Luulesalv
Hilissuvi 2022
Venemaa otsib Hiinalt tuge iseenda allakäigu hinnaga
Putini alustatud sõda Ukrainas mitte ainult ei õgvenda lääneriikide loodud maailmakorda, vaid kõigutab Venemaa positsiooni, samal ajal kui Hiina mõjuvõim kasvab.
Ülikool kui reaalne utoopia
Lähiminevikus on ülikoolid pidanud vastu tulema nii turgude kui ka valitsuste seatud prioriteetidele ja seda ülikoolide autonoomia hinnaga.
Sola dosis facit venenum*
Professor Jaanus Harro: „Meie uurimistööde eesmärk on ikka ravida haigeid, mitte kogu ühiskonda mingite preparaatidega igikestvalt õnnelikuks teha.“
Olulised asjad. Hinge asjad ehk Jumala juuksekarv
Luuleprõmmu Eesti meister on Mari-Liis Müürsepp
Kohanemistreening saunas ja kontserdisaalis
Ülehinnatud allahindlus
„Kaubamaja“ on kavalehel nimetatud tragikoomiliseks ooperiks, ent see žanrimääratlus on vaieldav, sest libreto fookus ja loo moraal on koomilisusest kaugel.
Vaesumise neliaastak
Sõja peavad kinni maksma ennekõike avaliku sektori asutused ja töötajad.
Ühismeedia on surnud, elagu ühismeedia
Kes on rikas …
Et laenutushüvitised on piinlikult väikesed ja…
Südameasju otsimas
Kuna „Südameasjad“ on improvisatsiooniline teos, on iga selle ettekanne uudne ning põnev on kogeda, kuidas esitajad sellist üsna vaba ülesannet lahendavad.
Kui keerad vasakule, saad rikkaks
Emajõe Suveteatri „Ukuaru“ tekst on palju poeetilisem, kui Veera Saar oleks osanud, ning palju argisem, kui oleks söandanud kirjutada. See on dramaturg Urmas Lennuki „Ukuaru“.
Ühendava ilmapuu lõhestavad lepingud
Teater ongi suur leping, millel palju punkte ja lepinguosalisi, sh publik, kes nõustub vaikiva lepinguga võtma omaks teatritinglikkuse ja tegema näo, et usub loodud maailma ja saab sellest osa.
Lahutada saab siis, kui ühislooming on valmis
Lahkuminekule joone alla tõmbama pidanud protsess keerutab üles mälestused ja allasurutud tunded ning Audrey ja Tony avastavad end kunstiteost koos edasi maalimas.
Väljamõtlemise kunst
Kui olme korraldamisel on tihtipeale mõttekam lasta asjaoludel ise paika loksuda ja elul iseenesest õide puhkeda, kas siis disaini on üldse enam tarvis?
Normaalselt kole film
„Apteeker Melchior. Viirastus“ on filmisarja esimesest osast palju parem. Lugu on inimlikum ja huvitavam: elutu raamatu ja kaugete rüütlite asemel on tegu südamemurdumise ja kättemaksuihaga.
Väikeste asjade suur triksterlus
Noormets on nn ikoonidega tabanud märki, ta ei ole valinud sinna inimesi, keda peab ikooniks ainult tema, vaid kes on ikkagi kogu Eestis tegijad ja tuntud.
Ära vaata üles
Jordan Peele’i uus mängufilm „Ei“ uurib meie sõltuvuslikku suhet vaatemänguga ja suutmatust sellest eemale vaadata, isegi kui teame, et sellega ei kaasne midagi head.
Lapsepõlve poeesia
Tundub, et laste pildistamine on justkui ajas tagasi rändamine, teraapia, mida hing vajab, et igapäevakohustustega hakkama saada.
Poiste sõda mängult ja päriselt: kolm lapsepõlvepilti Teise maailmasõja ajast
Lapsed ei ole kõrvalseisjad, vaid mõistavad paljut ning osalevad vastupanus omal moel. Teise maailmasõja aegses patriootilises meelsuses kasvanud põlvkond oli üks vaba Eesti aate edasikandjaid.
Kuidas sõja ajal kureerida?
Pandeemia ja kliimakriis tõid kaasa diskussiooni kureerimise teemal, ent kureerimine sõja ajal paigutub hoopis spetsiifilisemasse konteksti.
Me peame rääkima punamonumentidest
Kui palju me punamonumentidest tegelikult teame? Palju oleme neist ülepea teada tahtnud? Avalik ja avatud mõttevahetus aitaks selle teemaga tubli jupi edasi liikuda.
