2024-23 (3998)
Muusikapidu industriaalsete torumagistraalide vahel
Paavli kultuurivabrikut tuleb õnnitleda kordaläinud ürituse puhul, mis toob ühte kohta kokku arvuka rahvamassi ja peale tuntumate tegijate ka suure hulga väikesi, eriilmelisi, iseseisvaid artiste.
Rahvusvärvid prahi all
Valimised värvisid Eesti lipu päeval maa kirjuks, mitte sinimustvalgeks.
Lugemise harjumuse harjutus
Sosinad raamatuaasta eel
Iga…
Pealelend – Roman Demtšenko, Paavli kultuurivabriku ja agentuuri Damn.Loud juht
Millisena näed Paavli kultuurivabriku rolli Tallinna kultuurielus?
Kindlasti ei taha ma ühe koha väärtust üle tähtsustada: meie elame tänu sellele ülimalt andekale…
Eesti nüüdismuusika kuu
Peale kõrgetasemeliste kontsertide rõõmustas maikuus eesti heliloojate teoste (esi)ettekannete rohkus.
Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?
Estonian Literary Magazine oli ainuke eesti kirjandust inglise keeles tutvustav väljaanne.
Koos naermise kiituseks
Kirjandusel oleks püstijalakomöödialt mõndagi õppida: rohkem harjutamist, toimetamist ja publiku tagasisidega arvestamist.
Kui terve maailma mahtus ühele roostetanud ankrule
Harva saab näitleja oma ande teostamiseks ja demonstreerimiseks nii hea võimaluse, kui seda on Alessandro Baricco mononäidend „Novecento“.
Kliimakriis filosoofi pilgu läbi
Graham Parkes: „Arenenud maailm peab drastiliselt vähendama energia ja kaupade tarbimist. Seejuures tuleb piirata üüratut priiskamist energia, toiduainete, joogivee ja tarbekaupadega.“
Erinevuspoliitika, identiteet ja maksud
Üht tüüpi poliitilised küsimused on kergemalt lahendatavad kui teised. Mis juhtub aga siis, kui raskemad teemad domineerivad’?
Ajakirjanik, poliitiku vähem vend?
Ühismeedia võidukäigu tulemusena on jäme ots suhtekorralduslikult haritud ja toetatud poliitiku, mitte ajakirjaniku käes.
Teadusjuhtide uus põlvkond
Tallinna tehnikaülikooli keemia- ja biotehnoloogia instituudi uus direktor Pirjo Spuul peab ühtviisi tähtsaks nii tippteadust kui ka õpet.
Taidur-disainer loomeväljal
Materjalikeskne käsitlus hõlbustab kunstnikel ja disaineritel valdkondade vahel liikumist ning käsitööpärandiga nihutatakse kunsti, tarbekunsti ja disaini vahelist piiri.
Kuidas tehakse sotsiaalset disaini?
Sotsiaalne disainer peab nägema suuremat pilti, tal on aega ja oskusi mõelda teisiti, ta ei lahenda konkreetset probleemi, vaid tegeleb selle anatoomiaga.
Kesktee otsingul
Ehk peitub võimalus leida Estonia juurdeehitise osas muinsuskaitse ja teatri soovide vahel kompromiss kunagise turuhoone keldrikorruse varemetele ehitatud kohvikuhoones.
Fotograafias on sugu olnud enamasti vaid mäng
Annika Haas: „Ma arvan, et puhast dokumentalistikat, kus inimene on täielikult tema ise, polegi tegelikkuses olemas.“
Palmioks ilma viigileheta
Tänavusel Cannes’i filmifestivalil andsid tooni keha, kehalise vabaduse ja selle väljendamisega seotud teemad.
Karatefilmid Nõukogude Liidus
Karate võlus noori, sest oli 1970. aastatel siinses kultuuriruumis midagi täiesti uut. Kaugest idast pärit iidset võitluskunsti ümbritses müstilis-maagiline fluidum.
Töötan kuskil
Mida rohkem tehakse tööd arvutis, seda keerulisemaks läheb linnas kodu ja töökoha funktsiooni määratlemine.
Saba lahti, nokk kinni
Kujutlegem iidseid kalu, kes sadu miljoneid aastaid tagasi mudastes järvedes põuaperioodil kuivale jäid – ja kus neil alles tekkis siis kole vajadus hingata! Õnneliku kokkusattumusena leidus nende kehades õrna membraaniga kaetud paunjas ujupõis, mis täitsa hästi ka kopsuks…
Õigusemõistmine jõuab igaüheni
„Tere tulemast, Abdullah!“ põhinõrkuseks on dramaturgia segasus ja ka ideeline eesmärgitus, noor lavastaja on ennast paraku kirjanikukski pidanud, nagu selles vanuses tihti ka meie maal juhtub.
Häälte imeliselt soojas varjus
Kontserdi ülihea ettevalmistus paistis igati silma: lauljad elasid musitseerimisele siiralt kaasa ning suurepärast kontakti dirigendiga oli meeldiv jälgida.
Tohuvabohu geopoliitika vorstivabrikus
Stefanie Babsti NATO-kriitiline raamat alliansis ilmselt murrangut kaasa ei too. „Terav pilk“ on sihitud peamiselt Saksa poliitilisele eliidile ja valijaskonnale, et neid mõjutada.
Tantsides maailma lõppu
Oona Doherty on peenelt tabanud ossikultuurile omase suhtlusviisi, mis sõnades on alati suurem ja võimsam kui tegudes ja käitumises.
Kust algab rõõm ja kus lõpeb kurbus?
Suhtugem nüüdismuusikasse ärksama meelega, nautigem seda kontserdisaalis järgmisel Põhjakõla kontserdil või kuulakem mõne muu kollektiivi esituses.
Tehisintellektiga mängivad kratid ja vatitikuga puhastatud kunstiteosed
Muinsuskaitse aastaraamatut sirvides saab selgeks, kui palju asju on Eesti muinsuskaitses hästi.
„Oled alati olnud raamatukoguhoidja“
„Catalog nr 24. Kajastus“ on näitus küsimustest, mis saadavad info kogumist, selle organiseerimist ja avaldamist.
„Antigone“ meetrika ja prosoodia
Eestindaja on teinud tubli „kirjaliku tõlke“, mis filoloogilise originaalitruuduse juures võinuks prosoodilise ladususe huvides endale lubada suuremat licentia poetica’t.
Liina Jänes muinsuskaitse aastaraamatust
Põhjakõla orkestri kontsert „Aeg naasta eredusse“
ansambli Vox pUNT albumi „Und nägin maailmast“ esitluskontsert
Lieven Lahaye ja Ott Metusala näitus „Catalog nr 24. Kajastus“
Vaba Lava „Tere tulemast, Abdullah!“
Esiküljel Paavli kultuurivabriku juht Roman Demtšenko. Foto Piia Ruber
