2023-12 (3935)

Vaistu võidukäik ehk Hüva leili
Anna Hints: „Ma ei ole kunagi suutnud tegelda teemadega, mis asuvad minust väljaspool. Need peavad mind sügavalt puudutama. Samamoodi tundsin savvusanna-filmi puhul lausa füüsiliselt, et selle teemaga tahan edasi minna.“     
 Piia Ruber

Vaistu võidukäik ehk Hüva leili

Anna Hints: „Minu intuitiivne keel ei ole vähem väärtuslik kui ratsionaalse loogikaga põhjendatud valikud. Selles on täiesti oma loogika olemas, ainult teistel alustel.“

Igale asjale õige nimi
Stabiilsus ei ole eesmärk iseeneses, vaid suurte ja väikeste ülesannete targa tasakaalustamise tagajärg.       
Piia Ruber

Igale asjale õige nimi

Koalitsiooni tegevusplaan on ühtlasi hinnang riigi ja ühiskonna terviseseisundile.

Quod licet bovi?

Nii, sry, et ma ikka sel vanal teemal jauran, aga „Täistunni“ saatest alanud keelekähmlus on nii põnev. Lahe, kuidas inimesi (mind ka!) erutab küsimus, kui suur võiks olla keeleteadlase sõnavara (ja kas osavõtlik ja liiderlik peaksid sinna kuuluma). Aga huvitav on ka küsimus, kas tegu on põhimõttelise arutelu või pigem…

Kellavärgiga apelsin

Eelmise aasta lõpust peale on Eesti kinolevis samm-sammult taandutud tinglikust kokkuleppest Vene filme mitte välja tuua. Ükski juhtum eraldiseisvana justkui ei anna põhjust muretsemiseks, aga film on üks võimas mõjutusvahend ja seetõttu tuleb siiski veenduda, et me rõõmsa konna kombel ei arvaks, et küll on mõnus soe vann.
Kui 11. novembril…
Kõrboja perenaine
Leida Laius Tallinnfilmi filminäitlejate õppestuudio õppejõuna ajavahemikus 1960–1963.      
 Rahvusarhiivi filmiarhiiv / Tallinnfilm

Kõrboja perenaine

Kuigi nn uus Eesti aeg on kestnud juba 30 aastat, kuulub meie naisrežissööride seas vaieldamatult esikoht ikka Leida Laiusele.

Kunst on demokraatia mõõdupuu
Marti Manen: „Alustame igal aastal nullist. Peame kandideerima ja see on väga raske, kuid oleme siiski vastu pidanud, sest meil on väike masinavärk.“      
Andra Orn

Kunst on demokraatia mõõdupuu

Marti Manen: „Kunst on võtmetähendusega, sest näitab riigi demokraatia kvaliteeti. Riikides, kus toetatakse kunsti, lisatakse ühiskonnale väärtust.“

Pindade (meta)psüühika
Art Allmäe objektid muudavad Katrin Piile perfektsionistlikel maalidel kujutatud teibiribad katkiste kohtade parandustööde märgiks.     
 Kaire Nurk

Pindade (meta)psüühika

Interdistsiplinaarseid käsitlusi ja autorite julgust piiridel turnida võib tervitada, kuid mittearusaamise kultiveerimine siiski häirib.

Linnaaiandus kui kodanikuühiskonna kasvulava
Maria Derlõš: „Kogukonnaaiandus on pidev areng ja kasvamine nii kogukonnana, aiana kui ka isiklikult. Ühiselt aia ja kasvuhoone pidamine tähendab ju kokkuleppeid ja suhtlemist.“      
 Stanislav Moškov

Linnaaiandus kui kodanikuühiskonna kasvulava

Maria Derlõš: „Unistan sellest, et kui kurdan perearstile ärevust, siis kirjutatakse mulle tablettide asemel välja hoopis kümme korda kogukonnaaia külastamist.“

Sündmus nimega kogukond

Sündmus nimega kogukond

Krulli ajakäsitus ei ole lineaarne ega ajalooline, vaid müütiline. Müütiline aeg on see, mis on ajaloo hammasrataste vahele jäänud, kasvunarratiivi ja ajalooliste põhjuste-tagajärgede pragudesse ära kadunud.

Lugemis- ja kirjutamiskool LR

Lugemis- ja kirjutamiskool LR

Loomingu Raamatukogu jäi ka 2022. aastal truuks põhimõttele, et kõik kultuurid, tekstid ja autorid on võrdsed.

Luulesalv – Ürgtugi līb linķizt / Äratage liivi linnud

Pühapäeval, 26. märtsil tähistatakse liivi pärandi päeva. Sel päeval heisatakse lipud mitmel pool ajaloolistel liivi aladel, ka Eesti ja Läti piiril Iklas. Ķempi Kārl on selle sündmuse puhuks kirjutanud luuletuse, kus liivi lipu värvid (rohe-valge-sinine) on ühendatud lindude äratamise motiiviga – on ju kevadine pööripäev liivlastel lindude äratamise püha.
Liivi pärandi päeva…
Kõigi rahvaste lapsed
Eesti autorite teosed Bologna raamatumessil väljapanekus „White Raven“ ehk „Valge vares“: Kätlin Kaldmaa ja Jaan Rõõmuse „Lydia“ ning Indrek Kofi ja Elina Sildre „Kuhu lapsed said?“. „White Raven“ on valik parimatest lasteraamatutest üle maailma.       
Erakogu

Kõigi rahvaste lapsed

Sõda Ukrainas on lastekirjanduse ja lugemise edendamisega tegelevates rahvusvahelistes organisatsioonides kaasa toonud muresid, millega ei osata silmitsi seista.

Lahingutes karastunud karmid eided
Bernardine Evaristo (pildil) pälvis 2019. aastal romaani „Tüdruk, naine, keegi teine“ eest Bookeri auhinna. Heili Sepp oli romaani eestindusega Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna kandidaat.           
  Acthom123 / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons

Lahingutes karastunud karmid eided

Romaani „Tüdruk, naine, keegi teine“ tegelased näitavad, kuidas sotsiaalmajanduslikust, soolisest ja rassilisest diskrimineerimisest üle olla.

Inimesed nagu me ise
Vandemees nr 10 (Merle Palmiste) on veendunud, et poiss on süüdi, sest latiinod „on kõik sellised“. Vandemees nr 4 (Jan Uuspõld) on vaoshoitum, ta tõepoolest argumenteerib ja otsib õiget vastust.     
 Heikki Leis

Inimesed nagu me ise

Eesti Draamateatri lavastuses „12 vihast meest“ kipub juhuslike detailide tõttu ära kaduma tegelaste psühholoogiline siseilm.

Ukraina intermeedium ehk kriminaal Putin,  strippar Matovnikov, terrorist Girkin jt
Wagner on oma videoreklaami üles riputanud isegi Pornhubi. „Lõpeta onaneerimine ja tule tööle tševekaa Wagnerisse!“ kõlab appikarje saiti külastavatele meestele.      
 Kuvatõmmis

Ukraina intermeedium ehk kriminaal Putin, strippar Matovnikov, terrorist Girkin jt

Vahepealsuses, kus suured uudised strateegilistest edusammudest puuduvad, on võimendunud infosõda.

Mitmekihilisuse väärtus
Need pusletükid on kokku pandud igal ajal ja igasuguse põhjendusega, on püütud lahendada omaaegseid vajadusi või vähemalt ära kasutada toonaseid võimalusi.      
 Piia Ruber

Mitmekihilisuse väärtus

Mõtestades meieni kandunud ehituspärandit, saame paremini tuttavaks vana ajaga.

Sõjafotode maagilised võimed
Vietnami fotograaf Nick Ut Milaanos oma kuulsa sõjafoto taustal näituse „Põrgust Hollywoodi“ avamisel.     
 Daniel Dal Zennaro / EPA / Scanpix Baltic

Sõjafotode maagilised võimed

Tõejärgses inforuumis peavad sõjapildid kõnetama ja tegevusse suunama järjest skeptilisemat publikut. See loob paradoksaalse olukorra, kus fotodele on suured ootused, samal ajal aga pilte ei usaldata.

Kõrgharidusõppe mõjutegurid ja stsenaariumid
Joonis. Kõrgharidusõppesse vastuvõetute vanuseline jaotus.          
  Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteemi portaal Haridussilm

Kõrgharidusõppe mõjutegurid ja stsenaariumid

Kõige enam Eesti kõrgharidusõpet kujundavate teguritena on esile tõusnud digitehnoloogia osatähtsus õpetamises ja kõrgkoolide osa elukestvas õppes.

Tunnete ja tehnoloogia sümbioos
Kommunikatsioon on informatsiooni edastamine nõnda, et keegi teine saab sisust aru.       
Piia Ruber

Tunnete ja tehnoloogia sümbioos

Teaduskommunikatsioonis tuleb faktide esitamiselt liikuda nende seostamisele, deklareerimiselt inimeste kõnetamisele, tausta ja konteksti selgitamisele.

Andmeajakirjandus nõuab ressursimahukat tiimitööd

Viimane Bonnier võiks viidata sihtidele, mille seab endale andmeajakirjandus.

Ajakirjanduse veebruari alguse pidupäevasära, mil toimetused tunnustasid oma parimaid ajakirjanikke, hakkab tuhmuma. Nüüd on hea tagasi vaadata väljundile, mille eest ajakirjanikke pärjati. Kui oleksin ise algaja ajakirjanik, siis mida teha, et seista Bonnieri valgusvihus?
Kindla peale minek oleks plaanida mõnda andmeajakirjanduse…
Paistes sõrmed ehk „Viimane neljapäev“ 
Mari-Liis Müürsepp   
Erakogu 

Paistes sõrmed ehk „Viimane neljapäev“ 

 
„No tere, ühiskonna ülejäägid,“ tervitab järgmine artist publikut ja jään „ülejääke“ hoolikamalt vaatama. On 2015. aasta ning olen Tallinna uue elanikuna astunud (õnneks mõnusalt tartulikku) baari Levist Väljas, kus toimub kirjandusõhtu „Viimane neljapäev“ (k6vn). Saan kohe aru, et kohal on perekond –…
Makett kui üks kümnele elumudel
Eesti Lavastuskunstnike Liidu rändnäituse „1 : 10 | Suhe üks kümnele“ makettide autor on Mirjam Kalamees ja kuraator Mae Kivilo.           
 Silver Kaljula

Makett kui üks kümnele elumudel

Eesti Lavastuskunstnike Liidu rändnäituse „1 : 10 | Suhe üks kümnele“ keskmes on maketid ja nende tähtsus lavastuse kujundusliku poole loomisel.

Pealelend – Laura Linsi,  Eesti arhitektuuriajakirja Maja  peatoimetaja
 Maria Kapajeva

Pealelend – Laura Linsi, Eesti arhitektuuriajakirja Maja peatoimetaja

Oled märtsist Maja peatoimetaja. Kas ja millised muutused seetõttu ajakirja ees ootavad?
Järgmisel kolmel aastal keskendub Maja kindlama Baltimaade skeene ülesehitamisele. Balti riikidel on sarnasusi nii poliitiliselt, kultuuriliselt kui ka ruumiliselt. Viimastel aastatel on need kolm riiki üksteise mitmete ettevõtmiste toel taas…

In memoriam Nijolė Kvaraciejūtė

8. veebruaril saatis Leedu haritlaskond leinates viimsele teekonnale oma tagasihoidliku silmapaistva liikme. Nijolė Kvaraciejūtė (1940–2023) oli eluaegne ilukirjanduse ja humanitaarteaduste alla kuuluvate teoste toimetaja, kes pälvis 2022. aastal Leedus parima toimetaja tiitli ning teeneka kirjandustoimetaja auhinna Kuldne Luup. Auhinnad ei ütle…
Deliirne Tallinn calling
„Tallingu“ tellingute virnad korduvad tellitult, efekti eest vastutab kaameranurk ning mulje kipub taanduma maastiku vaatemängule.      
 Ken Mürk / ERR / Scanpix

Deliirne Tallinn calling

Ehk viib tellingutel turnimine fotograafi elu ehitusmaterjalile lähemale? Asi pole seega tärkavas tarindis, vaid vaheruumis, kehaliselt tajutud skeletis.

Kadunud ooperi otsinguil
Kõige sügavama mulje jättis Yena Choi Ariadne osas. Choil on imeilus hääl, suurepärane tehnika, aga mis selles rollis eriti oluline – lai ja nüansirikas tundeskaala. Tema „Ariadne kaebelaul“ oleks ilmselt sajandeid tagasi samuti daamide pisarad välja kiskunud.     
 Kalev Lilleorg

Kadunud ooperi otsinguil

EFK on koor, kus iga laulja võiks olla solist. Ometigi oli mingil määral üllatus, et koorilauljatega on võimalik barokkooper niivõrd kõrgel tasemel ette kanda.

Kuidas sind päästa ja hävitada
„Hell häving” surub vaataja esialgu täielikku teadmatusse, hoolimata sellest, et laval on vaid kaks tegelast – Naine (Henessi Schmidt) ja Mees (Pääru Oja) – ning nende suhe.     
 Rebeca Rosalie Parbus

Kuidas sind päästa ja hävitada

„Hella hävingu“ Mees ja Naine armastavad teineteist, aga see armastus on kummalisem kui Hieronymus Boschi maalid.

Too tants. Nüüdis

Nüüdistants on üks ilmatu nõme sõna. Pole kunagi nõustunud seda kasutama, tahan ikka öelda kaasaegne, aga no ei tohi. See nõudvat endale kaaslast, et kelle kaasaegne – näiteks Mai Murdmaa kaasaegne. See, mida mina nimetasin kaasaegseks, oligi Murdmaa kaasaegne, mis…
Polaarekspeditsioon barokist tormi ja tungini
Basso continuo rühm tõlgendas Henri-Joseph Rigeli sümfoonia muusikalist materjali ülima delikaatsusega, Ene Naela silmapaistev interpretatsioon klavessiinil lisas värvikust ja dünaamikarikkust.      
 Tiit Mõtus

Polaarekspeditsioon barokist tormi ja tungini

Esindatud olid oma ajastu olulisimate isiksuste-heliloojate teosed. Kuulajale esitati muusikat saksa baroki tipphetkedest klassitsismi ning tundeküllase tormi ja tungini.

Ambivalentne magamistuba
Esiplaanil Sarah Nõmme installatsioon „Sõlmi lahti mu siidipaelad“ (2022) ja taustal Maria Izabella Lehtsaare käsilaos graafilised lehed „Kväärid käärid I II III“ (2023).

Ambivalentne magamistuba

Kunstnikud Sarah Nõmm ja Maria Izabella Lehtsaar ning kuraatorid Brigit Arop ja Anita Kodanik lõhuvad stereotüüpe ja toovad välja, kui raske on olla inimene.

Sirp