2022-16 (3888)
Loovuuringute doktorantuuri ja audiovisuaalkunsti võimalused ja vastutus
Elen Lotman: „Oleme tunnistajaks suurimale muutusele, mida inimkond on eales näinud: oleme üksteisega kogu aeg ühenduses üle maailma. Ja kõigist kunstidest kannab suurimat vastutust filmikunst, sest kunagi pole liikuva pildi kaudu suheldud nii palju kui praegu.“
Lõpparve Peeter Esimesele
Lest ja kilu jäävad ellu ainult Venemaa sõjalaevadeta Läänemeres.
Kogunegem suurkogule!
Fašism
Ei mahu ühte filmi
Evald Hermaküla keeruline isiksus avaneb „Kadunud isas“ vähe ja eks olegi raske lahti muukida. Kas siis üldse tasus filmi teha, kui meest kätte ei saa? Tasus muidugi.
Saa ise kah nii vanaks!
Alailma räägitakse linnast, mis peab sobima nii kaheksa- kui ka 80aastasele, kuid ruumiloome keerleb endiselt suuresti ümber noorte ja tervete.
Ēteri universumi eeter
Dagnija Smilga: „Arhitektuuri inspiratsiooni saame igalt poolt, nii Kim Kardashiani Instagrami postitustest kui Läänemere rannas päevitamisest.“
Suured siirded ehk Kuidas tööstusühiskonda tema enda käest päästa?
Kriisi ulatust arvestades on tarvis tööstusühiskonna tekkega võrreldavat pööret, teist suurt siiret.
Kureerimise poliitiline potentsiaal kriisiajal
Liisa Kaljula: „Kui Baltimaadel on mingigi võimalus mõjutada praegu Venemaal toimuvat, siis on selleks just demokraatliku, mitmekesise kultuuri toetamine.“
Vestlus ja monoloog
Näituse avamine tervikuna ja/või ka ainult vene kunstnike tööde eemaldamine oleks andnud traditsioonilise nõukogude kunsti retseptsiooni muutmise võimaluse.
Näitus on valminud Eesti…
Autoripositsioon ja selle sõnastamise vajalikkus
Piret Karro: „Dekoloniaalne positsioon on justkui uks, kust saan liikuda feminismi ja sooteemade ristumispunktini teiste ühiskondlike teemadega.“
Kirst tordil
Boriss Pavlovitši lavastuses „Aviaator“ ei ole peategelast, vaid tema lugu, mida jutustavad näitlejad, kes loevad päevikut, mängivad pilli, laulavad.
Lavastus, mis sööbib hinge
Julia Augi lavastajakäekirja iseloomustab dokumentaaltekstide sujuv seostamine terava kujundlikkusega.
Vastastikku tagatud hävituse spiraal
Paljuski sama ketiga, millega oleme aheldatud majanduskasvu, fossiilkütuste ja SKT-maagia külge, oleme lukustatud ka militaarkulude kasvu külge.
Saksamaa, Ukraina ja Euroopa Liit
Ukraina leiab end tabula rasa’na, mis meenutab mõneti Saksamaad maikuus 1945, aga kui Saksamaa vabastati väliste jõududega, siis Ukraina vabastab end ise.
Suitsust nõrk. Ilmar Trulli „Veereb kartul põllu veerel“
2 Põllumehel kartul valmis.
3 Viskab siga kartuliga
4 kohe esimeses salmis.
5 Teises salmis tänab siga
6 südamlikult põllumeest:
7 „Ma ei saanud üldse viga.
8 Tuhat tänu tuhli eest!“
9 Noh ja kolmandamas salmis
10 põllumehel vastus valmis:
11 „Ole lahke, armas siga.“
12 Viskab jälle kartuliga.
Ilmar Trulli lasteluulet kiputakse pidama lihtsaks ja lõbusaks,…
Haprust mitte peletada!
Piret Rauale ei ole haprus nõrkuse sünonüüm, vaid paratamatuse helgiga inimlik haavatavus.
Andmise pühitsus
Mitmetähendusliku sümboolse väljaga puu kujund esineb väga paljudes lugudes. Inimesele on omane seostada puid millegi igavese, püsiva ja tõelisega.
Tuttava linna tuled – Viljandi olendid ja muud malendid
Põnevaks teeb juba see, et linnas on kaks järve ja orud,…
Enno Mattisen 25. III 1951 – 10. IV 2022
Pealelend – Peeter Laurits, kunstnik, „Biotoopia“ peakorraldaja ja ka kunstiprogrammi kuraator
Teismelise eksistentsiaalse ängi pildialbum
Marieke Lucas Rijneveld näitab romaanis „Õhtute äng“ argiste üksikasjade kaudu väliselt vaga talupere julmust.
Klavessiinimuusika kevadpidu
Klavessiinifestivalil ei piirduta klahvpillidega, vaid kaasatakse ka muid instrumente: tänavu olid kampa kutsutud kuue- ja seitsmekeelsed viola da gamba’d ning nelja- ja viiekeelsed barokktšellod.
Kolm kannelt kevadet värvimas
Kolm vägevat naist, kasvavast puust inimese käe läbi pilliks vormunud tükk loodust süles, näppisid pillikeeli, kutsudes oma viisidega kevadet.
Kuusk ja linnamees
Peategelane Hind seisab looduse ees nagu Rooma leegionär ühel Caspar David Friedrichi maalil paksu, tumeda, hirmutava germaani kuusiku ees.
Külluslik teemagalerii
Üksjagu keeruline on mõista dramaturgide Sveta Grigorjeva ja Mihkel Seedri valikuid või õigemini nende tegemata jätmist.
In memoriam Mihhail Bronštein 23. I 1923 Peterburi – 9. IV 2022 Genf
Kaks aastat tagasi meie seast lahkunud akadeemik Raukas…
Tuult tiibadesse ja kirgastumist muusikas!
Valle-Rasmus Rootsi tagasihoidlik, kuid solisti suhtes väga paindlik dirigeerimisstiil lõi suurepäraselt toimiva koostöö, milles esines solisti ja orkestri kõnekaid dialooge.
Luulesalv
maakaardid
juba mitme kihi
klotsikeste all
+ paelakeste
särgikeste
värvimisevärkide
on meie kodu
eluruumi
päiksesoojal põrandal
sest hetkest eilsest
mil me
põses kommid
kontrollisime teadmisi
kui lähedal
me kodule
on pommid
26. II 2022
otsime sõnu
et rääkida muust
köögis
ja elutoas
õhtuti voodis
kuni
nad uinuvad
linnades puust
aeg mida
pikalt
ei hellita loodis
kuni nad uinuvad
kujutlemata
õhu
tõrje
sireenide kisa
kõikjal on keegi
laps
ema
ja
isa
Silvia Nagelmaa 22. V 1929 – 14. IV 2022
Silvia, neiupõlvenimega Joa, sündis ja alustas kooliteed Räpinas, jätkas Tartus ning õppis aastail 1948–1953 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas eesti filoloogiat, 1952. aastal abiellus ta kirjandusloolase Abel Nagelmaaga. Töötanud paarkümmend aastat õpetajana mitmes Tartu koolis, sidus ta end 1974. aastast teadustööga Keele…
