2023-34 (3957)

Püha absurd
„Nähtamatu võitluse“ meeskond Locarno filmifestivalil. Pildil (vasakult paremale): operaator Mart Taniel, produtsent Katrin Kissa, lavastaja Rainer Sarnet ning näitlejad Ursel Tilk, Ester Kuntu ja Kaarel Pogga.     
 Massimo Piccoli

Püha absurd

Rainer Sarnet: „Keegi ei suuda elada veatult. Põhiline tegevus on sisemine, nähtamatu võitlus: me tõuseme ja langeme ja tõuseme jälle.“

Legitiimsed sihtmärgid
Monument kagebešnikule. Ajaloolane Indrek Jürjo leidis juba 1996. aastal tõendid selle kohta, et hilisem patriarh Aleksius tegutses innuka Nõukogude nuhi ja pealekaebajana 1958. aastast saadik. Ja meil ükskõik?     
 Veiko Tõkman / Äripäev / Scanpix

Legitiimsed sihtmärgid

Kahtlaste Venemaa kodanike argielule Eestis saab kafkalikku vürtsi lisada igaüks.

Kustuta oma deitimisäpp, loobu ilufašismist, aita võõras inimene poti peale!

Kas saame valida, keda armastame? Ingo Niermann ütleb raamatus (ja raamatuga) „Lahendus 257. Täiuslik armastus“ („Solution 257: Complete Love“) – jah! Kas armastus ei pidanud siiski pime olema? Kas ei ole see üks noist vähestest asjadest, mis „lihtsalt juhtuvad“ meiega, täitsa ette kavatsemata ja…

Võrdsed ja natuke võrdsemad

„President Alar Karis rõhutas iseseisvuse taastamise aastapäeva kõnes vabaduse olulisust ning märkis, et vaba riik võidab poliitilisest võitlusest, mis on kooskõlas demokraatia reeglitega, kuid praegu peab täpsustama, millised need reeglid on.“ Seda lõiku on presidendi 20. VIII kõnest vaat et kõigis uudisteportaalides tsiteeritud.
Anu Realo ja Marek Tamm rõhutasid 18. VIII Sirbis ilmunud artiklis „Kuidas ehitada…
Animatsiooni vabastavast olemusest „Animisti“ näitel
„Animisti“ peaauhinna ehk grand prix’ sai sel aastal Lea Vidakovići nukufilm „Pereportree“, mis räägib ühest perekonnast, mille idülli purustavad põgenikud ja sõda.    
  Kaader filmist

Animatsiooni vabastavast olemusest „Animisti“ näitel

Animafestivalil „Animist“ näidati ka teoseid, mis juba kusagil auhinna saanud, leviprobleem jälitab lühiformaati aga kõikjal.

Miks kapitalismi lõpp on ka maailma lõpp?
Filosoof Shoshana Zuboffi hinnangul elame jälgimiskapitalismi ajastul, mis kasutab inimkogemust omavoliliselt tasuta toorainena.          
  Stuart Isett / CC BY-NC-ND 2.0 / Flickr

Miks kapitalismi lõpp on ka maailma lõpp?

Marxi ajal algas inimese kaubastamine hetkel, kui ta hommikul vabrikusse sisenes, ja lõppes, kui ta lahkus. Täna on iga viimnegi sekund meie elust muutunud kapitalistliku tootmise väljaks.

Poliit-performance’ile ei tulda ühisosa leidma
Arvamusfestivali programmijuhi Sigrid Solnik       
Raili Mägi

Poliit-performance’ile ei tulda ühisosa leidma

Sigrid Solnik: „Kui sa ei nõustu, kui arvad, et arutlejad ei puuduta asja tuuma või lihtsalt noogutavad üksteisele takka, siis ütle see julgesti välja.“

Kas poliitiku arvamuse koht on arvamusfestivalil?

Arutelude korraldajad ja esinejad on Paide arvamusfestivalil enamasti ühiskonna koorekihist, juba kuulsad arvajad, kuigi seal võiks kuulda olla ka keskmise Eesti inimese hääl.

Juba 2013. aastast peetakse augusti teisel nädalavahetusel Eesti südames Paides arvamusfestivali. Festivali peamine tõmbenumber, nagu nimetus ka ütleb, on arutelud. Seega võiks seda üritust nimetada arvamusfestivali…

Krügeri tuviõunast ei keedeta moosi!

Kogu moos

Kui palju kordi, sest hillitsetud väljendus­viis pole mulle teatavatel, õigupoolest üsna harvadel puhkudel tähtis, kuivõrd mind ikka ju mitte üksnes mõtliku, vaid ka järelemõtliku inimesena tuntakse, olen ma rangelt sõrme vibutades teatanud maja­perenaisele või ka -mehele, on sel juhtumisi leidunud söakust ja taktitust vastavat žesti sooritada: „Krügeri tuviõunast ei keedeta moosi!“…
Neliteist avignonilist hetke
Tiago Rodriguese autorilavastus „Nii palju kui võimatu“ koosneb kriisipiirkondades tegutsenud humanitaartöötajate meenutustest, mida näitlejad (fotol Adama Diop) jutustavad laval ümber, mitte ei mängi läbi.     
 Igor Fereira / ZUMA Press / Scanpix

Neliteist avignonilist hetke

Seekordse Avignoni teatrifestivali saab kokku võtta selle kuraatori Tiago Rodriguese sõnadega: „Teatri eesmärk ei ole teeselda, et ei olda teatris.“

Kuuma teadmata ei ole võimalik külma tunda
„Onu Bella tähestikus“ näidatakse sündmusi peategelase vaatepunktist, kõik toimub n-ö Onu Bella (Tõnis Niinemets) peas.     
 Alana Proosa

Kuuma teadmata ei ole võimalik külma tunda

„Onu Bella tähestikus“ üksnes näidatakse labasust, kuid seda ei mängita läbi ega lahti ning sellele ei pakuta dünaamiliseks vastukaaluks intellektuaalset ja nn kõrget.

Astronoomid mängivad digitaalse plastiliiniga juba ammu
Ülikauge täht Icarus (pilt all paremal, osutatud noolega) muutus nähtavaks 2016. aastal.     
 NASA, ESA, ja P. Kelly (University of Minnesota)

Astronoomid mängivad digitaalse plastiliiniga juba ammu

Mida kiiremini omandavad astronoomid uued masinõppe tehnoloogiad, seda kaugemale ja detailsemalt hakkab inimene koos masinatega maailmaruumi nägema.

Tõde võib isegi tahta teada …
Avalike andmete valguses ei saa kuidagi väita, et Eesti praegune muusikaelu laiemalt või klassikalise muusika üle otsustamine kitsamalt on meeste mängumaa ning muud soolised eneseväljendused või seksuaalvähemused oma tegemistes seetõttu piiratud.            
 Mohamed Hassan / Creative Commons CC0

Tõde võib isegi tahta teada …

Teated klassikalise muusika soopimedast sumbumisest on liialdatud. Kes aga ihkab muusikaelu statistilise osuti tasakaalu, saavutagu see tegude ja eeskujuga.

Klassikalise muusika soolise võrdõiguslikkuse arutelu jätkuks
Beethoven kirjutas ilusat muusikat, aga praegu üksnes teda ja teisi valgete meeste poolt ajalukku kirjutatud valgete meeste muusikat mängides, seeläbi neid esindades, kinnistame nende valgete meeste teguviisi, mis pole praegu enam põhjendatud.            
 Perrant / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

Klassikalise muusika soolise võrdõiguslikkuse arutelu jätkuks

Et viia klassikalise muusika valdkond olukorda, kus meil kõigil oleksid võrdsed võimalused, on esmalt vaja olla teadlik, et selline ebavõrdsus valdkonda kimbutab.

Al Paldrok ja Nongrata festivalid

Pärnu on kujunenud festivalide paigaks. Fideofestil ja „In graafikal“ on esimene veerandsada täis.

Al Paldroki näitus „Muutuse serval“ („On the Edge of Change“) Pärnu Linnagaleriis ja Eesti Energiate näitus Pärnu Kunstnike Majas kuni 26. VIII. „In graafika“ festivali avamisralli 5. VIII.
Kunstnike Al ja Taje Paldroki tegevus on näiliselt seotud Pärnuga, kuid pigem…
Sireenide mure kliima pärast
Kirke Karja teose „Sireenid“ jaoks kokku pandud ansambli kolm erineva karakteriga vokalisti ehk Jana Kütt, Elina Martinson ja Anett Tamm moodustasid ühtlase terviku.     
  Rene Jakobson

Sireenide mure kliima pärast

„Sireenid“ on juba pealkirja poolest täiesti sobilik just sadamates esitamiseks, sest sireenid on ju meremehi eksitavad mütoloogilised olendid.

Veerand sajandit suunatud hullust
Anonymous Boh (Al Paldrok) kui korraldaja saatis tegevust sulgedega dekoreeritud megafonist.      
Elise Ellermaa

Veerand sajandit suunatud hullust

Balti graafikute väljapanek „On the Edge of Change“ ehk „Muutuse serval“ Riia Art Space’is 11. VI – 6. VIII, kuraatorid Ieva Nagliņa, Al Paldrok ja Taje Paldrok ning kujundaja Paulis Liepa.

Kormoranid, evolutsiooniteooria  ja vältimatu kaaslane tehisaru
„Chorus Sinensis“ (2022) on kirjeldamatult võluv video- ja kooriteos, mis käsitleb suuresti vihatud kormorani positsiooni.      
Pressifoto

Kormoranid, evolutsiooniteooria ja vältimatu kaaslane tehisaru

Kui Mänttä kunstifestivalil antakse värske ülevaade Soome nüüdiskunstist, siis Tamperes toodi publikuni Soome ja tihedalt Soomega seotud kunstnike looming.

Kompleksne kunst
Kohila sümpoosioni kõrghetkeks oli Aigi Orava ja Külli Kõivu ehitatud tuleskulptuuri avamine, mis tõi vaatajate silme ette keraamikakunstis sedavõrd olulise, savi põletamise protsessi orgaanilise osa.     
 Annika Haas

Kompleksne kunst

Kohila kunstisümpoosionil seoti savi poliitikaga, juurutades nii uutmoodi holistilist mõtlemist, millega päästa maailma.

Holokausti-maailmast hoolimise-maailma

Holokausti-maailmast hoolimise-maailma

Autor on võtnud nõuks kirjutada raamat, mis sütitaks tumedusse-pimedasse lükatud kõrvalise, nii isikliku kui ka ajaloolise valuga ikkagi tegelema.

Balti elu suvi, Balti suve elu
Olga Titova 14. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade üleandmisel. Titova pälvis venekeelse kirjanduse kategoorias tunnustuse luulekogu „Лето балтийской жизни“ ehk „Balti elu suvi“ eest. Sama kategooria teine auhind läks Andrei Ivanovile.      
 Kris Moor / Eesti Kultuurkapital

Balti elu suvi, Balti suve elu

Olga Titova uue luulekogu keskmes on inimesed, nii perekond, sõbrad kui ka tuttavad: neile kirjutatakse, nende eest palvetatakse ning nendega kohtumise üle tuntakse rõõmu.

Innustav ja inspireeriv kola
Lingukomando Tartu ajutises kolahoovis      
 Heikki Leis

Innustav ja inspireeriv kola

Ajutine kolahoov Tartus näitas, et mängimine, esialgu tarbetuna tunduvast kraamist endale mänguruumi ehitamine, paneb silmad särama suurtel ja väikestel.

Valga Vares
Margus Tammik, Merilin Kaup, Mari Möldre ja Ulla Alla (pildilt on puudu Triin Reidla) annavad ruumiloojatele võimaluse Valgas võtta aeg maha ning keskenduda kestvusele, mis igapäevaelus tihti võimalik ei ole.      
Erakogu

Valga Vares

Piirilinnas seadsid noored arhitektid sisse residentuuri. Merilin Kaup, Margus Tammik, Mari Möldre, Ulla Alla ja Triin Reidla eestvedamisel uuritakse materjalide taaskasutamist.

Liberalismi-konservatiivsuse vastandus arvamusajakirjanduse sisus

Liberalismi-konservatiivsuse vastandus arvamusajakirjanduse sisus

Viimane Vikerkaare topeltnumber (nr 7-8, 2023) on väärt lugemine. Selle teema­tõstatuse „Maha liberalism!“ taustal hakkasin taas mõtlema küsimusele, millist maailmavaadet edendavad meie…
Minu koht
Raivo Kelomees
Erakogu

Minu koht

Inimene olevat paikne. Kuid ta on ka seiklusjanune, hülgab oma kohti ja otsib uusi. Anastab ja omastab uusi kohti. Määratlus „minu koht“ on vastuoluline, sest sisaldab ruumimääratlust, kuid kätkeb ka muutust. Muutus leiab aset…
Sirp