2022-33 (3905)
Globaalsed toiduaineahelad
Holmes ja Matsin
Samamoodi nagu on Paavo Matsini „Lenini valsis“ Tartu hõivanud kassijõugud, võtab jutuajamise romaani autoriga korduvalt üle sarmikas Holmes.
Odav vool tuleviku taskust
Süsteemitu detailide näppimine ei ole majanduspoliitika.
Sulatõsi
Ohtlik ja ähvardav loodus
Meemromaan
„Lenini valsis“ on otsekui internetimeemis rõhk obskuursete viidete toel äratundmisrõõmu tekitamisel, eriti külluslikult on esil psühhedeelne Tartu.
Teel kahetsuseta elu poole
Tommi Kinnuneni romaanis „Ei öelnud, et kahetseb“ on vaatluse all viis naist, kes töötasid saatuse tahtel Soome ja Saksamaa vahelise Lapi sõja ajal Norras sakslaste heaks.
Viimsi Artiumis põimuvad kunsti kolm tasandit
Kristiina Reidolv: „Artiumi avakuu programmi kokkupanemisel tuli mõte teha kollaaž kõigest sellest, mida tulevikus Artiumis näha saab.“
Keeltest ja inimestest
„Kunsti“ esimese vaatuse lõpuks on selge, et tekstis ja lavastuses räägitakse millestki sügavamast kui lihtsalt moodsa kunsti üle- või juurdehindlusest.
Põhjamaiselt karge suvefestival
Kõik tänavuse festivali lavastused tuginevad väga suurel määral video- ja valguskunstile, mis aga sugugi ei osutunud iga kord maitsekaks lisaväärtuseks.
Elujanu universaalsusest
Philippe Descola: „Meis kõigis miilab igatsus taasleida kadunud maailma süütus, kus taimed, loomad ja objektid olid meie kaaskodanikud“.
Sõda kui ühiskonna taashõimustamine
Afganistani sõja veteranina pikib Mike Martin teoreetilise arutelu vahele pihtimuslikke mõtlusi oma sõjakogemusest.
Vähemalt ei jäänud vaatamise ajal magama…
„Netflixi“ selle suve suurproduktsioon „Sandman“ ei jõua algmaterjalile lähedalegi, ehkki üritab üsna tõsiselt.
Emahundiulg
„Unelaul“ on mustreid paljastav, muhe, aga samas roosamannavaba pilt naise kolmest traditsioonilisest rollist: laps, ema ja vanaema.
Puhas ja steriilne maailm
Soome kunstnik Jonna Kina vaatleb eesti skulptorite Amandus Adamsoni ja August Weizenbergi pärandit teraselt, hõrgult ja lakooniliselt.
Konteksti tabamine kui arhitekti ja kunstniku peamine oskus
Margit Mutso: „Kõige olulisem on ikka sõnum – kas loojal on midagi öelda? Miks ta midagi teeb?“
Nähtamatud naised
Eesti kunstiteaduse sajandat aastapäeva tähistaval aastal võiks suurmeestele pühendatud näitustel enam märgata säravaid naisi nende kõrval ja ümber.
Paremat tulevikku planeerides
Rohepööre, asulate kahanemine, linnade kasvamine, autod, rattad ja pakirobotid kütavad ruumiplaneerimises kõikjal kirgi. Maadeldakse probleemidega, mis meidki siin Eestis köidavad.
Autokasutus kui õpitud (ha)abitus
Eestis pole kehtestatud ühtegi autoga seotud maksu peale kütuseaktsiisi. Autopoliitika on ühiskonnas üks ebavõrdsuse taastootmise võimsaid hästi varjatud instrumente.
Kliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell
Haridus, teadus ja ülikoolid ei saa minna võitlema kliimapoliitika eesliinile või hakata Greta Thunbergi kombel streikima. Nende ülesanne on teistsugune.
Uued augud plekist taevas ehk Kosmilised korduslinastused
Suur õnn on olla kellegagi koos
Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“
2022. aasta kirjanik on Kiwa
Romaanis „Kummiliimiallikad“ on siirdeaja ääremaakogemus sõnastatud nii, nagu seda suudab ainult juhanliivilikult vaba vaim.
„Holmes ja Matsin“, Pille-Riin Larm vestleb Paavo Matsiniga
Mart Hiob, „Paremat tulevikku planeerides“
Tarmo Soomere, „Kliimamuutus: mööduv kerge palavik või äratuskell“
Jaan Pelt, „Uued augud plekist taevas ehk Kosmilised korduslinastused“
Intervjuu Viimsi Artiumi juhi Kristiina Reidolviga
Intervjuu arhitekt Margit Mutsoga
