Steffi Pähn: „Kui mul on juba päris mitu eesti filmi, mille ekraanile ilmumist ma päriselt väga ootan, siis see on vist hea märk.“
Vaid ohvitser saab olla hingelt tõeline kunstnik. Kaitseväkke, kunstimeistrid!
Veneetsia filmifestival on lahkelt valmis vastu võtma ka neid režissööre, keda mujal ei pruugita nii avasüli oodata, näiteks Woody Allenit, Roman Polanskit või Luc Bessoni.
Teooria räägib millestki liiga fundamentaalsest. Millestki, millele kardetakse analüütiliselt läheneda.
Kohaliku ja arhailise idealiseerimine on problemaatiline, sest toob meelde meeletu väljakutse, mille ees seisab rahvusriikideks jagunenud planeet globaalseid keskkonnaprobleeme lahendades.
Miks peaks Moskva järsku hakkama südant valutama Euroopa keskkonnaseisundi pärast, kui suhtub ääretu ükskõiksusega keskkonnakaitsesse omal maal?
Leebuskõne ideaal põhineb teatud mõtlemisviisil, järelemõtlemisel. See eeldab reageerimist teistsugustele väidetele ning ka iseenda reaktsioonidele.
Näitusel „Dräägime ära“ saab heita pilgu siinse kvääriskeene (öö)ellu, kunstnike ja aktivistide sisemaailma ning mõtiskleda selle mitmekesisuse ja marginaliseerituse üle.
Näitusega „Kui magatud unest saaks midagi aru?“ innustatakse rääkima psüühikahäiretest, et suurendada mõistmist ja lugupidamist ning vähendada stigmatiseeritust.
Eelkõige on narvalastel vaja tulevikuvisiooni, positiivset identiteeti ja kuuluvustunnet – usku sellesse, et neid pole perifeerse piirkonnana ära unustatud.
Vestlusringis arutlevad ruumiloome varjatud tahkude üle Riigi Kinnisvara ASi ruumilahenduste eestvedajad ja suunajad.
Alvar Loog ja Valle-Sten Maiste on koostanud „Teatrielu“ kogumiku, kus peaaegu igas artiklis esitatakse aktuaalseid küsimusi ning antakse võimalus kas kaasa noogutada või vastu vaielda.
Pina Bauschi „Kevadpühitsuse“ koreograafia on Igor Stravinski muusikaga tihedas suhtluses, misläbi mõlemad teineteist võimendavad.
Inimarengu ning kõrghariduse, tipptehnoloogia ja riigi ekspordivõime vahelised seosed
Hooaeg avati võimsalt ja ERSO kontsertide publikurohkus ei anna kuidagi põhjust öelda, et klassikaline muusika on kriisis.
Flo Kasearu ja Elīna Vītola puugid annavad kunstile mitmekordse tähenduse, mõjutades ka üldkehtivat viisi, kuidas teoseid vaadata.
„Malma jaam“ on jõuline romaan inimsuhetesse pugenud külmusest ja ükskõiksusest, võõrandumisest ja kurbusest ning sellega seotud vägivallakiusatusest.