2022-09 (3881)

Kultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel. Kuidas suhtuda?
Venemaa artistide lavalt tõrjumine on teema üle Euroopa.
Kuvatõmmis

Kultuurisuhted Eesti ja Venemaa vahel. Kuidas suhtuda?

Sõda Ukrainas on paigutanud täiesti uude raami senise loomingulise ühistegevuse võimalused ja vajadused nii riikide, organisatsioonide kui ka üksikisikute vahel.

Võrsete volinik

Kuhu põgeneda, kui ukselävel on sõda, koroonapandeemia ei näita vaibumise märke ning kõige selle taustal käib otsatu ja hõlmamatu kliimakriis? Ühest küljest pole Eestis majanduslikult kunagi paremini elatud kui praegu, teisest küljest pole ka kunagi siin diagnoositud nii palju vaimse tervise hädasid – ja ühiskondki on lõhestunud. Kust leida meelerahunurgake?
Õnneks…

Sõda on naise nägu

26. veebruaril lõi mind pahviks üks televiisorist nähtud seik. Otseülekande lõpus Vabaduse väljakult vestles saatejuht Taavi Eilat silmanähtavalt nukra ukraina naisega, kes oli lilleäri asjus jõudnud Eestisse 24. veebruaril, mil ta kodumaal algas sõda. Naine muretses oma vanade vanemate pärast, kes elavad Lvivis ega suuda end vaenlase eest kaitsta, ning mõtiskles…
Aga kui meie kass on äkki … venelane?
R.A.A.A.Mi lavastuses „Ema, kas meie kass on ka juut?“ mängivad Taavi Teplenkov, Loviise Kapper, Elina Reinold ja Ott Kartau.
Siim Vahur

Aga kui meie kass on äkki … venelane?

Mängleva kergusega vahelduvad laval stseenid eri aegadest ning vahetuvad ka näitlejate esitatavad rollid.

Eesti teatri auhindade nominendid 2021. aasta loomingu  või pikaajalise silmapaistva töö eest
Kertu Moppel kandideerib Eesti Draamateatris lavastatud „Mefistoga“ lavastajaauhinnale ja Juhan Ulfsak Hendrik Höfgeni rolliga sellest lavastusest meespeaosatäitja auhinnale.
Gabriela Urm

Eesti teatri auhindade nominendid 2021. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest

Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Vene teatris. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.

Võimust ja vaimust spordis, tulipunktis olümpiahoki

Putin viskas hokisaapad jalast, kepi käest ja sööstis vastasmängijale kallale. Vahetanud mõned löögid, üritas Putin jalalööki, kuid see jäi töntsiks.

1998 ja Nagano
Finaali esimest kolmandikku oli kole vaadata. Venelased olid tšehhidel seljas, mängiti meest, mitte litrit, käis avalik jaht Jagrile, Kasparaitis-huligaan noolis…

Etalonmees ja teine sugupool

Perez kirjeldab oma raamatus erineva sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise taustaga naiste kogemusi. Õhku jääb seejuures aga muu kui binaarse sooidentiteediga inimeste küsimus.

Caroline Criado-Pereze „Nähtamatud naised“ on üleskutse ületada soopõhine andmelünk maailmas, kus üha enam sõltutakse otsuste tegemisel andmetest. See on ühtlasi argument naiste kaasamiseks, sest seesuguse andmelüngani on…
Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes
Raili Kilpi, Ellen Niit, Jaan Kross ja Juhan Smuul ühel 1962. aasta suveõhtul Gustav Ernesaksa kodus Kadriorus (Oru tänav 10).
Erakogu

Mõnda Juhan Smuuli mainest Soomes

Juhan Smuuli isiksus avaldas sügavat mõju innukale Eesti-sõbrale Raili Kilpile, kes tõlkis soome keelde mitmed Smuuli teosed.

Vabatahtlik kultuuridiplomaatia
Riin Alatalu: „Pärand on sõjalistes konfliktides alati ohustatud. Olgu see Mali, Afganistan või Ukraina.“
Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Vabatahtlik kultuuridiplomaatia

Riin Alatalu: „Tegutsemine rahvusvahelises organisatsioonis hoiab kursis, mis mujal maailmas toimub, see annab hea enesekriitilise pilgu.“

Jaan Kross luuletõlkijana
Jaan Krossi kirjandusauhinna laureaat Jüri Talvet
Kris Moor

Jaan Kross luuletõlkijana

Laureaadi kõne pärast Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvimist 19. veebruaril 2022

Veebruar helis ja sõnas
Muusikakuu lõpetanud Arvo Pärdi „Autoritund“ oli ühtlasi üks veebruari menukamaid kontserte, nii et kümme minutit enne kella viit lookles Jaani kiriku ees järjekord üle Vabaduse väljaku. Fotol Arvo Pärt ja Tõnu Kaljuste pärast kontserti TKO ja EFK ees kummardamas.
Rene Jakobson

Veebruar helis ja sõnas

Hilise muusikalise lõõgastusrännaku järele on tõepoolest nõudlust: Eesti Kontsert tuli veebruaris välja uue kontserdisarjaga „Öökontsert“ ja ka ERSO alustas sel hooajal hilisõhtuse sarjaga „Audiospaa“.

Usaldusväärse ajakirjanduse uus võimalus
Suure hulga pidevalt uueneva uudistelindi tootmine on võimendanud auditooriumi tähelepanu hajumist ja killustumist.
Ekraanipilt

Usaldusväärse ajakirjanduse uus võimalus

Mida saab ajakirjandus usaldusväärsuse parandamiseks teha? Kolm tsunftisisest kokkulepet annaksid püsiva tulemuse.

Mässumeelne renessansimees, kes ei talunud sildistamist
Leonhard Lapin temast tehtud filmi esitlemisel möödunud sügisel.
Piia Ruber

Mässumeelne renessansimees, kes ei talunud sildistamist

Seisan üksi mere ääres
Jalas kollased sandaalid
Valged merevahust sääred
Hüüan: elagu skandaalid
Albert Trapeež, 1979
Seda luuletust teavad paljud. See oli nagu Leonhard Lapini firmamärk: kuhu tahes ta sattus, seal midagi juhtus. Aga Leod (nii teda ju kutsuti, või Lapin) ei saa paigutada ühe logo alla, tema renessanslik loomus ei talunud sildistamist.
On lihtsam üles…
Novelliauhind 2022

Novelliauhind 2022

2. märtsil kuulutati välja tänavused Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid. Žürii tunnistas 2021. aasta jooksul kogumikes ja kultuuriväljaannetes ilmunud uudisjuttudest auhinna väärilisteks järgmised teosed:
Piret Raud, „Pink“ (Edasi.org, 1. VIII, edasi.org/90526/piret-raud-pink-novell/),
Toomas Haug, „Mustjala. Tõestisündinud lugu“ (Akadeemia nr 11).
Žürii esindaja Janika Kronberg: „Piret Raua „Pingi“ puhul hinnati nii maagilist realismi eesti moodi kui ka osavat…
Lancelot ja Metskass
Hanna-Ly Aavik on Metskassina tüübilt ülihea. Ootad väga, mida selline täpselt kümnesse valitud välimus mängima hakkab. Filmi loojate tahtel jääb ta üheplaaniliseks, peaaegu päris lõpuni lihtsalt ohvriks.
Kaader filmist

Lancelot ja Metskass

„Soo“ tiitreid ehtiv kinnitus, et filmikude olla just Oskar Lutsu oma, ei vasta tõele. Lutsu on filmis supilusikatäis, kuid stsenarist Martin Algus on leidnud uusi huvitavaid lõimi.

Jaak Adamson 25. IV 1938 – 27. II 2022

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog Jaak Adamson.
Jaak Adamson sündis Tallinnas, ka tema lapsepõlv ja kooliaeg möödusid seal. Adamson õppis aastatel 1958–1964 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) algul sisearhitektuuri ja siis maalikunsti. Tema õppejõududeks olid Valerian Loik, Johannes Võerahansu, Voldemar Väli ja Märt Bormeister. Aastatel 1963–1965 töötas…
Palun vabandust linnult, et mind ei olnud seal
Junny Yeung pälvis installatsiooniga „Me mälestused ei sure ühti, teekond on see, mis hoiab meid elus“ noore skulptori preemia.
Taavi Piibemann

Palun vabandust linnult, et mind ei olnud seal

EKA installatsiooni- ja skulptuuriprogramm on suuresti meediumiülene, seal tegeletakse ka video, heli ja performance’iga. Seekordne preemianäitus (NSPN) on aga skulptuurikeskne.

Reet Martinson 4. V 1929 – 25. II 2022

Üheksakümne teisel eluaastal suri Eesti vanim dokumentaalfilmide naisrežissöör Reet Martinson (snd Kasesalu). Neiupõlvenime Kasesalu kasutas Reet kunstnikunimena kuni tööeluperioodi lõpuni.
Ta sündis Narvas Eesti ohvitseri tütrena. 1949. aastal alustas esimese eestlasena õppimist Moskvas Üleliidulises Riiklikus Kinematograafiainstituudis, mille režiiteaduskonna lõpetas 1955. aastal. Kuid juba 1953. aastal töötas ta Kinokroonika Tallinna Stuudios, hilisemas…
Ei sada aastat paranda, mis sõda riknu tunniga  
Piret Voolaid
Alar Madisson

Ei sada aastat paranda, mis sõda riknu tunniga  

See oli just meie talvise laulupeo – Tartu maratoni – lumise nädalavahetuse aegu ehk pisut enne Eesti Vabariigi aastapäeva, kui üks hea sõber lähetas mulle toredad fotod oma mõnusas maakodus mängivatest lastest. Pisike eneseteadlik plikatirts, kahe valge karvatutiga roosa müts peas, kelmikalt lumekindluse kõrgest vallist üle piilumas ning sinises kombinesoonis…

Maris-Lembi Balbat 20. VI 1936 – 25. II 2022

25. veebruaril lahkus teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik, Eesti Teatriliidu liige Maris-Lembi Balbat.
Maris-Lembi Balbat sündis Tallinnas 20. juunil 1936. aastal. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinna VII keskkooli (praegu inglise kolledž), 1959. aastal Tartu ülikooli ajalooteaduskonna ning 1967. aastal teatriloo aspirantuuri Eesti NSV Teaduste Akadeemia ajaloo instituudis, juhendajaks Karin Kask.…
Noore graafika aeglased manöövrid
Ella-Mai Matsina väikeformaadis graafilist lehte „Tervitus“ (kuivnõel mahlapakkidelt) võib pidada selle graafikatriennaali noortenäituse sümboltööks.
Riin Maide

Noore graafika aeglased manöövrid

Kuraatoritel Riin Maidel ja Brit Kikkal ning nende abilistel tuli kõik ise välja mõelda ja teha – kontseptuaalsetest otsustest ruumide korrastamiseni. Kui ise käed külge panna, õpibki kõige rohkem.

Leonhard Lapin 29. XII 1947 – 28. II 2022

Lahkunud on arhitekt, kunstnik ja poeet Leonhard Lapin. Ta oli üks mitmekülgsemaid ja silmapaistvamaid loojaid XX sajandi II poole ja XXI sajandi alguse Eestis. Tema energia ja originaalsus leidis väljundi piltides, majades ja ka kirjasõnas. Lapin armastas end iseloomustada avangardistina, kes liigub vastassuunas ühiskonnas heakskiidetud seisukohtadele. Sellisena seisis ta vastu…
Illustraatorid esil
Jüri Parijõgi. Kui isa kinkis raamatuid. Kujundaja ja illustraator Jaan Rõõmus, kirjastaja Rahva Raamat ja trükitud Tallinna Raamatutrükikojas.

Illustraatorid esil

1990ndate rahvalik-glamuurne kujundikeel on kujundajate hulgas populaarne, tehnoloogilisest piiramatusest (või piiratusest) tekkinud entusiasm elab aga oma elu edasi.

Mari Kanasaar 28. IV 1937 – 22. II 2022

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, moeillustraator ja moe(aja)loolane Mari Kanasaar.
Mari Kanasaar sündis 28. aprillil 1937. aastal Tallinnas. Ta õppis Rahumäe põhikoolis ja lõpetas Tallinna VII keskkooli ja jätkas haridusteed Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1956–1962 kostüümieriala moekunsti suunal õppides olid tema juhendajateks Natalie Mei, Agu Pihelga ja Ella Vende. Kunstihuvi…
Sirp