2023-37 (3960)
Kalamaja peatänav
Toomas Paaver: „Tänavaruumi kavandamine on samasugune looming nagu hoone kavandamine. Vale on suhtuda tänavasse kui tehnorajatisse, mida seni kahjuks pea kõikjal tehakse.“
Nähtamatu remondivõlg
Kultuurihärg on sarvist haaramiseks juba liiga suur. Parem surgu niisama ära.
Kultuuri ohverdamine
Praegu on riigis tähtis hea elu ehk siis heaolu, see, et puudust ei kannataks keegi. Hea võiks olla nii…
Seisan merekaldal, jalas kollased sandaalid
Aga seda, kuidas sai Isamaa katuseraha toel sünnitatud rahvastikupoliitika mõttekoda Pere Sihtkapital…
Uus on taasavatud Vana-Kalamaja
Uue tänavalahenduse puhul on arvestatud eelkõige jalakäijaga, kuid mõeldud on ka ratturitele ja autojuhtidele. Lähtutud on elanike tegemistest ja nende eluviisi toetamisest.
Raha ei ole. I osa
Eesti ja valitud riikide inimareng aastatel 1990–2021 ja mida sellest õppida.
Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni
Kartmata aia ja aiaaugu süüdistust, väidan, et suhtumine eesti keele säilimisse, kaitsmisse, korraldamisse ja hooldamisse sarnaneb suhtumisega kliimakriisi.
Kas sa „Ainot“ oled lugenud?
Vestlusring Alma Ostra romaanist „Aino“ ning naiste proosast enne ja nüüd
Luulesalv – „ma luuletaja olen olen luuletaja“
Varibiosfäär – elu, mida me ei tunne
Varibiosfääri moodustavad hüpoteetilised organismid, kes ei ole olemasolevate organismidega evolutsiooniliselt seotud ning kelle biokeemilised ja geneetilised protsessid põhinevad teistel ühenditel kui meile tuntud elul.
Savisaare pärandi kuulsusetu lõpp
Mitte-eestlaste integreerimist ühiskonda ja neile võrdsete võimaluste loomist on Keskerakond tegelikult vältinud kõigi vahenditega.
Tühistamiskultuuri tagajärjed
Tühistamiskultuuri puhul on maailm must-valge. Tühistamiskultuuri ajastul teistel vigu olla ei tohi.
Jüri Vilmsi ja tema kaaslaste hukkumist varjutavad kahtlused
Hiljutisel Vilmsi suguvõsa kokkutulekul oldi ühisarvamusel, et tahetakse teada tõde. Kas see ei ole lausa riiklik küsimus?
Antropotseen? Ehk on täpsem kapitalotseen?
Kumu näitus „Kunst antropotseeni ajastul“ on hariduslik tõhustusdoos kõigile, keda huvitab kliimakriis ja Eesti loodushoid.
Ei ole kurjust, on vaid headuse puudus
„Hellalt hoia mind“ kuulub kunstihoone näitusesarja „Hea olemise kunst“, kus käsitletakse võimalusi jääda inimlikuks, õrnaks ja tundlikuks kogu ümbritseva kibeduse kiuste.
Tuhkaprints ja Unistuste Triinu
Massenet’ prantsuse fin de siècle’i vaimus „Tuhkatriinu“ oli Jüri Naela Eestis esmalavastatuna oodatult tempokas ja koomiline, nutikas ja vaatemänguline.
Helikunsti kokkulepet otsides
Sound art oleks justkui muusikanähtus, kuna tunnused viitavad sellele, aga ei ole ka, kuna kuulub kujutava kunsti sfääri ja seda just tegijate endi definitsiooni põhjal.
Daugavpilsis haarati näitlejaõppes ohjad enda kätte
Daugavpilsi teatri tegev- ja kunstiline juht Oleg Šapošnikov: „Ükski Riias õppiv näitlejatudeng ei pöörduks Daugavpilsi tagasi, Lätis valitseb liigne tsentraliseeritus.“
WGA ja SAG-AFTRA vs. AMPTP. Eksistentsialistlik lõppmäng
Hollywoodi stsenaristide ja näitlejate palju kõmu tekitanud streigid kipuvad taanduma anonüümsetele täheühenditele. Miks see teema üldse eestlasi peaks huvitama ja kuidas see meid puudutab?
Veel tund kõigile pähekulunud pajatusi ja pillilugusid?
Volmer on saanud tükikese monumenti ja meie tunnikese vitamiinilaksu ja teadmist, et ehkki jamad ei lõpe, loivame siiski edasi.
Tuttava linna tuled – Valga subjektiivne vaade
Valga linnas huvitavad mind esmajoones tänavakunst ja mustlased (ja mustlased võivad teha ka grafiteid). Mustlasparuness Bergitta Siimanist kirjutasin vestluse vormis…
Kuidas pühitseda pinnapealsust stiilivõttena?
Kinoteatri „Kohvrile“ on põhjust ette heita süvenematust, esimeste märksõnade õhkuviskamist, lootuses, et küll neist mõni ikka seina külge kleepub.
Sõpruse jätkuv peegeldus
Rahvusvaheline graafikanäitus „Peegel – näost näkku“ toimub üheksandat korda, seekord on Itaalia ja Eesti kunstnike kõrval vaadata ka Läti ja Leedu graafikute töid.
Lõpmata vaimne elujanu
Mahleri kaheksas on tõenäoliselt maksimum, mida Estonia kontserdisaal välja kannab. Muusikal ja muusikuil oleks kõlapotentsiaali küll ja veel, aga lagi on ees.
Nostalgiahõnguline tulevik
25. hooaega alustav Vanemuise kontserdimaja on jätkuvalt tänuväärne ja oluline nurgakivi Tartu muusikaelus, mis kohati võiks küll veidi vaheldusrikkama pinnamoega silma paista.
Igavene aelemine lõpmatus ruumis
Kuus kaunist naist on riietatud valgesse ning jõlguvad ruumis, tekitades pildi seinal tolknevatest laiskadest porikärbestest, kes ei viitsi isegi põriseda.
Pärdi päevade peegeldusi
Kuna Arvo Pärdi loomingu tähelepanuväärne osa on loodud kammerkoorile ja keelpilliorkestrile, siis on TKO ja EFK ühiskontserdid läbinud festivali katkematu joonena ajast aega.
