Palju õnne, kallis Galina!
Just tänu meie muusikutele ja publikule, ümbritsetuna meie armastuse ja toetusega, tunneb Galina Grigorjeva end Eesti heliloojana.
Kaevame ja kaevandame
Kogu Eesti kujundamisel üheks suureks kaitserajatiseks ei ole poliitikute ja kindralite fantaasial piire.
Emotsionaalsus ja elitaarsus
Igatsus keskmise järele
Reformierakonna ja EKRE vastandus
Vastandades end valimisvõitluse käigus maksudebattide jms asemel EKRE-le on tagajärjeks just selliste vaadete esile kerkimine, mille vastu Reformierakond ise võitleb.
Jätta ilus jälg
Sovettide Ameerika-imetlus on hästi teada. Kuna imetlus ja vihkamine on olnud algusest peale vastastikune, pole mõtet arutada, kumma roll ses kõrgmodernistlikus ürituses on olulisem.
Vastureaktsioon vasakpoolsele identiteedipoliitikale
Ruumiloome tulevik linnaarhitekti pilguga
Ka Eestis on arhitekte ja maastikuarhitekte, kes peavad keskkonnajälje vähendamist tähtsaks.
Esindushoone kuurordi riismete vahel
Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlusel on edasiminekuks valitud süsinikurohke tee.
Naiste emantsipatsioon Eesti NSVs ja Taanis – kaks maailma plakatite kaudu
Filmirežissöör ja kirjanik Kadri Kõusaar, kunstnik, EKA professor Liina Siib ja Taani radikaalfeminist Lisbeth Jørgensen vestlesid naiste emantsipatsioonist Ida- ja Lääne-Euroopas.
Ood keelele ja teaduslikule meetodile
S. I. Hayakawa raamatus on kaks suuremat teemat: keele ja sõnaraamatute maailma suhe ning keel ühiskonnas – meedias ja suhtluses.
Suitsu nurk XVIII – Maarja Pärtna „Süvik“
Feministliku, mitte naiskunstiajaloo poole!
Filmihuvilise palve
Eestil on täiesti puudu oma kirjalik filmiajalugu. Kuidas me saakski oodata Eesti filmist lugupidamist, kui Eesti film ise endast lugu ei pea?
Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga II
Lembit Ulfsak: „Ei saa hakata demonstreerima näitlejameisterlikkust. Igas stseenis tuleb küsida, miks sa seda teed. Kuhu tahad välja jõuda? Mida tegelased tahavad ja mis edasi saab?“
Kunst või teadus?
Näitust „Kunst või teadus“ iseloomustab empaatiline lähenemine, mis kipub teadusmaterjalis kaduma minema. Sellega on näitusel loodud pingeväli.
Performatiivsus ja transgressioon
Kui mõnda reeglit rikkuda, peab tabama õige hetke ning ka teadma, mis mõjub reegli rikkumisena ning mida täpselt rikkuda tahetakse.
Saab ka teisiti
Pärast Piret Põldveri raamatu lugemist on lugeja kindlasti mõnda aega tundlikum onuheinolike naljade „jook on kohal, pidu võib alata!“ suhtes.
In modo estonico
Pidunädala sisustasid 38 esmaklassilist interpreeti ja neli tippheliloojat, koosseise soolost kvintetini – muusikagurmaanlus!
Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?
Sõdurivöö ja surematu sall
Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“
Valgust ja rõõmu vanamuusikaga
Suvine Haapsalu vanamuusikafestival on saanud omale võrdväärse sügisese paarilise. Kuidas aga leida kuulajaid Tallinnas novembri sombusel nädalal, kui valitseb tõeline muusika üleküllus?
Lause lõpus oleme kõik samas kohas
Lavastus „Lause lõppu jõudes oleme unustanud, kust see algas“ on performatiivne, mõnel hetkel ülimalt koordineeritud, aga kohe seejärel mõjub peaaegu improvisatoorselt.
Kriitikaauhinna kandidaadid 2022
Vilja Kiisler, „Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa“ (Maarja Kangro „Õismäe ajamasin“, Sirp 21. I 2022)
Merlin Kirikal, „Haprust mitte peletada!“…
Dialooginäituste dialoog
Kuraatorite Peeter Talvistu ja Šelda Puķīte hüpoteesid on ennast igati õigustanud ning nende professionaalne vaist on kiitmist väärt.
BARBI PILVRE, kommunikatsiooniekspert
Tahan saada fossiiliks
Ahjuroop ja taliõun peos, astub ja tantsib Hanneleele Kaldmaa vastu põhjamaisele tardumusele, külmale, pimedale – tulgu või uus jääaeg.
Pealelend – Éric Bultel, Prantsuse Instituudi direktor
Poliitiline kogukonnateater Narvas
Rimini Protokolli ja Vaba Lava „100% Narva“ jääb kummitama – geniaalselt lihtsa dramaturgiaga kogukonnalavastus on intensiivne ja emotsionaalne.
