2021-41 (3863)

Kuidas peatada langus?

Kuidas peatada langus?

Defitsiit demokraatias on hullem kui defitsiit eelarves ning Eesti maja juba põleb.

Linnaaed kui maailma mudel
Kate Brown: „Aiandus peaks olema samaväärne vaba aja veetmise viis nagu kalalkäimine.“
Jon Sachs

Linnaaed kui maailma mudel

Kate Brown: „Praegu arvatakse, et ühiskonnas, kus peab toidu laualesaamiseks ise käed külge panema, on justkui midagi valesti. Igaüks peaks olema justkui vaid tarbija, mitte oma vajadustest lähtuv tootja.“

Abdulrazak Gurnahi vaikused, tõde ja õrnus
Vastne Nobeli kirjandusauhinna laureaat Abdulrazak Gurnah 8. oktoobril 2021 Londonis.
Tolga Akmen / AFP / Scanpix

Abdulrazak Gurnahi vaikused, tõde ja õrnus

Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Gurnahi loomingu kesksed teemad on pagulus, Ida-Aafrika ajalugu ning juured kaotanud inimese mitmevahel olek.

Võim ja sugu. Kohalike omavaheline  solidaarsus
Feministeeriumi valimisspikker
Feministeerium

Võim ja sugu. Kohalike omavaheline solidaarsus

Valimised! Keda valida? Parteipoliitika on nii mõnelegi viimastel aastatel või siis aastakümnetel sellise pettumuse valmistanud, et käsi ei tõuse kedagi valima. Võib ka kritiseerida üldist partei­poliitikat kui täidesaatva võimu vormi või suunata oma jõud teiste formaatide poole, kui on soov ühiskonnaelu paremaks teha. Mis aga sel nädalavahetusel käsil on, on…
Steik ja kvartett
Eesti Löökpillikvarteti (fotol vasakult Tiit Joamets, Karl Johann Lattikas, Tanel-Eiko Novikov ja Lauri Metsvahi) debüütkava siht oli interpreetide sõnul anda aimu löökpillide väljendusvõimalustest.
Piia Ruber

Steik ja kvartett

Novikov, Lattikas, Metsvahi ja Joamets on igati silmapaistvad interpreedid. Nad saavad(ki) kõigega hakkama: neile võib kirjutada ükskõik mida ning nad teostavad selle tehnilise üleolekuga.

Loojad ja valimised

Selle loo tõukejõuks sai isamaalase Mihkel Muti ja ekrelase Jaak Valge kaudne ja hillitsetud debatt eesti intellektuaalidest poliitikas.
Humanitaarintellektuaalid ja loojad ei ole eriti parteiinimesed. Vaiksetel aegadel pole nad parteidesse üldse roninud, kui just ei kästud. Samas on humanitaarid-loojad tegutsenud väga tugevalt pöördelistel hetkedel.
Nii oli see Eesti Vabariigi sünnitamise ajal, kui…

Kolmkümmend aastat bla-bla-blaad

Niimoodi iseloomustas kliimaaktivist Greta Thunberg maailma liidrite tühje lubadusi, et lõpuks ometi võetakse kliimakriisi peatamiseks midagi ette enne ÜRO 26. kliimamuutuste konverentsi (tuntud ka kui COP26), mis algab Šotimaal Glasgowʼs 31. oktoobril.
Kuid enne kui maailma tipp-poliitikud (loodetavasti mingite lubaduste väljakuulutamiseks) Glasgowʼs kokku saavad, käivad pingelised läbirääki­mised maailma rikkaimate riikide ehk…

Jumala surm ehk Sündmus nimega Nietzsche

Tänastele sünnipäevalastele Nietzschele ja Foucault’le.

Inspireerituna Louis Althusseri ja Gilles Deleuze’i mõttepärandist üritan visandada jumala surma mõningaid programmilisi kaastähendusi. Esiteks vaen küsimust, mida tähendab jaatada jumalat filosoofilises plaanis. Teiseks mõtisklen filosoofia eriomase funktsiooni ja iseloomuliku situatsiooni üle, aga ka jumala rolli üle metafüüsilise süstemaatika isandtähistajana. Sellele…
Kes otsustab, mis on jumala tahe?  ehk Hallipäise erotomaani nahkne kinnas
Bartolomea (Daphne Patakia), Benedetta (Virginie Efira) ja „katoliiklike tabude ja seksuaalsuse ning keha ja vaimu vastuolu sümbol“.
Kaader filmist

Kes otsustab, mis on jumala tahe? ehk Hallipäise erotomaani nahkne kinnas

Paul Verhoeveni „Benedetta“ on teadlik provokatsioon, mis ajab vaga ratsionaalse tõsimeelsusega vaadates loogikajuhtme totaalselt krussi.

Tugev ja tegus saja-aastane PEN
PEN Internationali praegune president Burhan Sönmez ja Kätlin Kaldmaa 2019. aastal Frankfurdi raamatumessil.
Erakogu

Tugev ja tegus saja-aastane PEN

Kuni maailmas leidub riike, kus rikutakse sõnavabadust, ei kavatse rahvusvaheline kirjanike organisatsioon pensionile jääda.

Karges Lamba-Ada rütmis
Noomi Rapace: „Maria on väga tugevas ühenduses sellise toore raevuga, ja ehk ka oma maskuliinsusega. Võib-olla see on tema ellujäämise vahend.“
Kaader filmist

Karges Lamba-Ada rütmis

Noomi Rapace: „Vahel ma ei tea, kui kaugele või sügavale tegelaskuju mind juhatab, aga riskima peab. Ja hüppama tundmatusse.“

Intensiivne roosa müra
Kaader Tali Kereni videost „Linna maketimeister“, 2015.

Intensiivne roosa müra

Fotokuu peanäituse kuraatoritöö on põhjalik, teosed on tähendusrikkad ja saatetekstid mõjuvad monograafiana, kuid näitus kui tervik läheb kaduma, sest on liialt hajutatud.

Ilu võidulaul tühisusest vallutet maailmale
Mihhail Gerts on algallikateni kaevumises jõudnud nii pärale kui üldse saab. Festivali „TubIN“ kunstiline juht Vanemuise Sümfooniaorkestri ees.
Kalle Paalits

Ilu võidulaul tühisusest vallutet maailmale

Meie XX sajandi alguse muusikapärand on justkui kilgendav periheel üleilmses tervikpildis – hilisemad suured tõusud ei pisenda varasemat.

Uus teater – Noored naised

Noorte naisnäitlejatega on teatris sageli mure, sest mingeid häid rolle neile näitekirjanduses eriti pole. On Niina ja Ophelia ning veel üht-teist, kuid filosoofiliselt tuumakad ja psühholoogiliselt keerukad gurmeerollid on üldiselt näitekirjanduses reserveeritud meestele, kes on ületanud maagilise 40. eluaasta piiri. Karakterite seas on siis Mõtleja, Läbinägelik Erak või Isand ning…
Tristan Priimägi, Sirbi filmitoimetaja
Tristan Priimägi

Tristan Priimägi, Sirbi filmitoimetaja

 
Samal ajal kui meie vabaduse sümbol – riiklikult tähtis objekt – vaheldumisi kustub, laguneb ja isegi lausa sammaldub, seisan ma silmitsi tühja paberilehe ja vastuoluga: kuidas kirjutada kolumni vabadusest, kui mul puudub vabadus seda mitte teha? Isikliku vabaduse jõuline otsing, n-ö vabaduse poole püüdlemine võib antud olukorras lõppeda vabanemisega palgast ja tööst, rääkimata usalduskrediidist, mis on…

Läbipaistvuse küsimus

Ajalehetiraažide avaldamata jätmine kui sümboolne surmakuulutus paberlehtedele

Enne suvist puhkuselainet saatis Postimees Grupp laiali teate, et edaspidi enam oma lipulaeva Postimehe ja teiste gruppi kuuluvate maakonnalehtede tiraaži ei avaldata.[1] Väidetavalt puudub ajalehe trükiarvul sisuline väärtus, see ei näitavat midagi. Kindlasti ei saa sellega nõus olla. Pikemale ajaskaalale…
Joonas: preester,  peremees, alandatu

Joonas: preester, peremees, alandatu

Andrus Joonas on loonud kadestamisväärse maailma: see on kohalolemise, leppimise, aga ka päralejõudmatuse tunne.

Pedofiilia ambivalentsus
Ray (Jaan Rekkor) mõisteti kuueks aastaks vangi, istus kolm ära, tuli välja, vahetas nime ja kolis mujale elama.
Priit Loog

Pedofiilia ambivalentsus

Traumal on alati kaks ajalist mõõdet. Üks on see, mis juhtub nüüd, traumat põhjustava sündmuse hetkel. Ent trauma tõeline mõju avaldub selles, mis tuleb pärast.

Sama armastus

Sama armastus

Andrus Kasemaa on käinud armastusest läbi ning näinud, et armastus on ikka seesama, mis paneb luulepilli lõbusamalt mängima, on eluõhutaja ja -põletaja, on kõik ja kõiges.

Autojagamise tulevik

Autojagamise tulevik

Kuidas mõjutavad autojagamise tulevikku seadusandluse ja regulatsioonide areng ning autonoomsete sõidukite kasutuselevõtu kiirus?

Pigem kodus kui võõrsil
Kui mõni linnapea satub biennaalile ja mõtlebki uue linnaväljaku rajamisele, ei saa ta Eesti paviljonist mingit sisulist infot.
Pressifoto

Pigem kodus kui võõrsil

Veneetsia arhitektuuribiennaalid õnneks tulevad ja lähevad. Eesti väikelinnad loodetavasti jäävad. Ehk tuntakse seal rõõmu uute keskväljakute üle.

Viru hotellis kadunud aega otsimas

Madlen Hirtentreu teos „Lugupeetud mängutoos“ on külastajatele vaadata Viru hotellis kuni 17. X (L–P kella 15–19).
Viimasel ajal on olnud vähe kunstinäitusi, mis päriselt üllatavad. Väljapanekud on kuidagi ühtemoodi. Sageli on süüdi ka etteaimatav ruum – valge või lihtsalt hästi valgustatud kunstisaal. Seal kipuvad ka kõige aktiivsemad teosed muutuma pelgalt eksponaatideks ja…
Tuhmiks poleeritud šampanjaklaas
„Katk.Est.Used“ on lihtne lugu väikelinnas toimetavast perekonnast, kus kahekümnendates noor näitleja (Grete Jürgenson) ja kirjanik (Imre Õunapuu) valmistuvad oma esimese lapse sünniks.
Kalev Lilleorg

Tuhmiks poleeritud šampanjaklaas

Lavastuses „Katk.Est.Used“ on laval olemise stiilgi eklektiline ning pole võimalik leida põhjendusi, miks üks tegelane on nii ja teine naa.

Huaweid, häkkerid ja vastupanu. Mitte ainult klaasist
Sten Eltermaa. Vuajerist. UV-trükk klaasil, betoon, 2021
Sten Eltermaa

Huaweid, häkkerid ja vastupanu. Mitte ainult klaasist

Sten Eltermaa näitus võbeles, peegeldas, sädeles ja liikus geomeetriatäpsuse kiuste. Vaataja-kogeja oli justkui kutsutud alatasa oma pilguga sisse ja välja suumima.

Lilled ja lapsed, poiss ja liblik
Kui Poiss (Mirko Rajas) kahmab punase liblikavõrgu, saab Libliku (Laura Nõlvak) püüdmisest mõlemale lustakas, õrritav mäng.
Targo Miilimaa

Lilled ja lapsed, poiss ja liblik

Anton Hansen Tammsaare miniatuure näeb-kuuleb (sõna)laval õige harva. Ega neid olegi lihtne lavakeelde tõlkida.

Henrik Visnapuu nimelise auhinna kandidaadid

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) on kuulutanud välja Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna kandidaadid.
Sirje Okas Ainso, ajaloouurimus „The Story of BATUN. Baltic Appeal to the United Nations“ („BATUNi lugu. Balti apell ÜRO-le“, 2018).
Hilary Bird, kirjanduslugu „An Introduction to Estonian Literature“ („Sissejuhatus eesti kirjandusse“, Indiana University, Slavica, 2018).
Juhani Püttsepp, lasteraamat „On…
Sirp