2024-04 (3979)
Kas kadunud maastikud elavad edasi, kui neid kauem mäletame?
Näitus räägib Koplimetsa küla loo: mitmesaja aastaga kujunes see elujõuliseks käsitööliste elupaigaks ja haihtus seejärel olematusse.
Kevad tuleb rahasajune
Finantspeituse mäng „Leia kümme miljonit“ läheneb oma loogilisele lõpule.
Turist, saatananahk
Kes poleks turisti ühel või teisel moel üleolevalt suhtunud! Teda ei peeta eriti peeneks…
Kas missioonitunde eest karistamine lõpeb?
Eesti Filharmoonia Kammerkoor korraldaski 17. jaanuaril kultuuri ja erasektori koostöö teemal vestlusringi.* Vestlusest võtsid Urmas Vaino juhtimisel osa kultuuriminister Heidy Purga, ettevõtja ja strateegianõustaja Birgit Linnamäe,…
Kõikeõlmav päikë me ääbuvas kodus
Maryliis Teinfeldt-Grinsi murdeluulekogu „kivi alla kükakille“ viib tagasi tema lapsepõlvekoju ning tuletab meelde, kui kergelt võib liikuda yhest kohast teise turvaline ja lohutav kodutunne.
Hullus Kremlis ja Kapitooliumi mäel
Isegi kui NATO suudab tõrjuda Vene väed Eesti piirest välja, on tegemist ikkagi Eesti linnade ja taristu totaalse hävinguga.
Muutuse hirmutav muutus
Ihaldusväärsete muutuste nimel oleme valmis maha raputama kõik ühiskonda koos hoidvad seosed.
Kõik, mida sa muudad, muudab sind.
Ainus püsiv tõde
on muutus.
Jumal on muutus.
Octavia E. Butleri hädasti eestindamist vajava kaheosaliseks jäänud tähendamissõnade sarja esimene raamat[1] ilmus 1993. aastal, kuid lugu algab aastal 2024. Loo keskseks,…
Kuidas mõelda ajast antropotseenis ja tehnoloogiaajastul?
„Ajaline pööre“ nõuab lahtilaskmist ekslikust arusaamast, et tegutsetakse kronoloogiliselt ühtses, sünkroniseeritud ja lineaarses ajas.
Sveta olemise servad
„Frankenstein“ pole hea luulekogu mitte sellepärast, et on poliitiline, vaid poliitilisuse on teinud võimalikuks just selle kirjanduslik kvaliteet.
Muusikateadus ei saa olla suletud süsteem
Toomas Siitan: „Me reflekteerime ja mõtestame midagi, mis ise on olulisem kui selle refleksioon. Seepärast ei tahaks ma praktikat teadusest lahutada, vaid rõhutada nende kokkukuuluvust.“
Kaasaegse kunsti kontor
Ettevõtte töötajate hoiakute väljaselgitamisel sooviti mõista tegureid, mis mõjutavad inimeste heaolu töökeskkonnas ja suhtumist kujutavasse kunsti.
Euroopa teaduste akadeemiate visioon veatust teaduse finantseerimise süsteemist
Euroopa vajab tippteadust ja innovatsiooni rohkem kui kunagi varem.
Armidega armastus
Õige natuke jäi painama lavastuse „Arm“ tekst, mis ajaloolise materjali tõttu on eepilisem ja sõnarohkem, kui puhta visuaaliga lavastuse puhul eeldanuks.
Arhitektuurivõistluste aasta 2023
Pelle-Sten Viiburg: „Arhitektuur on suur kompromisside kunst. Võistluse tulemustes sõltub hea ruum žürii professionaalsusest ja tugevatest argumentidest.“
Vastulause – Varjumiskohad ja varjendid
Hoonete varjumiskohtade puhul tuleb arvestada Eesti võimaluste ja tegelike vajadustega.
Millisest Kaarli puiesteest unistavad noored?
Tulevikku tasub vaadata helgetes toonides: meil on palju ruumist mõtlevaid noori, kellel on linnakeskkonna parandamiseks hulgaliselt häid ettepanekuid.
Surma üle ei tohi nalja teha. Või tohib?
Lavastaja Birgit Landberg ning näitlejad Laura Niils, Kaarel Targo ja Kristjan Lüüs harutavad surmateemat, mis puudutab kõiki, aga on paljuski tabu.
Dokid, „Sundance“ ja Oscari-ralli
2023. aasta maailma dokumentalistikas oli värvikirev ning tugevaid elamusi oli läinud aastal õnneks palju nii meil kui mujal.
Meie aja Frankenstein
„Vaesekeste“ maailm on grotesksem, lummavam, muinasjutulisem kui tavaline ajastukomöödia või komblusdraama. See on külluslik vaatemäng, alateadvusse imenduv muinasjutt.
Kas digipööre tappis paberil ajakirjanduse?
Koos tehnoloogia arenguga vahetab ajakirjandus aeg-ajalt oma sisu- ja levikuplatvorme. See on asjade loomulik käik ega tähenda ajakirjanduse väljasuremist.
Minibuss ja kondimootor
Hirm
Venelaste hirmud, millest räägitakse Julia Augi lavastuses „#ярусский/#maolenvenelane“, on suures osa seotud sõjaga Ukrainas.
Head orkestrid 200, palun!
Olgu mängijad nii professionaalsed ja andekad kui tahes, ei sünni orkestri tervikutunnetus ühe päevaga, eriti kui koosseis on suures osas uus.
Varjus tunnete väega suure eesti romaanini
Urmas Vadi on romaanis „Kuu teine pool“ tabanud eestlase olemuse: enim läheb teoses hinge pereliikmete armastus, mis ei vaja sõnu.
Luulesalv – Sõjaluulet
Menelaos, tule mõistusele!
Luba armukestel musitada
Teineteist, palju soov!
Tüdib naise ihu
Ka võõra mehe õrnustest.
Ja siis meenuvad Helenale
Sparta uhked ruumid,
Kuldsete nikerdustega troon…
Kes pakub talle trooni
Võõras Ilionis?
Pisarad hakkavad veerema
Truudusetu naise silmist,
Südamest kaob rõõm,
Jääb vaid kahetsus…
Milline hiilgav kättemaks!
Aga sina, tobude tobu,
Adulterist casus belli tegid!
Kakskümmend aastat magasid õlgedel,
Ei käinud vannis, sõid, mis juhtus,
Viletsat viina jõid,
Ja…
Anu Allikvee 7. V 1960 – 20. I 2024
Eesti Kunstimuuseumis 40 aastat töötanud Anu Allikvee oli oma varases uurimistöös keskendunud baltisaksa kunstile, Kadrioru kunstimuuseumi loomisest alates tegeles peamiselt Lääne-Euroopa graafikaga, oli välisgraafika kogu hoidja, näituste kuraator ja väsimatu kunsti populariseerija, kelle muhedat ja vürtsikat huumorit ning laialdast erudeeritust…
Iga laul on südame kild
Kontserdi kõigist külgedest hõngus siirast austust. Kui seesama muusika ei kumiseks kõrvus algkujul koorilauludena, ei märkakski teisenemist.
Kujutlusvõime mitmekesine aas
Punabi kogusse kuuluvate kunstiteoste puhul näib ostja elukutsel olevat tavalisest suurem tähendus, üheks kunstilise kvaliteedi kriteeriumiks on suhtumine publikusse.
Katrin Ehala 29. V 1953 – 18. I 2024
Katrin Ehala (sünd Meelak) sündis 29. mail 1953. aastal Tallinnas. Tema elu oli pühendatud muusikale ja muusikute harimisele. Katrin õppis Tallinna II Keskkoolis. Paralleelselt tavakooliga õppis ta eratundides klaverit ning laulis lapsest peale lastekooris Ellerhein Heino Kaljuste…
In memoriam Hillar Aben 3. XII 1929 – 21. I 2024
Turmaliinist uksed on pöördunud
Hillar…
Pealelend – Rael Artel
Ajakirjandusliku tasakaalu huvides on küllap kohustuslik paluda sinu seisukohta Krista Piirimäe loos* antud hinnangule sinu maitse-eelistuste kohta. Ning küllap oled pidanud neile küsimustele varemgi vastama: kuidas kujundasid toona Tartmusi näitusepoliitikat, kas ja kui palju oli see seotud sinu maitsemeele ja muude taotlustega?
Kunstiteos on…
Õnnemängud, unenäod ja võitlus tühistamiskultuuriga
„Puhtal õnnel“ ja „Unenäo stsenaariumil“ pole pealtnäha palju ühist, aga ühe lavastaja ja teise peategelase saatuse kõrvutamisel ilmneb selgelt sarnasus.
Pealelend – Juhan Raud, kunstitoimetaja
Kust tuled ja mida seni oled teinud?
Iseenese kirjeldamine on alati keeruline, sest enda kukalt ilma peeglita ju ei näe. Olen õppinud Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat ning Sussexi ülikoolis filmiuuringute alal. Üldine kultuuriteooria andis mulle teatava võrdleva lähenemise oskused ja võib-olla ka laiema tausta, millelt kultuurinähtustega…
Eesti Festivaliorkestri kontsert
VHK keelpilliorkestri Ester Mägi muusikaga plaadi esitluskontsert
Pealelend –Juhan Raud, kunstitoimetaja
näitus „See oli üsnagi mitmekesine aas. Kunst Margus Punabi kogust“
R.A.A.A.Mi „#ярусский/#maolenvenelane“
mängufilmid „Puhas õnn“ ja „Unenäo stsenaarium“
Esiküljel Maryliis Teinfeldt-Grins. Foto Piia Ruber
Sirbi vahel Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta IV jaotuse tabelid
