2021-41 (3863)
Kuidas peatada langus?
Defitsiit demokraatias on hullem kui defitsiit eelarves ning Eesti maja juba põleb.
Linnaaed kui maailma mudel
Kate Brown: „Praegu arvatakse, et ühiskonnas, kus peab toidu laualesaamiseks ise käed külge panema, on justkui midagi valesti. Igaüks peaks olema justkui vaid tarbija, mitte oma vajadustest lähtuv tootja.“
Abdulrazak Gurnahi vaikused, tõde ja õrnus
Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Gurnahi loomingu kesksed teemad on pagulus, Ida-Aafrika ajalugu ning juured kaotanud inimese mitmevahel olek.
Võim ja sugu. Kohalike omavaheline solidaarsus
Steik ja kvartett
Novikov, Lattikas, Metsvahi ja Joamets on igati silmapaistvad interpreedid. Nad saavad(ki) kõigega hakkama: neile võib kirjutada ükskõik mida ning nad teostavad selle tehnilise üleolekuga.
Loojad ja valimised
Humanitaarintellektuaalid ja loojad ei ole eriti parteiinimesed. Vaiksetel aegadel pole nad parteidesse üldse roninud, kui just ei kästud. Samas on humanitaarid-loojad tegutsenud väga tugevalt pöördelistel hetkedel.
Nii oli see Eesti Vabariigi sünnitamise ajal, kui…
Kolmkümmend aastat bla-bla-blaad
Kuid enne kui maailma tipp-poliitikud (loodetavasti mingite lubaduste väljakuulutamiseks) Glasgowʼs kokku saavad, käivad pingelised läbirääkimised maailma rikkaimate riikide ehk…
Jumala surm ehk Sündmus nimega Nietzsche
Tänastele sünnipäevalastele Nietzschele ja Foucault’le.
Kes otsustab, mis on jumala tahe? ehk Hallipäise erotomaani nahkne kinnas
Paul Verhoeveni „Benedetta“ on teadlik provokatsioon, mis ajab vaga ratsionaalse tõsimeelsusega vaadates loogikajuhtme totaalselt krussi.
Tugev ja tegus saja-aastane PEN
Kuni maailmas leidub riike, kus rikutakse sõnavabadust, ei kavatse rahvusvaheline kirjanike organisatsioon pensionile jääda.
Karges Lamba-Ada rütmis
Noomi Rapace: „Vahel ma ei tea, kui kaugele või sügavale tegelaskuju mind juhatab, aga riskima peab. Ja hüppama tundmatusse.“
Intensiivne roosa müra
Fotokuu peanäituse kuraatoritöö on põhjalik, teosed on tähendusrikkad ja saatetekstid mõjuvad monograafiana, kuid näitus kui tervik läheb kaduma, sest on liialt hajutatud.
Ilu võidulaul tühisusest vallutet maailmale
Meie XX sajandi alguse muusikapärand on justkui kilgendav periheel üleilmses tervikpildis – hilisemad suured tõusud ei pisenda varasemat.
Uus teater – Noored naised
Tristan Priimägi, Sirbi filmitoimetaja
Samal ajal kui meie vabaduse sümbol – riiklikult tähtis objekt – vaheldumisi kustub, laguneb ja isegi lausa sammaldub, seisan ma silmitsi tühja paberilehe ja vastuoluga: kuidas kirjutada kolumni vabadusest, kui mul puudub vabadus seda mitte teha? Isikliku vabaduse jõuline otsing, n-ö vabaduse poole püüdlemine võib antud olukorras lõppeda vabanemisega palgast ja tööst, rääkimata usalduskrediidist, mis on…
Läbipaistvuse küsimus
Ajalehetiraažide avaldamata jätmine kui sümboolne surmakuulutus paberlehtedele
Joonas: preester, peremees, alandatu
Andrus Joonas on loonud kadestamisväärse maailma: see on kohalolemise, leppimise, aga ka päralejõudmatuse tunne.
Pedofiilia ambivalentsus
Traumal on alati kaks ajalist mõõdet. Üks on see, mis juhtub nüüd, traumat põhjustava sündmuse hetkel. Ent trauma tõeline mõju avaldub selles, mis tuleb pärast.
Sama armastus
Andrus Kasemaa on käinud armastusest läbi ning näinud, et armastus on ikka seesama, mis paneb luulepilli lõbusamalt mängima, on eluõhutaja ja -põletaja, on kõik ja kõiges.
Autojagamise tulevik
Kuidas mõjutavad autojagamise tulevikku seadusandluse ja regulatsioonide areng ning autonoomsete sõidukite kasutuselevõtu kiirus?
Pigem kodus kui võõrsil
Veneetsia arhitektuuribiennaalid õnneks tulevad ja lähevad. Eesti väikelinnad loodetavasti jäävad. Ehk tuntakse seal rõõmu uute keskväljakute üle.
Viru hotellis kadunud aega otsimas
Viimasel ajal on olnud vähe kunstinäitusi, mis päriselt üllatavad. Väljapanekud on kuidagi ühtemoodi. Sageli on süüdi ka etteaimatav ruum – valge või lihtsalt hästi valgustatud kunstisaal. Seal kipuvad ka kõige aktiivsemad teosed muutuma pelgalt eksponaatideks ja…
30 aastat pärimusmuusika kõrgharidust Eestis
Anneli Kont: „Rahvakapellide tegevuses oli pärimusmuusikast saanud lavakunst. Saime aru, et pärimusmuusikat tuleb õpetada kõrgkoolis – ilma toeta oleks valdkonna ellujäämine olnud küsitav.“
Tuhmiks poleeritud šampanjaklaas
Lavastuses „Katk.Est.Used“ on laval olemise stiilgi eklektiline ning pole võimalik leida põhjendusi, miks üks tegelane on nii ja teine naa.
Huaweid, häkkerid ja vastupanu. Mitte ainult klaasist
Sten Eltermaa näitus võbeles, peegeldas, sädeles ja liikus geomeetriatäpsuse kiuste. Vaataja-kogeja oli justkui kutsutud alatasa oma pilguga sisse ja välja suumima.
Lilled ja lapsed, poiss ja liblik
Anton Hansen Tammsaare miniatuure näeb-kuuleb (sõna)laval õige harva. Ega neid olegi lihtne lavakeelde tõlkida.
Henrik Visnapuu nimelise auhinna kandidaadid
Sirje Okas Ainso, ajaloouurimus „The Story of BATUN. Baltic Appeal to the United Nations“ („BATUNi lugu. Balti apell ÜRO-le“, 2018).
Hilary Bird, kirjanduslugu „An Introduction to Estonian Literature“ („Sissejuhatus eesti kirjandusse“, Indiana University, Slavica, 2018).
Juhani Püttsepp, lasteraamat „On…
Intervjuu Eesti PENi presidendi Kätlin Kaldmaaga
Andrus Kasemaa luulekogu „Pipraterake“
Intervjuu Hispaania-Rootsi päritolu näitlejatari Noomi Rapaceʼiga
Vestlusring „30 aastat pärimusmuusika kõrgharidust Eestis“
Fotokuu peanäitus „Intensiivsed paigad“
näitused: Andrus Joonase „Meelesurfar“ ja „Zjem-a, Daur-a“
Ragne Kõuts-Klemm, „Ajalehetiraažide avaldamata jätmine kui sümboolne surmakuulutus paberlehtedele“
