2023-10 (3933)

Müüdiloome on kunstniku üks põhieesmärke

Müüdiloome on kunstniku üks põhieesmärke

Olga Tobreluts: „Miski ei tõotanud enne Ukraina täiemahulist sõda tragöödiat, kuid ma ei suutnud lõpetada pinges kehade ja surevate noormeeste maalimist.“

Kaamerad töötuppa!
Ühised õhtused kõnetunnid ei toonud õnne ja püsivust üle-eelmisele, ei too ka järgmisele koalitsioonile.    
Priit Mürk / ERR /Scanpix Baltics

Kaamerad töötuppa!

Kui tehnoloogia võimaldab jumala ja inimese otsesuhet, ei ole preestreid vahendama vaja.

Keeleinstituudi lubadused

Enne riigikogu valimisi lubasid nii mõnedki kõva häälega seista eesti keele ja kultuuri kestmise eest. Selle kooriga liitusid ka Eesti Keele Instituudi lubadused ehk „ÕSi ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022–2025“, mis kinnitati 17. veebruaril haridusminister Lukase käskkirjaga ja mida tutvustati instituudis samal päeval ka avalikkusele.
Võiks arvata, et sellega on lahenenud viimaste aastate olukord, kui…

Enam tarastamata vaimsust

Vahest polegi väga riukalik mõelda, et inimene on nagu kiisu või kutsu. Urineerimise asemel märgistame oma territooriumi küll piiritara või kuusehekiga, ent kontseptsioon on sama. Rohketest subkultuuridest ja sallivusest hoolimata käib hoogne punaste joonte tõmbamine. Nii on ju päris kurbnaljakas, et vasakpartei, mille liikmeid peeti juhuslikeks klounideks ja keda reitingutes ei vilksatanudki, sai rohkem hääli…
Mäluarhitektuuri looja
Arhitekt Tszwai So memoriaali „Kaja ajas“ visandiga, mis kujutab üksikut meest, sõnumitoojat, kelle portfellist pudeneb väljakule surmamõistetute viimseid kirju.     Mikałaj Pačkajeŭ
 Mikałaj Pačkajeŭ

Mäluarhitektuuri looja

Tszwai So: „Kollektiivsed emotsioonid on eksistentsi osa ja neil peaks olema koht meie elukeskkonna kujundamises, ka arhitektuuris.“

Kandvus ja kandumine
Andres Kurg ja Mari Laanemets on näitusega loonud kaasa- ja edasiloomist võimaldava lõpetamata nägemuse, piirideta ruumi, (kaasa)kanduva jõu.    
Evert Palmets

Kandvus ja kandumine

„Prognoos ja fantaasia“ koosneb suurest hulgast sügavustest, millesse sisenemine võtab aega sama palju kui mitme kvartali läbinuuskimine.

Nii veatu, õmblusteta

Nii veatu, õmblusteta

Raamat „Veatu, õmblusteta“ ei ole pildialbum ega kõrvaltvaade, vaid kunstnik Marge Monko, toimetaja Laura Tootsi ning graafilise disaineri Indrek Sirkli tihe koostöö.

Vändates minevikku
Noore Ulfita (Timotheus Sammul) kukuks kogu film ninali.    
 Kaader filmist

Vändates minevikku

Mart Kivastik on filmiga „Taevatrepp“ liikunud filmitegijana tempoka sammuga mitu astet kõrgemale ja loodetavasti hoog niipea ei rauge.

Eetiline teadus on hea teaduse eeldus ehk Teaduseetika nõustamise kogemus TÜ näitel 
Piia Ruber

Eetiline teadus on hea teaduse eeldus ehk Teaduseetika nõustamise kogemus TÜ näitel 

Teaduseetikast räägitakse viimasel ajal sageli nii Eestis kui ka mujal riikides. On näha suundumust, et valdkonna eetikastandardid fikseeritakse kirjalikult…
Võõraste kätega kirjutatud lugu
Jaan/Jan Kaplinski raamat „Teiste jõgede taga“ sisaldab tõlgituna tema kolm viimast luulekogu: koondkogu „Наши тени так длинны“ ehk „Meie varjud on nii pikad“ tsükkel „Третья книга стихов“ ehk „Kolmas raamat värsse“ (Новое литературное обозрение, 2018), „Отпечаток крылатого пальца“ ehk „Tiivulise sõrme jälg“ (Kite, 2022) ning kirjutamisaja poolest hiliseim „За другими реками“ ehk „Teiste jõgede taga“ (Kite, 2021).    
 Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Võõraste kätega kirjutatud lugu

Jaan Kaplinski viimaste vene keeles kirjutatud tekstide konarused on eestikeelses tõlkes elegantselt tasandunud.

Kaplinski luule jõud peitub selle läbipaistvuses
Gili Haimovich ja Mathura 20. jaanuaril Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski päeval „Kaplinski tõlkes ja kirjades“. Gili Haimovich kõneles Kaplinski heebrea keelde jõudnud valikluulekogust „Tolm ja värvid“. 23. jaanuaril esines Gili Haimovich koos Mathuraga ka kirjandusõhtul Tartu Kirjanduse Majas.   
 Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Kaplinski luule jõud peitub selle läbipaistvuses

Iisraeli tõlkija Gili Haimovich võrdleb Jaan Kaplinski luulet aknaklaasiga, millelt nähakse peegeldumas iseennast – nagu ka armastuse puhul.

Kus on su kodune koht, mõtterändur?

Kus on su kodune koht, mõtterändur?

Valdur Mikita kosmos on Kodu, kuhu sõidutab kohale ennem Hasso Krull kui Elon Musk.

Kaldmaa lavaversioon Kruusvallist
„Igatsused. Teadagi kelle järele“ on ideedest tungil teatriõhtu. Mattias – Indrek Tobre, André – Rein Annuk, Naima – Helle Laanes.  
  Kalev Toom

Kaldmaa lavaversioon Kruusvallist

Jüri Kaldmaa on jätkanud juba varem oma lavastustes käsitletud teemat: inimese kergemeelne alistumine kurjale, vaimupimedus.

Kiiktoolilaul unenäopüüdja all
Andres Mähari Lopahhin on viisaka napi naeratusega self-made man, Piret Laurimaa mängib Ranevskajat daamiliku teatraalsusega.    Maris Savik
 Maris Savik

Kiiktoolilaul unenäopüüdja all

Kui kirsiaed on müüdud, kerkib õhku ja kaob silmist ka ilmatu suur ebatavaline lühter, kus lampide või küünalde asemel on kaunid valged linikud ümarates raamides ja valged suled.

Sipsik all paremas nurgas
Tegelastest parim on Sipsik (Kaarel Targo ja Kristiina Meril Mere): füüsiliselt ja vokaalselt nõudlik kaksikroll on paaril hetkel kaheks jaotatud, et anda Targole võimalus keskenduda laulmisele ja pakkuda Merele suurepäraseid tantsustseene. Fotol koos Anuga (Saara Pius).     
Maris Savik

Sipsik all paremas nurgas

Armastatud tegelaste taaselustamisega käib alati kaasas suur risk: kuigi publiku huvi on garanteeritud, kätkeb see ka suuri ootusi.

Mees, kes oli sama uudishimulik kui tema kass
Oma loomingust rääkides oli Valter Ojakäär skeptiline, öeldes, et ta ei kahetse kirjutamata jäänud oopusi, sest kui need jäid kirjutamata, siis polnud need tõenäoliselt kirjutamist väärt.    
 Perekonna arhiiv / Õhtuleht / Scanpix

Mees, kes oli sama uudishimulik kui tema kass

Valter Ojakääru suur panus Eesti muusikalukku on neljast osast koosnev koguteos, kus ta on üle 2000-l leheküljel andnud ülevaate meie levimuusikast selle algusest kuni XXI sajandi algusaastateni.

Berliinlane Senegali ehk Kuidas rändest mitte mõtelda
Rääkides migrantidest neid vastu võtva Euroopa vaatepunktist, teab Sarrazin, et nende „kooliharidus on kehv või seda polegi“. Rääkides aga neistsamadest migrantidest lähteriikide seisukohalt, kurdab ta, et need kaotavad kodanikke, kes on „iseäranis vitaalsed, aktiivsed, ettevõtlikud, julged ning üldiselt keskmisest parema haridusega“.    
 Raimond Spekking / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Berliinlane Senegali ehk Kuidas rändest mitte mõtelda

Kui autor oskab fakte selektiivselt leida, tendentslikult esitada ja sundimatult maha vaikida ühes valdkonnas, pole ju põhjust uskuda, et ta talitaks erapooletumalt mõnes teises.

Suletud maailm

Suletud maailm

Knowles kordab mantrana, et kõige halva taga siin ilmas on radikaalide (loe: liberaalide) tegevuskava, mille peaeesmärk on lääne ühiskonna alustalad kummuli keerata.

Eesti merenduse ajalugu
Meri ühendab ja lähendab hõimusid, rahvaid ja riike – nii nagu ta on seda teinud inimasustuse algusest peale.    
Piia Ruber

Eesti merenduse ajalugu

„Eesti merenduse ajalugu“ peegeldab meie vaimse, majandusliku ja poliitilise merekultuuri arengut Eesti randade asustamisest Teise maailmasõja alguseni.

Tee kadunud linna
Molini di Triora residentuur asub ajaloolise külasüdame lähedal ja kahelt rõdult on hingemattev vaade mägedele.    
 Sandra Jõgeva

Tee kadunud linna

Artikkel sarjast „Millest mõtled?“

Uno tee 
Pille-Riin Purje
Erakogu

Uno tee 

Uno tee viib Mainale, minu ema kodutallu Saaremaal. 
Aastal 2014 saatis Ester Reinart-Purje (1927–2020) Kaarma vallavalitsusele taotluse, et tema kena kodutee Muratsi asunduses saaks nimeks Uno tee. Ema kirjutas: „Minu vend Uno Johannes Reinart (1933–2011)…
Vähem müra ja paremad otsused

Vähem müra ja paremad otsused

Müra on otsustusprotsessis märksa suurem probleem, kui seda on inimeste ja organisatsioonide tehtud vigade puhul siiani tunnistatud.

Anatoli Arhangelski 15. XII 1977 – 3. III 2023

Lahkunud on Eesti Rahvusballeti kauaaegne esisolist Anatoli Arhangelski, imeliste rollide looja, erakordse pühendumusega lavaisiksus, kes kuulub Eesti balleti kullafondi.
Ennast aastatepikkuse tipptasemel tööga publiku südamesse kirjutanud andekas tantsija lõpetas 1996. aastal Tallinna balletikooli (erialaõppejõud Ago Herkül) ning asus samal aastal balletiartistina tööle ooperi- ja balletiteatrisse Estonia, kus tõusis juba 2003. aastal solistiks.
2012.…
Helisev emakeel uduses vaikuses
Elisabeth Heinsalu luulekogu „Kui ma olin udu“ esitlusel 20. jaanuaril Tallinna Kirjanike Majas    
Kris Moor

Helisev emakeel uduses vaikuses

Elisabeth Heinsalu pakub luulekogus „Kui ma olin udu“ tundliku vaate noore elu vabadusele ja ahvatlustele, mida alati looritab selgusetus.

Mägede elajad
„Mägede iluduskuninganna“. Füüsis on Liina Tennosaarel (Mag) hästi paigas: värisevad käed, metsik pilk, kohmakas kehahoid. Ragne Pekarev (Maureen) loob introvertsema tüübi, nii on tema sissepoolepööratus tugevas kontrastis ema robustse lahmiva olekuga.    
Heikki Leis

Mägede elajad

Vihjelisust on Vanemuise uue „Mägede iluduskuninganna“ mängus vähem kui kahekümne aasta taguses lavastuses.

Pealelend  – Esper Linnamägi, Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige
   
 Karen Härms

Pealelend – Esper Linnamägi, Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige

Üle mitme aasta korraldab Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) taas ettelaulmise. Koroonapandeemia tõttu mitu aastat vahele jäänud kuulamine võetakse sel korral…
Vaim ihu suretamas
Brendan Fraser filmis „Vaal“    
Kaader filmist

Vaim ihu suretamas

„Vaalas“ julgetakse ülekaalulisuse probleemi vaadelda märkimisväärse detailsusega, uurides nii inimsuhteid kui ka eraldatust, mis mõjuvad kehale ja vaimule.

Kõik ei peagi olema eakohane
Liisi Hint ja Maria Ladopoulos lavastuses „Ka vaikus oli väljakannatamatu“: kaks keha kohtusid, kompisid teineteist ja olid kontaktis.   
 Kris Moor

Kõik ei peagi olema eakohane

„Premiere’il“ nägi Berliini kunstiülikooli lõpetanud Liisi Hinti ning kollektiivi Unholy Trinity, kuhu kuuluvad TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kasvandikud Annabel Tanila, Daniela Privis ja Kärt Koppel.

Esimene, aga mitte viimane
Festivali „Art of Cello“ tõukejõud oli muidugi meie kõigi aegade esitšellist Marcel Johannes Kits, tema 2022. aasta suur edu kuninganna Elisabethi konkursil.     
Kairi Leibold / ERR

Esimene, aga mitte viimane

Juba paarkümmend aastat on liikunud mõte teha tšellofestival, et rahvusvaheline elu ses žanris ei läheks meist mööda. Seda rada mööda liikudes otsustasidki noored tegijad asja käsile võtta.

Vaiksed ja sõnumitihedad kaaslased
Sarah Moon. Mood 01, Issey Miyake, 1995.   
 Pressifoto

Vaiksed ja sõnumitihedad kaaslased

Sarah Moonil on ajaga eriline suhe. Ka Fotografiska näituse lõpetab ta aja muutliku olemuse esitlemisega: kinnistamata positiivid on kui aja kustutamise sümbol.

Nonii, siin ta nüüd on
Kristjan Kannukese muusikaline teekond on olnud väga mitmekülgne. Tema huviväli ulatub vanamuusikast rokini, mis teeb temast õigusega tuleviku muusiku tiitli kandja.     Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix
 Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix

Nonii, siin ta nüüd on

Kristjan Kannukene on artist, kes ei pelga katsetada eri žanride ja meediumidega, loob endale seeläbi ise muusikamaastikul rohkem võimalusi ja meelitab ligi väga erinäolist publikut.

Sirp