2023-04 (3927)

Emakeelne monograafia Saksa ordu ajaloost: ometi kord

Emakeelne monograafia Saksa ordu ajaloost: ometi kord

Saksa ordu Liivimaa haru loo kaudu on Eesti ajalugu asetatud Euroopa ja siitkaudu maailma üldajaloo tervikpilti.

Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade põhjus
Korralikke sanitaartingimusi pole ligi 2,6 miljardil inimesel. Nepalis, Katmandus on elamukvartalites augud, kus saab ennast ja riideid pesemas käia.
Jaanus Terasmaa

Vesi kui XXI sajandi julgeolekurisk ja sõdade põhjus

Vesi on ressurss, mille enda kätte saamiseks ollakse valmis paljuks ja mille käigus ammendatakse suurel kiirusel tervete piirkondade põhjaveevarud.

Töö ja elu maal
Maapiirkondades elab umbes 30 protsenti Eesti elanikkonnast, kuid sealse elukeskkonna ja avaliku ruumi probleemistikuga pole pärast riigi iseseisvuse taastamist süsteemselt tegeletud.     
Annika Valkna

Töö ja elu maal

Eesti iseseisvuse taastamise järgselt maapiirkondi tabanud ehitamise ja arendamise mahajäämuselt tuleb suunduda tasakaalustatud ja kestliku asustuse kursile.

Materiaalsuse serval
Kunstniku keha kui matriits ja litokivi kui teos   
 Erakogu

Materiaalsuse serval

Maria Erikson: „Litograafia on sundinud mind aega maha võtma. Ei saa teha kõike korraga. See on lugupidamine parajasti töös oleva materjali ja vahendite vastu.“

Tööstuskunstnikud rambivalgusse
Raili Keivi looming kõrvuti 1970. ja 1980. aastate tööstuskeraamika klassikaga   
 Aadam Kaarma

Tööstuskunstnikud rambivalgusse

Raili Keiv: „Head disaini ei viska keegi ära. Sellel on elav järelturg, millele osutavad ka ühismeedias tegutsevad Tallinna Ehituskeraamikatehase ja Tarbeklaasi toodangu kogujad.“

Karepa 

Sirbi uus rubriik oma kohast paneb mõtlema. Reaalajas on sageli raske teadvustada kohta või paika kui erilist – kõik on liiga endastmõistetav. Alles tagantjärele selgub, et seal olin ma õnnelik või seal viibimine jääb surmatunnini meelde. Geograafiline, kehaline ja vaimne koht on omavahel seotud, niisiis on teemapüstitus fenomenoloogiline.  
Kuna palutakse olla isiklik, siis vastus on ka isiklik: „oma kohaks” võin…

Too tants. Ettevalmistus

Tants on kõige selgem näide kunstivaldkonnast, mida kõik tahavad ise teha ja mitte keegi ei taha vaadata. Selles mõttes ballett või moderntants tolle tantsu alla ei kuulu, neid saab hinnata. Seal on pikad liinid, viimseni välja sirutatud käteulatus, kehaplastika ja taga­tipuks veel ka koreograafia, mis korrastab nii aja kui ka ruumi. Tantsijad moodustavad tähendustest tulvil kujundeid.…

Helju Kaal 6. III 1930 – 19. I 2023

19. jaanuaril 2023 jõudis lõpule Emakeele Seltsi kauaaegse raudvara Helju Kaalu elutee. Juuripidi räpinlane, pühendas ta oma elust seltsile ning emakeelele üle poole sajandi. Alates 1958. aastast, kui temast sai seltsi töötaja, jätkus teda täitma paljusid ja mitmesuguseid ülesandeid, sageli koos Heino Ahvenaga nagu paarisrakendis. Pikemat aega oli ta seotud murdekeele kogumisega,…

Imavere asula

Imavere on XXI sajandi maalise tööstusasula ilmekas näide. Imavere tööstusettevõtetel on olemas kõik moodsa tööstuse tunnused: protsessid on automatiseeritud, teadmistepõhised töökohad on kõrge profiiliga ning palgatase konkurentsivõimeline. Tehastes kasutatakse keerukaid tulevikutehnoloogiaid.
Tänapäevased tehased ja tänapäevane külaarhitektuur võiksid kaasa tuua maaelu metamorfoosi, nii et see ei seostuks poriste teede, vaesuse, varastamise, alkoholismi ja elu lootusetusega*, vaid konkurentsivõimelise palga, karjäärivõimaluse ning atraktiivse…
Õhulossi eksinud „Revident“
Lavastuse õnnestumise hing ja telg on Allan Noormetsa linnapealik. Tema kõrval seisab Andero Ermeli politseiülem, taamal Märt Piusi Dobtšinski ja Kaspar Velbergi Bobtšinski.   
 Siim Vahur

Õhulossi eksinud „Revident“

Markus Helmut Ilvese lavastuse tugevaim külg on näitlejate töö, tervik ja kooskõla. Vaataja lahkub ülendatuna, kuigi on näinud inimloomuse tumedat ja vastikut poolt mitu tundi jutti.

Alandlik Fassbinder
Peter von Kant (Denis Ménochet) ja Sidonie (Isabelle Adjani)   
 Carole Bethuel

Alandlik Fassbinder

François Ozon kasutab „Peter von Kantis“ samu detaile, mis Fassbinder „Petra von Kantis“, astub aga sammu leppimise ja alandlikkuse suunas. See oli Fassbinderile võõras.

Valiku klaustrofoobia
Nelja eri värvi kapsli uksel ootavad publikut kaptenid Merilin Kirbits, Meelis Põdersoo, Maarja Tammemägi ja Tanel Saar.   
 Rebeca Rosalie Parbus

Valiku klaustrofoobia

„Vivaarium“ on eksperiment, kus kombineeritakse lavastuslikke võtteid, erisuguseid tehnoloogiaid ja algoritme, mitte niivõrd teatrilavastus.

Viive Ernesaks 27. III 1931 – 19. I 2023

Teatame kurbusega, et 91 aasta vanuses lahkus muusikajuht, klaverisaatja, repetiitor ja pedagoog Viive Ernesaks.
Riina Roose: „Viive oli kuni viimse viivuni vitaalne. Ikka oli tal huvi elu vastu, alati oli tal lugemiseks käsil mingi huvitav raamat, mida soovitada sõpradele, mille üle arutleda. Ise on ta ütelnud, et teda on elus edasi viinud uudishimu.…
Puhastatud pilk
Seinal vasakult Anna Kõuhkna maal „Kire ja kiretu vahel“, Sandra Sirbi maalid „Üleminekud“ , Anu Muiste maal „Ühendus“ ja põrandal Helen Sirbi installatsioon „Kompass“    
 Anna Kõuhkna

Puhastatud pilk

Noored kunstnikud on lootusrikkalt pööranud pilgu elementidele nagu õhk, vesi, tuli ja maa ning kujundanud neist viienda elemendi – armastuse.

Tennise keel

Tennise keel

Eelistame mitte mõelda šokeerivalt arulagedatele ja primitiivsetele kommentaaridele, mida sportlased võistlusjärgsetes intervjuudes kuuldavale toovad.

Sisalik ja silikoon
Veepinnalt peegeldub video, kus kunstnik Loora Kauba päikesepaistelisel päeval jääkülma laukasse hüppab.   
 Elo Vahtrik

Sisalik ja silikoon

Ilu ja õõva võib kujutada kümnel viisil, Loora Kaubi on selle peegeldamiseks valinud looduse ja see mõjub iseenesestmõistetavana. 

Kes on Lilli Luuk?
Lilli Luuk: „Mind inspireerivad metsikud paigad, sellised, kus looduse ja inimese jõujooned ei ole üheselt paigas, selliseid kohti leidub ka linnas. Jalutades mõtlen tihti lauseid lihtsamaks.“   
 Piia Ruber

Kes on Lilli Luuk?

Kirjanduse üks ülesandeid on tuletada meelde, mida me ei taha, leiab Lilli Luuk. „Halb kipub ju kergesti ununema, hea jääb meelde – odav limonaad ja tasuta hambaarst. Võin küll olla see, kes halba meelde tuletab.“

Ajage habemed ära!

Ajage habemed ära!

Soolise tasakaalu poole liigume riigi juhtimises endiselt teosammul.

Korrastamine või ärakoristamine?

Uudiste jälgija on küllap märganud, et raske aeg on mitu Eesti valda viinud pankrotti, mistõttu omavalitsused paluvad riigilt toimetulekuks abi. Sellises seisus on Rõuge ja Põhja-Sakala vald, kuid raskusi on teistelgi. Omavalitsusjuhid suhtlevad rahandusministeeriumiga, koostavad usinalt kärpeplaane ja ees ootab aastatepikkune saneerimine.
Nüüd on valus lugeda, et „rahandusministeerium soovitab raskustes valdadel korrastada kooli-, muuseumide, raamatukogude…

Eesti kirjandus põhikooli õppekavas

Alates sellest aastast on meil lipupäevana uus riiklik tähtpäev – eesti kirjanduse päev, mis on 30. jaanuaril, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval.
Kui rääkida eesti kirjandusest, meenuvad paljudele esimestena Tammsaare ja Vilde, võib-olla ka Kivirähk ja veel mõni tänapäevane autor, siis aga tõmbab nii mõnigi nina kirtsu: „Eesti kirjandust ma küll ei loe, see on ju nii…
Loomingu uks

Loomingu uks

Kuigi Looming saab aprillis saja-aastaseks, on see ajakiri ennekõike uks (kirjanduse) tulevikku.

Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!

Kuram, kus keeleõppijal on vedanud!

Kui mõni lätlane peaks kunagi paluma öelda midagi eesti keeles, siis saab eestlane teda üllatada nii mõnegi Contra veidravõitu läti-eesti-läti sõnaraamatust pärit sõnaga.

Sirp