Me kõik oleme potentsiaalsed Anaximandrosed
Ahto Lobjakas: „Peter Trawny kaevab nietzschelikult õela intellektuaalse lõbu korras muu ja tõsisema kõrval auke, kuhu ka loium diskursiivne mõistus mahuks sisse kukkuma.“
Enese vapraks rääkimise kunst
Õhuruum lukku ja laevad Krimmi, midagi vähemat ei ole mõtet arutadagi.
Maksumaksja nõuab oma „Lehman Brothersit“
Kuhu panna raamat?
Fragmendid võlurist
Ahto Lobjaka tõlkedebüüt on söakas ja ta on heitnud kinda kogu senisele Heideggeri tõlketraditsioonile, tõlkinud ringi peaaegu kõik Heideggeri peamõistete varasemad eestindused.
Vihmapiisad, armastus ja surm
Kristina Paulini balletilavastust „Vihm detsembris“ hoiab koos tundlik tasakaal, harmoonia lavastuse komponentide vahel – tehniline teostus on ideaalilähedaselt paigas.
Kuidas luua muusikat maailma parimale sarjale?
Thomas Golubić: „Usun väga kindlalt, et tegelaskuju peaks olema nõus muusikaga, mida tema loo rääkimiseks kasutatakse.“
Hundid söönud, lambad terved
Paljassaarde kavandatakse Hundipea asumit. Linnaruumi loomist on alustatud minimetsa istutamisest ja elanike arvu kasvatamisest.
Rahvusvaheline koostöö ehk Toome Euroopast sadu miljoneid ja arendame sellega oma teadusmahukat ettevõtlust
Muudatustega lõpliku muutuse – väljasuremise – vastu
Suured muutused algavad ühtsustundest
Cormac Russell: „Lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla. Mida on vaja, et kasvatada küla?“
Handi nõia pärand
Sergei elukäik peegeldab ilmekalt põliselanike saatust Lääne-Siberi naftatööstuse haardes.
Väike linnujämmi välimääraja
Linnujämmi üks eesmärke on algusest peale olnud pöörata tähelepanu lindudele ja linnaloodusele, väärtustada elurikast linna ja sõnastada see kogemus poeesia ja muusika kaudu.
Veidi värvitute tiibadega liblika lend
Pärast „Turandotti“ näib Rodula Gaitanou lavastatud „Madama Butterfly“ lahjavõitu: on meeldiv, et jaapanipärasuse stampe pole liialt taga aetud, aga midagi muud pole õnnestunud asemele pakkuda.
Kuidas seletada seksitööd surnud moraalihoidjatele
Eesti kunstis hakati seksitöötajaid kujutama saksa ja prantsuse moodsa kunsti eeskujul, kuigi ka kohalik sotsiaalne tegelikkus toetas teema ülevõtmist.
Viljandi tantsunädal kestliku tantsukeha otsingul
Konverentsilikke võnkeid pakkus selle aasta tantsunädala alateema „Ellujäämise kunstid – ökoloogiline jalajälg etendus- ja tantsukunstis“.
Mis peidus pinna all
Trillerisarja „Ripley“ nimitegelane on dokumendivõltsija ja pisisuli, kes hakkab mängima hoopis uut mängu, kui otsustab mõrvata oma kaaslase.
Hea inimese nälg ja iha
Iida Turpeineni põnevikuna laotuv teaduslugu hoiab lootust, et inimkond õpib oma eksimustest ja katsetest parandada loodust.
Suur Euroopa romaan inimese elujanust ja ahnusest
Kui end eurooplasena identifitseeriv inimene tohiks lugeda elu jooksul ainult ühe romaani, peaks see olema Pirkko Saisio „Passioon“.
Posthumanistlik kehatunnetus
Uus vana kodukontor
Väljakannatamatu maailma kroonikad
Labatuti fiktsionaalne maailm on liitreaalsus, kus sulanduvad faktid, väljamõeldised, ratsionaalsus ja hullumeelsus.
Värskendav pilk koore alla
Ligi tunnises kavas leidus valik maitsekaid ja mõtestatud emakeelsetele tekstidele loodud palu, mida võib kindlasti vaadelda kestva väärtusena.
Paeluv ebamugav ilu
Tatjana Kozlova-Johannes seisab silmitsi kõige ebamugavamate seisunditega ja laseb kuulajalgi neile otsa vaadata.
Ilm on sant ja meri on kuri, aga arm südames kummaline ja naljakas
Lavastuses kütkestab Gailiti-truudus, luulelise stiili ja romantilise hinguse hoidmine.
Kuhu sa oma käsi topid!?
Maarit Murka maalide võlu peitub võrrandis, mille komponendid on meisterlik maalitehnika, teatav teadvustatud distants ning jahe huumorimeel.
Lüüs lõi haamriga alasile, vabandust, ikka teatrile
Kunstnik-sepp Urmas Lüüs lõi haamriga teatri peale ning välja tuli lavastus „Tädi Õie 65. sünnipäev“, mis on tema enda sõnul klassikaline teater, vaid installatiivsuselt veidi tihedam.
Eesti nüüdismuusika kõlavärvid panevad maailma ahhetama
Eestit esindanud Liisa Hõbepappeli „Rosa majalis“ ja Liisa Hirschi „Maa sooned“ valiti rostrumi soovitatud teoste nimekirja.
