2023-50 (3973)

Heaolutunde looja
Hanna Karitsa ja arhitekt Mari Hundi kavandatud Põro maja Võrumaal pälvis tänavu arhitektide liidu aasta eramu preemia.        
  Tõnu Tunnel

Heaolutunde looja

Hanna Karits: „Sisearhitektuuris tuleb vaadata pikka perspektiivi, lammutamise asemel luua uusi kihte. Me ei saa otsustada, et tulevased põlved mõnd hoonet ei vaja.“

Õpetajad ja streik

Hiljuti avalikustati PISA 2022. aasta uuringu tulemused. Iga kolme aasta tagant toimuva rahvusvahelise uuringu käigus hinnatakse 15aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises ning matemaatilises ja loodus­teaduslikus kirjaoskuses. Kuigi tulemused on 2019. aastaga võrreldes kehvemad, on Eesti endiselt maailma parima haridusega riikide seas. Haridus ei saa hea olla ilma heade õpetajateta ehk tipptulemuste taga on meie õpetajas­kond.
Õpetajatest on sel…

Tõde, õiglus ja ausameelsus

Olukorras, kus kummalised käärid lõikavad lõhe mittemüüdava (tõelise?) ja müüdava kunsti vahele ning osa taotlejaid kirjutab oma projekti õhku sisse lähtudes põhimõttest „palju küsid – vähe saad, vähe küsid – ei saa midagi“, pole vist ime, kui kultuurkapitali taotlusvoorudest kujuneb omaette farsižanr. Tuleb tervitada kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali komisjoni soovitust teha taotlejatel SWOT-analüüs, aga seda…
Eesti arhitektuuripreemiad 2023
Arhitektide liidu arhitekti aastapreemiaga tunnustati Paide riigigümnaasiumit.        
  Elvo Jakobson

Eesti arhitektuuripreemiad 2023

EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA LAUREAADID
Žürii: arhitektid Emil Urbel ja Kai Süda, disainerid Eva Liisa Kubinõi, Kristjan Mändmaa ja Marit Ilison, arhitektuuriteadlane Epp Lankots ning arhitektuuriajaloolane Mait Väljas.
 
Peapreemia –…
Põltsamaa lossi toores ilu
Põltsamaa loss on nüüd taastatud sedavõrd ulatuslikult, et sajandite jooksul korduvalt hävinud ja üles ehitatud ehitusmälestis on ellu äratatud.      
Terje Ugandi

Põltsamaa lossi toores ilu

Rekonstrueeritud Põltsamaa loss üllatab: arhitektid pole kartnud libastuda ei normatiivse hea maitse ega ka enda kehtestatud kvaliteedi skaalal.

Õrnal jääl Eesti haridus
Joonis 2. 65aastaste ja vanemate õpetajate osakaal maakonniti 2022/23.   
Allikas: EHIS

Õrnal jääl Eesti haridus

Õpetajate asendusvajadus on suurim kõrgematel õppeastmetel, 11% õpetajatest on 65aastased ja vanemad.

Eestikeelsest õppest ei piisa
Eesti keele kui teise keele 2022. aasta eksamitulemused (allikas: Harno)

Eestikeelsest õppest ei piisa

Lõimumise piduriks on kontaktide vähesus eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel. Rahvuspõhine segregatsioon iseloomustab nii haridussüsteemi, töökollektiive kui ka elukohti.

Metaajalugu viiskümmend aastat hiljem

Metaajalugu viiskümmend aastat hiljem

Hayden White vaatleb ajalookirjutust (ilu)kirjanduse liigina: esmahuvitav on, kuidas kirjutatakse ja on kirjutatud, mitte tuvastatud ajalooseadused või kunagine tegelikkus.

Koloniaalse kepi kodumaine kaja
Kristina Normani lavastuse „Orchidelirium Expanded 2.0“ publik satub teatrisaali asemel justkui kunstniku tööruumi: seinu katab märkmete, joonistuste ja mõistete võrgustik.       
   Xenia Kvitko

Koloniaalse kepi kodumaine kaja

Kristina Normani lavastuses „Orchidelirium Expanded 2.0“ käsitletakse siinseid seoseid globaalse kolonialismiga – vaatenurk, mis võib jutustuse 700aastasest orjapõlvest kõrval paista ebaloogiline.

Alistamatu Adamson-Ericu olematu aeg
Jaan Jenseni šarž „Teeneline kunstitegelane Adamson-Eric ja kunstiteadlane Leo Soonpää“ Sirbile ja Vasarale 1946. aastal.      
   Tartu kunstimuuseum

Alistamatu Adamson-Ericu olematu aeg

Kunstnikku süüdistati nii vormi ületähtsustamises kui oma loominguga kaubitsemises. Vaatamata sellele säilitas ta väärikuse ja puutumatuse.

Tuttava linna tuled – Karksi-Nuia kuningriik
Juhan Lõmpsi kaupmehemaja Karksi-Nuias 1936. aastal. ERM Fk 2966:515, Eesti Rahva Muuseum.        
 muis.ee

Tuttava linna tuled – Karksi-Nuia kuningriik

Karksi-Nuia ja maanteed, järved, metsad ning külad, mis alevit kümne-viieteistkümne kilomeetri raadiuses ümbritsevad, moodustavad kõik kokku ühe suure üksuse.

Tuttava linna tuled – Pärlhele Karksi-Nuia
1. detsembril avati Karksi-Nuia koolis jõuluaknad.        
 Kalmer Märtson / August Kitzbergi nimeline Gümnaasium

Tuttava linna tuled – Pärlhele Karksi-Nuia

Tule ja valgusega on seotud kümneid kõnekujundeid: „kires leegitsema“, „uudishimust põlema“, „miilav tunne“, „tuhast fööniksina tõusma“, „sädeinimene“, „palavalt armastama“, „tuliselt kahetsema“, „pimedusega löödud“, „sütitama“, „lahvatanud anne“,…
Raamatust laulu, mäkke ja kõrtsi 
Kaarel Vanamölder 
Madli Vanamölder 

Raamatust laulu, mäkke ja kõrtsi 

„Minul aga on ülim aeg asuda teele Donegali poole.“ Nii ütles Tume Patrick, sidus kompsu laukapuust kepiga õlale ja seadis sammud põhja poole viivale teele. Raamatust „Torupill, haldjad…
Kes olen mina? Ja mis on armastus?
Jung Hae Sung (Teo Yoo) elab vanusest olenemata korealikult vanemate juures, Nora (Greta Lee) on leidnud tee üle suure vee teisele mandrile. Lapsepõlvesõbrad kohtuvad taas New Yorgis, millest on naisele vahepeal kodu saanud.         Kaader filmist
 Kaader filmist

Kes olen mina? Ja mis on armastus?

Rahu, millega „Eelmistes eludes“ suhtutakse identiteedi muutumisse, mitte kadumisse, teeb silmad ette paljudele lääne rahvuslastele, kes suhtuvad kultuuride segunemisse kui identiteeti tapvasse nähtusse.

Õnnelinnud flamingod
Loodusfotograaf (Markus Truup) on „Ballaadi loomulikkusest“ keskne, õigupoolest ainus inimtegelane.       
  Kairi Joasaar

Õnnelinnud flamingod

„Ballaad loomulikkusest“ on tegevuspõhine ja ülinapi tekstiga lavastus inimese ja looduse komplitseeritud ning mitmetahulistest suhetest.

Too tants. Ambitsioon

Tantsulavastuste kohta öeldakse sageli, et muidu hea, aga ambitsioonitu. Sellise ütlemisega võib silmas pidada kolme asja. Esiteks ei soovi tantsukunstnik saada kuulsaks, teiseks ei taha ta luua oma teatrit ning kolmandaks teeb ta ainult mingi ettepaneku, mille saab vastu võtta või tagasi lükata.
Ajalootekst teatrilaval
Riho Kütsari Hermann Merz on tõeline patriarh: ta on ettevõtja, edukas mees, muhe, temas on meeleheite sügavust, millest ta kavaluse ja elujõuga välja ronib.        
 Maris Savik

Ajalootekst teatrilaval

Kui astuda „Leopoldstadtist“ samm eemale ning vaadelda seda tervikuna, siis on tegemist sõna tõsises mõttes ajalugu kirjeldava teatritekstiga.

Ikooni ja pelmeeniga nähtamatuse jälil
Vend Rafael (Ursel Tilk) püüab vaadata maailma uue nurga alt.         
 Kaader filmist

Ikooni ja pelmeeniga nähtamatuse jälil

„Nähtamatu võitluse“ kung fu ja ka õigeusk on millegi muu, mingi Rainer Sarneti „oma asja“ teenistuses.

Eesti raamatu aasta 2025: 500 aastat eestikeelset raamatut ja eesti kirjakeelt

Eesti raamatu aastat ettevalmistava komisjoni liikmete pöördumine

Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Eesti riigil ja eesti rahval on põhjust seda sünnipäeva väärikalt tähistada, uhkust tunda ning rõõmustada oma keele, oma kultuuri üle.
Kirjanik kalmistupingil

Kirjanik kalmistupingil

Nina Lykke satiiriline romaan „Ega me siin lõbu pärast ole“ paneb mõtlema tänapäeva kirjandusele esitatavate nõudmiste üle.

Urve Küttner meenutab Adamson-Ericut ja Ede Kurrelit
Digilahenduse kaudu saab külastaja Adamson-Ericuga lähemalt tutvuda.        
  EKM

Urve Küttner meenutab Adamson-Ericut ja Ede Kurrelit

Kui kontseptuaalne kunst ei pruugi silmale palju pakkuda, siis kontseptuaalne disain võimendab otseselt eetilist iluelamust.

Helide kumav ilu

Maailmas, kus aina kiirustatakse ja kus meie meeled on infotulvast killustatud, on ülimalt vajalik nautida vastukaaluks hetke, lubada rahulikul kulgemisel end kanda.

Pärt Uusbergi heliplaadi „Kuma“ esitluskontsert 9. XII Mustpeade maja valges saalis. Maila Laidna (klaver), Eesti Sinfonietta, kontsertmeister Peeter Margus. Kavas Pärt Uusbergi teosed.
9. detsembril esitles Eesti Kammermuusika Ühing Pärt Uusbergi heliplaati „Kuma“. See on helilooja…
Kuidas kirjutada teist romaani?
Lavastuses „Hääl minu sees“ on kirjandusprofessor Bella Lee Bairdi rollis Tiina Mälberg ja tudeng Christopher Dunni osas Karl Robert Saaremäe.      
   Ichie Visual

Kuidas kirjutada teist romaani?

Rakvere teatri lavastuse „Hääl minu sees“ esmane publikumagnet on osav ja leidlik osatäitjate valik, mis loob eeldused tundlikuks, sisutihedaks, erksaks koosmänguks.

Eesti alevike ajalookompott maitseb hästi, kuid kõhtu täis ei saa

Eesti alevike ajalookompott maitseb hästi, kuid kõhtu täis ei saa

Miks on jäänud peaaegu täielikult kasutamata ajakirjandus, see lõpmata kogu kõige eriilmelisemat teavet?

Sirp