Ljudmilla Gluškovskaja 17. III 1937 – 1. IX 2023
Ljudmilla Gluškovskaja sündis Venemaal Tšeljabinski oblastis Karabašis. Esimest korda puutus ta tekstiga tõsisemalt kokku Uurali Riiklikus Ülikoolis, kus õppis aastatel 1955–1960 keeleteadust ja ajakirjandust. Pärast ülikooli tuli tal tekstidega tihedalt tööd teha õpetaja,…
Kaks kohtumist suurel linal
Steffi Pähn: „Kui mul on juba päris mitu eesti filmi, mille ekraanile ilmumist ma päriselt väga ootan, siis see on vist hea märk.“
Külmasurm ei kohuta
Vaid ohvitser saab olla hingelt tõeline kunstnik. Kaitseväkke, kunstimeistrid!
Usaldus ja sõnapidamine
„Juhul kui olukord ei lahene, kaaluvad autoreid esindavad organisatsioonid ka kohtutee jalge alla võtmist.“ See sugugi mitte meeldiv võimalus tuletati kultuuriministeeriumile ja avalikkusele meelde 2. septembril seoses kesise laenutushüvitisega.2
20. septembri õhtul selgus, et järgmisel aastal saab Autorihüvitusfond juurde miljon eurot. Loodetavasti kasvab laenutushüvitise eelarve ka…
Sügisene eskapism
Lähen läbi vihma raadiomaja poole, ansambel U: kontserdile, mis on pühendatud Kaija Saariahole. Mõtlen, kas sellest kolumni kirjutamine oleks väga eskapistlik. Mõtlen, miks mulle nii tundub. Sel suvel surnud Saariaho (1952–2023) oli kõva…
Auhindade jahihooaja avamine Lidol
Veneetsia filmifestival on lahkelt valmis vastu võtma ka neid režissööre, keda mujal ei pruugita nii avasüli oodata, näiteks Woody Allenit, Roman Polanskit või Luc Bessoni.
Keppimisest saadud tarkus
Teooria räägib millestki liiga fundamentaalsest. Millestki, millele kardetakse analüütiliselt läheneda.
Sissevaateid keskkonnaliikumiste ajalukku
Kohaliku ja arhailise idealiseerimine on problemaatiline, sest toob meelde meeletu väljakutse, mille ees seisab rahvusriikideks jagunenud planeet globaalseid keskkonnaprobleeme lahendades.
Keskkonnakaitselise tasakaalu poole
Miks peaks Moskva järsku hakkama südant valutama Euroopa keskkonnaseisundi pärast, kui suhtub ääretu ükskõiksusega keskkonnakaitsesse omal maal?
Pala leebuse leiba
Leebuskõne ideaal põhineb teatud mõtlemisviisil, järelemõtlemisel. See eeldab reageerimist teistsugustele väidetele ning ka iseenda reaktsioonidele.
Dräägime binaarsust
Näitusel „Dräägime ära“ saab heita pilgu siinse kvääriskeene (öö)ellu, kunstnike ja aktivistide sisemaailma ning mõtiskleda selle mitmekesisuse ja marginaliseerituse üle.
Kui sõnadest jääb puudu
Näitusega „Kui magatud unest saaks midagi aru?“ innustatakse rääkima psüühikahäiretest, et suurendada mõistmist ja lugupidamist ning vähendada stigmatiseeritust.
Lõppjaam Narva – piirideta piirilinn
Eelkõige on narvalastel vaja tulevikuvisiooni, positiivset identiteeti ja kuuluvustunnet – usku sellesse, et neid pole perifeerse piirkonnana ära unustatud.
Suitsu nurk XXIII – Ene Mihkelsoni „Kui olin saanud neljaseks“
2 uut ja võimast riiki mu väljarännupaik
3 et käima peale jäin ma puhtast aatest
4 Nelikümmend…
Riik kui ruumilooja
Vestlusringis arutlevad ruumiloome varjatud tahkude üle Riigi Kinnisvara ASi ruumilahenduste eestvedajad ja suunajad.
Kui hea raamat!
Alvar Loog ja Valle-Sten Maiste on koostanud „Teatrielu“ kogumiku, kus peaaegu igas artiklis esitatakse aktuaalseid küsimusi ning antakse võimalus kas kaasa noogutada või vastu vaielda.
Individualismikriitika
Pina Bauschi „Kevadpühitsuse“ koreograafia on Igor Stravinski muusikaga tihedas suhtluses, misläbi mõlemad teineteist võimendavad.
Kuidas tantsiksid, kui sul oleks vaja tantsida seni, kuni kael murdub? Kuni sured.
„Kevadpühitsus“. Selle…
Raha ei ole. II osa
Inimarengu ning kõrghariduse, tipptehnoloogia ja riigi ekspordivõime vahelised seosed
Hooaja vaimustav algus
Hooaeg avati võimsalt ja ERSO kontsertide publikurohkus ei anna kuidagi põhjust öelda, et klassikaline muusika on kriisis.
Disainistik. Keel
Kas parasiit on kuningas või ohver?
Flo Kasearu ja Elīna Vītola puugid annavad kunstile mitmekordse tähenduse, mõjutades ka üldkehtivat viisi, kuidas teoseid vaadata.
Suvila Vääna-Jõesuus
August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid
Contra, tõlge läti keelest
Anna Auziņa, „***Kuskil karjamaal põõsas…
Keerduva aja meelevallas
„Malma jaam“ on jõuline romaan inimsuhetesse pugenud külmusest ja ükskõiksusest, võõrandumisest ja kurbusest ning sellega seotud vägivallakiusatusest.
