Pärimusmuusikud kohtusid ja pidasid plaani

Tänu Nordtradile saavad õppejõud, kes on ühtlasi tegevmuusikud ja rahvamuusika valdkonnas hinnatud arvamusliidrid, omavahel arutada pärimusmuusikaga seotud muresid ja rõõme ning selle tulevikku.

LEANNE BARBO

Nordtradi Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika konverents ja õppenädal 16. – 20. IV Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Rahvamuusika loob identiteeti, mis on tähtis igale rahvale. Igaühe identiteedil pole aga mõtet, kui see ei tööta koos teistega. Just koostööd Nordtradis tehaksegi.

Norra suursaadik Marius Dirdal

Nordtrad on osa võrgustikust Nordplus, kuhu kuuluvad veel džässmuusikute võrgustik Nordpuls, klassikalise muusika võrgustik Nordclassic ja ooperi­võrgustik Nordopera.

Nordtradi võrgustikku on Eesti tänu Viljandi kultuuriakadeemiale ja eriti tänu Ain Sarve tegevusele ning sõprussuhetele Rootsi ja eestirootslastega kuulunud juba algusest peale, 1999. aastast. Viljandis peeti 2000. aastal ka esimene võrgustiku katuse all kokkusaamine „Ring“. Eesti muusika- ja teatriakadeemias loodi pärimusmuusika eriala juba 2007. aastal, kuid konverentsi korraldamine võeti ette alles tänavu. Seda suure­joonelisem ja pidulikum pidi üritus tulema ning oli tõeline rõõm seda teha just pärast EMTA juurdeehituse ja suure­pärase akustikaga uue saali valmimist.

Pärimusmuusika või rahva­muusika eriala on EMTAs tibatilluke, kuid kokku­hoidev pere – ja seda võib öelda võrgustiku kõigi 14 kooli kohta. Seda olulisem on tudengite ja õppejõudude iga-aastane kokkusaamine, kui peale õpi­tubade, koosmängu, ekskursioonide ja kontsertide toimuvad ka koosolekud ja arutelud. Seal saavad õppejõud, kes on ühtlasi tegevmuusikud ja oma maal rahvamuusika valdkonnas tuntud ja hinnatud arvamusliidrid, omavahel arutada pärimusmuusikaga seotud muresid ja rõõme ning selle tulevikku. Kummalisel kombel tuleb kõigil oma maa organisatsioonide juhtpositsioonil otsustajaid veenda omakultuuri tähtsuses ja rahvamuusikaõppe kindlas kohas igal haridustasemel, eriti aga kõrgkoolides. Rahvamuusika on Eestis tänu tarkadele etnomusikoloogidele ja heliloojatele, headele muusikutele ja õpetajatele ning popmuusikasse sisse murdnud rahvamuusikat kasutavatele artistidele oma mainet ja kõlapinda pidevalt parandanud ja värskendanud ning teeb seda ka edaspidi. Kokkusaamised tugevdavad võrgustiku rahvamuusikute kogukonda ja annavad hoogu edasi tegutseda, olla oma tegemistes üha leidlikumad ja targemad ning osata oma väärtusi hinnata ja sõnastada. Tudengitele on aga Nordtradi intensiivne õppenädal ülioluline teiste maade traditsioonide, aga nende kaudu ka iseenda paremaks tundma­õppimiseks, musitseerimisest vaimustumiseks ning nii õpingute kui ka muusikakarjääri fookuse ja perspektiivi leidmiseks ja hoidmiseks, samuti erialaste kontaktide ja võrgustiku loomiseks kogu eluks.

Nordtradi kokkusaamised tugevdavad võrgustiku rahvamuusikute kogukonda ja annavad hoogu edasi tegutseda, olla oma tegemistes üha leidlikumad ja targemad ning osata oma väärtusi hinnata ja sõnastada.

Rene Jakobson

Oslo muusikaakadeemia pärimusmuusika eriala juht Unni Løvlid on pärimusmuusika kõrgharidusega tegelenud juba aastakümneid ning pärast õpingute lõpetamist ja õppekava etteotsa asumist on tal õnnestunud panna terve akadeemia rahvamuusikutega arvestama ja koostööd tegema. Løvlidi strateegia on olnud institutsiooni ja ühiskonda üha enam harida, et pärimusmuusikas väärtuse nägemine ei oleks vaid sõnakõlks, vaid ihaldusväärne võimalus, mis muudab peale mõtlemise ka tervet haridussüsteemi.

Oslo muusikaakadeemial ja Unni Løvlidil ei ole see läinud lihtsalt ega ole lihtne praegugi, Eestis on selleni aga alles pikk tee. Alaväärsuskompleks omakultuuri talupojamuusika pärast on üleilmne stigma ja eks meilgi ole rahvamuusika selle kogumise ja eesti haritlaskonna tekke algusaegadest peale olnud peamiselt „kõrge“ muusika tooraine. Heliloojatest astus ses vallas julgemaid samme Veljo Tormis, kes oli ka 2007. aastal üks EMTA pärimusmuusika eriala avamise eestvedajaid. Valehäbi pastlakultuuri pärast on aga õnneks langustrendis ning omamaistes ja erilistes kultuurinähtustes nähakse üha enam teistsugust vaatenurka ning nutikaid ja mitmekesistavaid lahendusi, nagu tõdeb 29. veebruaril Klassikaraadiole antud intervjuus ka muusikateadlane Toomas Siitan.*

Nordtradi seekordsel õppejõudude koosolekutel said osalised rõõmustada selle üle, et eelmisest aastast kuulub pärimusmuusika eraldi üksusena võrgustikku AEC (Association Européenne des Conservatoires, Académies de Musique et Musikhochschulen ehk Euroopa Konservatooriumide, Muusika­akadeemiate ja Muusikakõrgkoolide Ühendus). See koondab 57 maa 300 liikmes­kooli ja ühenduse eesmärk on edendada muusikakõrgharidust rahvusvahelisel tasandil. Selle edasiviiva sammu eest on samuti põhjust olla tänulik Unni Løvlidile.

Tallinnas peetud konverentsil pakkusime liikmeskoolide õppejõududele ja üliõpilastele parimat, mis meil Eestis on. Avakontserdil kuulis valikut rahvamuusikast: EMTA tudengite kõrval olid esindatud ka erilaadset seto arhailist helirida valdav Lummo Kati Leelokoor, eesti ja leedu muusikute koostöös sündinud eksperimentaalne audiovisuaal­lavastus, Jaak Sooääre ja Tuule Kanni projekt Üsna Vaikne Duo ning Euro­visioni lauluvõistlusel osalenud Hiiu kandle duo Puuluup esindaja Marko Veisson koos eriala koordinaatori Karoliina Kreintaaliga. Õppejõud said kogeda eesti sauna Iglu­pargis, siin elavate udmurtide ja marilaste toidu- ja muusikakultuuri, tutvustasime Eesti vabaõhumuuseumi ja meie erilist kiigelaulutraditsiooni ning andsime võimaluse musitseerida Fotografiskas, Kopli loomelinnaku kontserdipaigas Ankrusaalis, aga ka EMTA uhkes suures saalis.

Üks õppejõudude kohtumine leidis aset ka vastuvõtul Norra suursaadiku residentsis. Norra suursaadik Marius Dirdal lõi Nordtradile laiema poliitilise konteksti, öeldes oma kõnes, et pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATOga on välispoliitiliselt just olulisemaks saanud Põhja- ja Baltimaade koostöö, mis on Nordtradi raames toiminud juba Läti ja Leedu muusikaakadeemia võrgustikuga liitumisest saadik aastal 2008.

Nordtradi konverentsi Tallinnas pidamise üks eesmärke ja ootusi oligi äratada EMTAs õppimise huvi nii eestlastes, eriti Muba ja Heino Elleri muusika­kooli pärimusmuusika õppurites (nemad olid ka tegemistesse kaasatud), kui ka teiste maade tudengites, ning võib rõõmuga tõdeda, et see läks ka korda. EMTA õppekava koostöövõimalused, õppejõudude valik ning suurepärased tingimused on õppima toonud tudengeid ja vahetusüliõpilasigi.

Leanne Barbo on rahvamuusik ning Eesti muusika- ja teatriakadeemia pärimus­muusika õppejõud.

* Toomas Siitan: muusika on inimese õpetus. – ERRi kultuuriportaal 29. II 2024.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht