2024-27 (4002)

Patriootiline vaesumine
Kuni meil on Ligi, ei ole kõik lootus kadunud.       
Remo Tõnismäe / Õhtuleht / Scanpix Baltics

Patriootiline vaesumine

Ääremärkused uusvana valitsuskoalitsiooni sünni asjaoludele ja helgele tulevikule

Kanaarilinnud vangi!

Kujuta ette olukorda, kus sa oled teiste inimeste tegevuse tõttu õige pea kaotamas kõike eluks vajalikku: vett, toitu, õhku, kodu ja sidusat ühiskonda. Mida sa oleks siis valmis tegema elu kaitseks?
Eelmisel nädalal tuli Suurbritanniast uudis, et viis keskkonnakaitseliikumise Just Stop Oil aktivisti mõisteti neljaks-viieks aastaks vangi. Nende süü: Zoomis koosoleku…

Loodust tuleb taastama asuda ka linnas

Hiljuti pälvis heakskiidu Euroopa Liidu looduse taastamise määrus. Sellega on üle Euroopa seatud eesmärgiks hakata taastama metsi, rohumaid, märgalasid, jõgesid, järvi. Ja mitte ainult maamaastikke. Selle otsuse mõju ulatub ka linna ning parandada ja üles ehitada tuleb ka linna ökosüsteeme. See tähendab linnade teistmoodi planeerimist kui seni ning roheluse ja…
Lahing läbi juhusliku kaamerasilma
Oleh Sentsov: „Eelmisel sajandil juba nägime üht haiget meest, Hitlerit, kes kujutas endast Euroopale samasugust ohtu. Seekord ähvardab oht idast, mitte läänest.“     
 KVIFF

Lahing läbi juhusliku kaamerasilma

Oleh Sentsov: „Sõda on varsti väldanud kolm aastat ja kui ma kuulen Baltimaade või Poola inimesi ütlemas, et ka neid võib tabada Putini rünnak, siis ma usun, et neil võib olla õigus.“

Mudast, materjalidest ja (oma) maailma muutmisest
Vanade metalltähtedega käsitsi trükitud esitlusslaid. Maria Muuk, kevad 2024

Mudast, materjalidest ja (oma) maailma muutmisest

Ühiskondlike muutuste käima lükkamiseks on vaja ületada kaudse eitamise faas, kus me küll teadvustame mingeid reaalsuse aspekte, aga ei lase neil mõjutada oma ideid, identiteeti, maailmavaadet.

Küberneetika kui targa linna eelkäija

Küberneetika kui targa linna eelkäija

Hiljuti kaitses Nina Stener Jørgensen Eesti kunstiakadeemias doktoritööd „Kas osalus on andmed? Arhitektuur ja küberneetika Euroopas 1968. aasta paiku“.

Võimu võõrandumine ennustab hukku
Lavastuses kasutatakse nii füüsiliselt kui ka hääleliselt võimendatud mängulaadi, mis tänapäeva vaatajale on üsnagi tavatu. Mölder – Jarmo Reha, Naine – Riina Maidre.      
Mats Õun

Võimu võõrandumine ennustab hukku

„Pärsia viimase keisri mõrv“ on muidugi poliitiline teater, sest selle teemaks on valitseja ja rahva suhe, ent see pole näpuga näitav allegooria või tegutsemisjuhend.

Ühismeediast raamatukaante vahele
Sekspositiivsuse ümber kerkivate pingete aluseks on usk loomulikkusesse, millega pahatihti kaasneb ka ignorantsus. Pildil Oona Airola Jukka-Pekka Valkeapää filmis „Koerad ei kanna pükse“.

Ühismeediast raamatukaante vahele

Loomulikkuseusk võib sulgeda isegi suhtes oleva lugeja veelgi suuremasse üksindusse, veenda teda veelgi rohkem nägema oma partneri iha ilmastiku kombel ennast kordava looduse toodanguna.

Dmitri Merežkovski ja tema triloogia „Kristus ja Antikristus“

Dmitri Merežkovski ja tema triloogia „Kristus ja Antikristus“

Merežkovski lõi uue romaanitüübi, milles esitatakse juhtmotiivide poeetikat. Esimesena vene kirjanduses ehitas ta teadlikult üles neomütoloogilise romaani.

Pomm sardiinikarbis

Pomm sardiinikarbis

Andrei Belõi „Peterburi“ on totaalne stiiliõpik, mõtlemapanev näide, mida kirjanik tekstiga teha saab ja võib.

Viimane intervjuu Jaak Lõhmusega
Jaak Lõhmus oma viimaste aastate tavapärases keskkonnas, BFMi Supernova kinosaalis.      
 Tõnu Talpsepp

Viimane intervjuu Jaak Lõhmusega

Jaak Lõhmus: „Olid null-aastad, kui Eestis ei tehtud ühtegi mängufilmi, aga võiks öelda, et nüüdseks oleme ühe inimpõlve jagu august välja roninud.“

Argidialektika XXVII. Kosmopoliit ja kolklane
Banksy. Home Sweet Home. 2006     
 Jason Blait / CC BY-NC-ND 2.0 / Flickr

Argidialektika XXVII. Kosmopoliit ja kolklane

Olen kosmopoliit. Igal pool olen nagu kodus. Lahkun kahjatsemata, saabun ükskõikselt. Mul pole kahju kuskilt lahkuda ning mul on ükskõik, kuhu välja jõuan. Ometi olen pärit mingist kindlast kohast. Mul on sünnikoht, lapsepõlvemaa, koolikant. Ma ei saa eirata seda, et mul on eriline side mingite kohtadega ehk et ma olen…
Kehaks olemise paratamatus 
Maria Muuk
Erakogu

Kehaks olemise paratamatus 

Olen sel suvel olnud metsas. Mul on selleks ka igasuguseid praktilisi õigustusi, aga ennekõike kustutan janu loodusele lähemal olemise järele. Tunnetan end ühena looduse kehadest, samastun nendega. 
Jõe kohal üksteise ümber spiraalitavad ja lahkarvamust lahendavad kajakad. Päikesesse sirutuv kanada kuldvits, kellel oma uuel kodumaal vaba voli mesiselt võimutseda. Väike tigu kuldvitsal,…

Boris Björn Bagger 6. III 1955 – 4. VII 2024

Eesti-Saksa kultuurisild on muutunud ühe tugisamba võrra hapramaks: 4. juuli õhtul lahkus teispoolsusse kitarrist, arranžeerija, muusikakirjastaja ja kitarriprofessor Boris Björn Bagger (sõprade ringis BBB). Küllap kõlavad tema kitarrihelid juba taevaste inglikooride saateks.
6. märtsil 1955 sündis Saksamaal eesti juurtega perre muusikaandega õnnistatud poisslaps. Noormeheikka jõudnuna asus ta Karlsruhe ja Freiburgi muusikaülikoolides…
Südamega lauldud laulupäev Seedriorus
Seedrioru pulbitseb kokkuhoidmistundest, millel püsib Roman Toi algatatud laulupäeva traditsioon. Tänavu, täpselt 68 aastat pärast esimest laulupäeva toimus Seedriorus üheksas laulupäev.      
 Jaak Järve

Südamega lauldud laulupäev Seedriorus

Tänavuse Seedrioru laulupäeva ühendkooris oli peaaegu 300 laulusuud ning arvatavalt osales laulupäeval rohkem kui 600 inimest. Muusika vahele peeti tänukõnesid ja vannuti truudust isamaale.

Sinu poeg on järgmine
Janile (Rait Õunapuu) pakutakse kogukonda, kellega koos end nii füüsiliselt kui ka vaimselt üles ehitada, brokolit ja kanafileed süüa ning äbarikest alfadeks kasvada.     
 Elena Koit

Sinu poeg on järgmine

Andres Noormetsa lavastuse „Süsteem“ keskmes olev rühmitus otsib haavatavas seisus mehi, kes tunnevad, et on läbi kukkunud, ning tajuvad ebaõiglust ja ilmajäetust.

Ma olen vist keha
Tööde hulk ja mitmekesisus on väljapaneku tugevus.       
Meeli Küttim / Fotomuuseum

Ma olen vist keha

Näitus „Sugu ja lugu“ on tihe ja lopsakas, oma ihulisuses väga intensiivne ja heas mõttes väsitav.

Indrek Ude 19. II 1961 – 28. VI 2024

Lahkunud on tagasihoidlik, vaikne inimene. Elupõline toimetaja, kes ühtejärge kolmkümmend viis aastat – enam kui kolmandiku sajandit – hoolitses tegevtoimetajana ajakirja Akadeemia jõudmise eest trükki, lugejateni. Akadeemia tegevtoimetaja ametis oli Indrek Ude alates taas käivitatud ajakirja esimesest numbrist aprillis 1989 kuni käesoleva aasta kevadsuveni. See on 12 toimetatud numbrit igal aastal, ühtki…
Tumesooja tämbriga pill
Eesti nüüdismuusika raudvara Tarmo Johannese kanalisatsioonitorudest konstrueeritud bassflöödil kõlasid pehmed ja madalad helid.      
 Rene Jakobson

Tumesooja tämbriga pill

Muusikalise kanga aeglane lahtirullumine oli hüpnotiseeriv ja jättis mulje, nagu see muusika oleks isetekkeline ning voolaks ürgselt välja kuskilt aegade ja mälu hämarusest.

Tonio Tamra 9. III 1962 – 8. VII 2024

62aastaselt lahkus meie hulgast muusik, helilooja, arranžeerija, muusika­pedagoog ja poliitik Tonio Tamra.
Tonio Tamra õppis praeguses Viljandi Paalalinna Koolis, Viljandi Muusikakoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis (praegu Muba osa), Heino Elleri Muusikakoolis ning lõpetas 1994. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Lepo Sumera kompositsiooniklassi. Aastatel 1994–2003 töötas ta haldusprorektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus…

Hagi Šein 13. IX 1945 – 19. VI 2024

19. juunil suri 78 aasta vanuselt teleajakirjanik, endine ETV peadirektor ja teleteadlane Hagi Šein.
Hagi Šein lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. keskkooli ning 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo ja sotsioloogia erialal. Seejärel oli ta teleaja­kirjanduse ja telesotsioloogia alal Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjandusosakonnas aspirantuuris. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolis teadusmagistrikraadi…

Margarita Voites 30. X 1936 – 20. VI 2024

Lahkunud on legendaarne estoonlane, koloratuursopran Margarita Voites.
Aastatel 1955–1957 õppis Margarita Voites Tartu Ülikoolis bibliograafiat ning astus õpingute kõrvalt ülikooli näiteringis üles ka Imre Kálmáni opereti „Montmartre’i kannike“ nimiosas. Tänu lavastuse menule jättis ta õpingud ülikoolis ning asus õppima Tallinna Konservatooriumi Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast…

Tiia Eving 17. IX 1947 – 24. VI 2024

Lahkunud on töökas ja erialale pühendunud metallikunstnik Tiia Eving. Ta sündis 17. septembril 1947 Saaremaal Kihelkonnal. Kooliõpetajate perekonnast pärit Eving (Tõkman) läks pärast Kihelkonna põhikooli lõpetamist Tartusse, kus õppis aastatel 1963–1968 Tartu Kunstikoolis kunstnik-dekoraatori erialal ja aastatel 1969–1974 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis metall­ehistööd.
Eving töötas aastatel 1968–1969 Tallinna Kunstitoodete Kombinaadis, aastatel 1974–1975…

Ants Ander 14. V 1931 – 26. VI 2024

Meie hulgast on lahkunud Ants Ander, poole sajandi jooksul teatrilaval ja filmides üles astunud draamanäitleja, kelle pikaaegseim koduteater oli Tartu Vanemuine.
1931. aastal Viljandimaal Taevere vallas sündinud Anderi noorus jäi aega, mil Eesti riiklikku teatriharidusse oli jäänud auk ning teatrisse satuti enamasti teatrite juures tegutsenud stuudiote kaudu. Ants Ander lõpetas 1955.…
„Stencibility“ – usaldusel põhinev tänavakunstifestival
Näitus „Peitus“ on tänavakunsti eksponeerimiseks piisavalt väike, et lubada spontaansust, ning piisavalt suur, et vahendada kunstnike loomingut laiemale publikule.       
Fotomorgaana

„Stencibility“ – usaldusel põhinev tänavakunstifestival

15 aasta jooksul on „Stencibility“ korraldajad otsinud ja leidnud viise, kuidas hoida tänavakunsti elujõudu. Ootuspäraselt tekib küsimus, et mida veel võiks proovida.

Aldous Huxley Keskus Tallinnas

Aldous Huxley Keskus Tallinnas

2024. aastal täitub 130 aastat Aldous Huxley sünnist. Huxley ideed ja neid kandvad teosed on ajaproovile vastu pannud ning nende tähendus pigem suurenenud. Tuleviku ennustamine on tänamatu töö, aga nii mõnedki Huxley prognoosid on osutunud paikapidavateks: näiteks individualismi kasv ning isiklike vabaduste loovutamine mitte niivõrd välisest sunnist, kuivõrd mõnust ja…

Aino Lehis 29. VIII 1928 – 14. VII 2024

Lahkunud on Aino Lehis, meie nahakunsti särav sabatäht, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Nahakunstnike Liidu auliige.
Aino Lehis sündis 29. augustil 1928 Tallinnas. Ta õppis aastatel 1936–1942 Hiiu algkoolis ja 1942–1947 Tallinna 10. keskkoolis. 1947. aastal asus ta õppima Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, mille lõpetas aastal 1953 nahk­ehistöö erialal. 1950.…
Sirp