Samamoodi nagu on Paavo Matsini „Lenini valsis“ Tartu hõivanud kassijõugud, võtab jutuajamise romaani autoriga korduvalt üle sarmikas Holmes.
Süsteemitu detailide näppimine ei ole majanduspoliitika.
„Lenini valsis“ on otsekui internetimeemis rõhk obskuursete viidete toel äratundmisrõõmu tekitamisel, eriti külluslikult on esil psühhedeelne Tartu.
Tommi Kinnuneni romaanis „Ei öelnud, et kahetseb“ on vaatluse all viis naist, kes töötasid saatuse tahtel Soome ja Saksamaa vahelise Lapi sõja ajal Norras sakslaste heaks.
Kristiina Reidolv: „Artiumi avakuu programmi kokkupanemisel tuli mõte teha kollaaž kõigest sellest, mida tulevikus Artiumis näha saab.“
„Kunsti“ esimese vaatuse lõpuks on selge, et tekstis ja lavastuses räägitakse millestki sügavamast kui lihtsalt moodsa kunsti üle- või juurdehindlusest.
Kõik tänavuse festivali lavastused tuginevad väga suurel määral video- ja valguskunstile, mis aga sugugi ei osutunud iga kord maitsekaks lisaväärtuseks.
Philippe Descola: „Meis kõigis miilab igatsus taasleida kadunud maailma süütus, kus taimed, loomad ja objektid olid meie kaaskodanikud“.
Afganistani sõja veteranina pikib Mike Martin teoreetilise arutelu vahele pihtimuslikke mõtlusi oma sõjakogemusest.
„Netflixi“ selle suve suurproduktsioon „Sandman“ ei jõua algmaterjalile lähedalegi, ehkki üritab üsna tõsiselt.
„Unelaul“ on mustreid paljastav, muhe, aga samas roosamannavaba pilt naise kolmest traditsioonilisest rollist: laps, ema ja vanaema.
Soome kunstnik Jonna Kina vaatleb eesti skulptorite Amandus Adamsoni ja August Weizenbergi pärandit teraselt, hõrgult ja lakooniliselt.
Margit Mutso: „Kõige olulisem on ikka sõnum – kas loojal on midagi öelda? Miks ta midagi teeb?“
Eesti kunstiteaduse sajandat aastapäeva tähistaval aastal võiks suurmeestele pühendatud näitustel enam märgata säravaid naisi nende kõrval ja ümber.
Rohepööre, asulate kahanemine, linnade kasvamine, autod, rattad ja pakirobotid kütavad ruumiplaneerimises kõikjal kirgi. Maadeldakse probleemidega, mis meidki siin Eestis köidavad.
Eestis pole kehtestatud ühtegi autoga seotud maksu peale kütuseaktsiisi. Autopoliitika on ühiskonnas üks ebavõrdsuse taastootmise võimsaid hästi varjatud instrumente.
Haridus, teadus ja ülikoolid ei saa minna võitlema kliimapoliitika eesliinile või hakata Greta Thunbergi kombel streikima. Nende ülesanne on teistsugune.
Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“
Romaanis „Kummiliimiallikad“ on siirdeaja ääremaakogemus sõnastatud nii, nagu seda suudab ainult juhanliivilikult vaba vaim.
„Holmes ja Matsin“, Pille-Riin Larm vestleb Paavo Matsiniga
Mart Hiob, „Paremat tulevikku planeerides“
Tarmo Soomere, „Kliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell“
Jaan Pelt, „Uued augud plekist taevas ehk Kosmilised korduslinastused“
Intervjuu Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga
Intervjuu arhitekt Margit Mutsoga