ja kommunikatsioonis?

Kestlik eluviis on uskumise küsimus
Mis oleks, kui iga inimene teadvustaks pisimagi otsustuse hetkel, et ta on loodu(se) osa: see on tema keskkond, piirid.     
 Arne Ader / loodusemees.ee

Kestlik eluviis on uskumise küsimus

Isegi kui ökokriisi ohjeldamine tundub Sisyphose rahnu veeretamisena, tuleb seda teha, sest muidu ei saa ilma tähendusetusse libisemata olla inimene.

Argidialektika XX. Ajalugu*
Banksy. The Gleaners. 2009, õli, lõuend.      
 GualdimG / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Argidialektika XX. Ajalugu*

Minevikku kujutledes või kujutades pöördume tagasi varem olnu poole, teise aja poole, kus olid mingil määral teistsugused asjad, teistsugused toimijad ning teistsugused suhted toimijate vahel ning toimijatel asjade ja oma…
Rännud ajas ja ruumis 
Tyyne Kristin Vaikla
Erakogu

Rännud ajas ja ruumis 

Lapsepõlvekohad on nagu täistuubitud sahtlid, kindlam on neid mitte avada, mitte sobrada kogunenud kihistustes.  
Esimesed eluaastad elasin Tallinna südalinna stalinovkas, seejärel kasvasin Pelguranna hruštšovkas, pisteliselt pendeldasin ka vanavanemate kodude Tartu Tähtvere ja…
Kaanetekst

Kaanetekst

Laura Fiski luulekogu „Puid puudutada“

Kui kunstinäitus avab ukse inimese ja aja hinge

Naisgraafikute grupinäitus Kumus kutsub vaatajat end avama ja kogema maailma suhete ja suhtes olemiste kaudu.

Naisgraafikute grupinäitus „Läbi su silmaterade musta kuru“ Kumus kuni 5. XI. Kuraatorid Maria Arusoo, Eha Komissarov ja Eda Tuulberg, kujundajad Edith Karlson ja Maria Luiga, kunstnikud Concordia Klar (1938–2004), Silvi Liiva (1941), Marju Mutsu (1941–1980), Naima…
Manada uut ja vana
Šamaanina trummeldav Tõnu Kaljuste juhatamas Veljo Tormise „Raua needmist“ Rasmus Puuri seades.       
Rene Jakobson

Manada uut ja vana

Tõnu Kaljuste tõestas kontserdiga kindlalt, et uus võibki olla taasleitud vana ning et seitse kümnendit on dirigendi kohta vaid jõuline keskiga.

Hea huumorimeelega ettevõtmine

Alati ei pea võtma eesmärgiks olla tapvalt lahe, et kivinäoga karmi sotsiaalkriitilist kunsti lajatada, vahel võib seda ka itsitades teha.

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu suvenäitus Tallinna Kunstihoone galeriis
Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit (ENKKL) loodi 2022. aasta kevadel sooviga pakkuda platvormi värske lähenemisega, kuid vähese tunnustusega noortele kunstnikele. ENKKL sai…
Dirigendi portree vana mehena
Kätte on saadud see, mis ühes portreedokumentaalis kõige olulisem: ma usun, et inimene minu ees ekraanil on päris. Ma usun, et Neeme Järvi on selline, nagu ta ekraanil paistab.       
Petra Hajska

Dirigendi portree vana mehena

Dokumentaalfilm Neeme Järvist maalib vaatajale edukalt muusiku portree, kuid jääb müüdiloomena lahjaks, mis ongi äkki hea.

Moraalne kompass olgu paigas
Tallinna kammermuusika festivali lõppkontserdil anti üle PLMFi noore muusiku preemia metsosopran Sandra Laagusele (keskel, fotol koos Tunne ja Mari-Ann Kelamiga).      
 PLMF

Moraalne kompass olgu paigas

Vahetevahel oli kahju, et ei saanud mõnda interpreeti või koosseisu pikemalt kuulata, kuna mitu kava oli üles ehitatud üsna galakontserdilikult.

Sirp