Varjus tunnete väega suure eesti romaanini

Urmas Vadi on romaanis „Kuu teine pool“ tabanud eestlase olemuse: enim läheb teoses hinge pereliikmete armastus, mis ei vaja sõnu.

MARI-LIIS MÜÜRSEPP

Urmas Vadi laiahaardelise loomingu tõttu tundub veider, et avastasin selle alles siis, kui lugesin novelli „Kääbussiga“¹. Seejärel olen Vadi loomingut ikka määratlenud ühe oma lemmikuna: muheda-maheda stiili ehk „kirjandusliku numminduse“², rohkete samastumisvõimaluste, isikupäraste karakterite ja (musta) huumori tõttu. Pealegi mõjub alati sümpaatselt, kui autor teeb edu nimel tööd ega oota niisama almuseid. Tõenäoliselt aitab kirjanikupalk loomingusse süvenemisele kõvasti kaasa, aga selleks see ju ongi – ja ainuüksi möödunud aastast on Vadil ette näidata nii tunnustatud lavastus „Sada grammi taevasina“³ kui ka senistest matsakaim raamat, 383-leheküljeline „Kuu teine pool“.

Palju on räägitud suure eesti romaani ehk SERi ootamisest. Mõistagi ei saa selle kirjutamise au osaks igaühele, selle peene protsessi õnnestumise kriteeriume on lootusrikkalt kirjagi pandud. Näiteks on Märt Väljataga suurt eesti romaani oodates sedastanud, et see võiks käsitleda Eesti elu laiemalt kui vaid privaatsest kogemusest lähtudes,⁴ Sverre Lasn aga unistab nõnda: „Mõjukas romaan on nutikas, uudne, ajastut mõtestav, eestlast ja tema kaasaega kirjeldav, tekitab laia vastukaja, intrigeerib, pakub samastumisvõimaluse paljudele eestlastele. [—] Suure romaani suudab kirjutada omapärase maailmatajuga elukogenud autor, kes mõistab Eesti ühiskonna metatasandeid, kes on elanud nn päris elu, on teravmeelne, andekas ja mis kõige tähtsam – kes mingil arusaamatul põhjusel pühendub paariks aastaks, et see kirjanduslik potentsiaal romaaniks realiseerida.“⁵ Pärast esimest paarikümmet lehekülge tabasin end mõtlemast, et „Kuu teine pool“ võiks olla tugev kandidaat, sobides esitatud nõudmistega suurepäraselt – ning ma pole ainus. Raamatu SERi-potentsiaali on juba täheldanud ka Karl Martin Sinijärv.⁶

Vadi viienda romaani pealkiri valiti välja suisa 38 variandi hulgast,⁷ aga tulemus sai hea. Kitsamas plaanis võib pealkiri olla (melomaanist) Vadi vihje Pink Floydi albumile „The Dark Side of the Moon“, kus käsitletakse samu teemasid: konfliktid, aja kaduvus, surm, kadedus, hullus. Laiemal tasandil osutab „Kuu teine pool“ aga peidetud saladustele, mida inimestena oma pimedamal poolkeral varjame. Vadi tunneb neid saladusi hästi, tuues need lugejani täpselt ja peenelt – nagu suudab üksnes keegi, kes oskab inimesi teraselt jälgida, on tundlik, empaatiline ja mõistev. Seekord tungib Vadi tegelaste hingeelus sügavamale kui varem, seda soodustab ilmselt ka teose maht. Tänu sellele mõjuvad karakterid usutavalt ja koduselt, nii et lugeja tunneb neis tihtipeale kellegi ära, olgu selleks hoolitsev ema, armsalt abitu isa, kontrollifriigist naaber või varaküps sõber, kes eakaaslasi kindla käe ja vinnas võmbaga läbi puberteedi juhatab.

Nagu võiks oodata suurelt eesti romaanilt, on mitmed äratundmised seotud eestlase olemuse ja Eesti eluga (s.t „pakub samastumisvõimaluse paljudele eestlastele“). Vadi on hästi tabanud nüansse, mis kellestki eestlase teeb. Jah, me ei lähe appi, kui naaber seina taga karjub – sest miks end teiste pereasjadesse toppida? Palju muu seas tuleb tuttav ette ka mehe praktilisus naisele hauakivi valides: kui juba võimalus tekib, tuleb ära valida, mis sest, et naine veel elus. Tahame olla naabrist paremad, pealtnäha viisakad ja korrektsed, et peres ei oleks petiseid, hulle ega suitsetajaid. Raske öelda, kas sügavam põhjus peitub soovis rahvuskaaslastes kadedust tekitada või selles, et meid teistsugusena ei tõrjutaks, igatahes jälgib eestlane teist eestlast kogu aeg silmanurgast. Enim läheb aga hinge teosest kumav tegelaste sõnatu armastus oma pereliikmete vastu. Eestlastel pole kombeks lähisugulastele häälekalt armastust avaldada, kiindumus väljendub eeskätt tegudes, mitte sõnades – ning seda rohkem see puudutab. Meenub olukord omaenda lapsepõlvest, kui avastasin kontserdi peaproovi jõudnuna, et olen enne esinemist maha jätnud tähtsaima – viiuli! Jooksin nuttes tagasi, marsruut kodu-muusikakool-kodu võttis 40 minutit. Ja kui esikusse jõudsin, oli ema seal juba valmis, terve aeg mind oodanud. Ta ei noominud hooletuse pärast, ei esitanud küsimusi, ütles vaid „pole midagi“ ja ulatas viiuli. Sama sooja tunde tekitabki Vadi teos, mis on vaiksest, kuid kõnekast hoolivusest tiine. Nõustun Raimu Hansoniga: see on armas romaan.⁸

Emadest rääkides: nagu kahtlemata suures (ehk isegi eesti suurimas?) romaanis „Tõde ja õigus“ on emal ka Vadi raamatus tähtis roll. Peategelase Tomi ema võib igati kõrvutada armastatud tubli-tööka-hooliva-mureliku Krõõdaga. Krõõda võim on suisa nii suur, et tema enneaegne surm suudab korraks lepitada ka vaenavad naabrid. Vadigi romaanis on emal palju võimu: suremisega ähvardades saab (südamehaige) naine tihti oma tahtmise. Pöördub ju pere tema poole alati, kui häda majas: ema leiab lahenduse mis tahes murele, aitab mehel eristada laua- ja voodilinu, ravib, seisab nõrgemate eest ja vajadusel võitleb. Kui hirmus, et keegi nii tähtis võib samal ajal olla nii habras, surelik, kaduv … Selle kriipiva tunde on autor ridade vahele pikkinud viisil, mis häirib ja mõjub.

Kirjaniku enda meelest ongi teose põhiteema inimeste sõltuvus üksteisest.⁹ Kohati viib autor tegelaste meeleheitliku üksindushirmu lausa absurdi piirini: näiteks püüab Tomi vallutatud neiu noormehe lahkumist ära hoida isegi siis, kui Tom on tema kõhule oksendanud (lk 182). Ja isegi kui Paša on temasse kiindunud Kerli asemel kahele teisele naisele lapse teinud, unistab Kerli ikka sellest, et võiks koos nende kõigiga piknikku pidada ja vaikselt tekiserval istuda (lk 308). Niisugune eneseväärikuse ohverdamine teiste läheduse nimel on kõnekas. Õnneks seletab autor ise hästi ära, millest see räägib: „Nagu narkomaanid otsivad järjekordset doosi, nii on inimesi, kes ei suuda olla ilma teisteta. [—] Nad on veendunud, et see teine inimene suudab talle anda kõike, mida ta ise ei ole, ja katta kinni tema ebatäielikkuse, alaväärsuse, hirmud, kõik luupainajad“ (lk 92).

Lehekülgedel tekkivad ja – tihti ka Liiva-Annuse kaasabil – lõppevad suhted ongi raamatu skelett. Romantilised tunded tabavad tegelasi enamasti ootamatult, mitte pärast sihipärast tutvusportaalides kaevamist – ning seda väärtuslikumad need on, seda rohkem tuntakse vajadust armastatu külge klammerduda. Tihti hoitakse partnerist kinni ka siis, kui paaridünaamika pole just harmooniline. Ikka parem kui üksi olla! Näiteks nõustub peategelase õde Kerli oma meest Pašat sõbrannaga jagama, vaimselt häiritud onu Andres armub oma ravijasse, ihnurist naabrimehe Nosferatu naine lepib sellega, et iga ta sammu ja suutäie üle peetakse arvet. Halli argipäeva lisavad vürtsi lehekülgedega paljastuvad saladused ja intriigid, kohati on elu nagu Mehhiko seebikas. Šokeerivate süžeepöörete või „jänesehaakide“¹⁰ tõttu edeneb lugemine kiirelt, raamatut on raske käest panna.

Novellikogu „Hing maanteeserval“ novellis „Testament“ kirjutab Janika Kronberg Vadi romaanikäsikirja peale, et Vadi on valmis.¹¹ Raske öelda, kas tegu oli just „Kuu teise poole“ käsikirjaga – ja minu arvates on Vadi kogu aeg valmis olnud. Võib-olla ei olegi meil vaja otsida ühteainsat suurt romaani, sest eesti rahva, elu ja autorite mitmetahulisus lubab ehk kirjutada neid mitugi. Igatahes sobiks „Kuu teine pool“ nimekirja hästi.

1 Urmas Vadi, Kääbussiga. – Vikerkaar 2019, nr 9, lk 2–7.

2 Sveta Grigorjeva, Mis viga sul muhe olla, mees? – Sirp 28. I 2022.

3 Vanemuise draamanäitlejad valisid 2023. aasta parimaks lavastuseks Urmas Vadi autorilavastuse „Sada grammi taevasina“, mis on tõukunud Artur Alliksaare elust ja loomingust. Vt Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid. – ERR 8. I 2024. https://kultuur.err.ee/1609215331/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiaid

4 Märt Väljataga, Suure eesti romaani ootel. – Sirp 31. VIII 2007.

5 Sverre Lasn, Suure Eesti romaani võimalikkusest ja raha võimust. – ERRi uudisteportaal 13. I 2023. https://www.err.ee/1608849187/sverre-lasn-suure-eesti-romaani-voimalikkusest-ja-raha-voimust

6 Karl Martin Sinijärv, Sinijärv soovitab. Hillitsetud ja heas mõttes realistlik romaan. – Postimehe raamatuportaal 3. XI 2023. https://raamatud.postimees.ee/7889956/sinijarv-soovitab-hillitsetud-ja-heas-mottes-realistlik-romaan

7 Kirjanduslik kolmapäev. Urmas Vadi „Kuu teine pool“. – Eesti Kirjanike Liidu Youtube’i-kanal 21. XII 2023. https://www.youtube.com/watch?v=cGPd4jRSXzk

8 Raimu Hanson, Urmas Vadi pani Kuu teisel poolel tähele veidrusi ja armastust. – Tartu Postimees 15. XI 2023.

9 Kirjanduslik kolmapäev. Urmas Vadi „Kuu teine pool“.

10 Raimu Hanson, Urmas Vadi pani Kuu teisel poolel tähele veidrusi ja armastust.

11 Urmas Vadi, Hing maanteeserval. Kolm Tarka, 2021, lk 174.