2021-29 (3851)
Milleks venitada, kui pääsu ei ole?
Kui Euroopa autotööstus on otsustanud elektriautodele üle minna, siis Eesti valitsus seda väärata ei suuda.
Edasi lugemiseks …
Neli kuud muretut elu rahva lemmikkirjanikele!
Autorihüvitusfond avaldas hiljuti rahvaraamatukogudes 2020. aastal elektrooniliselt registreeritud laenutuste statistika ja hüvitiste saajate nimekirja. Raamatute laenutuste eest jaotati 1537 autori ja autoriõiguste omaja vahel 284 457 eurot. Võrdluseks: aasta varem jaotati 1500 taotleja vahel 189 403 eurot. Neile lisanduvad helisalvestiste ja videote laenutuste hüvitised.…
Suur mäng keskmiste kaartidega
Kinematograafiliselt pakkus Cannes’i filmifestivali programm vähe üllatusi, aga tõi kaasa Eesti filminduse suursündmuse.
Kujutletud ühtsus rahvuskogukonnas – iidsest uudseni
Nii Benedict Andersoni kui Ernest Gellneri teose lähtepunkt on, et rahvuskuuluvus ei ole midagi antut, nagu varasemad uurijad olid seda kippunud käsitlema.
Tallinna linnakunstil on oma kuraator
Kati Ots: „Nooremad põlvkonnad on üles kasvanud visuaalipõhise ühismeediaga, see toetab visuaalset kirjaoskust. Sellega on kaasnenud suurem ühiskonnakriitilisus ja empaatia.“
Milleks kirjandusajakirjad, kui olemas on Instagram?
Raamatu-suunamudijad mõjutavad üha enam seda, milliseid raamatuid loetakse ja ostetakse. Eesti kirjandus ei kuulu veel nende huviorbiiti.
Hajuvad rahvad, tärkavad eeposed
XXI sajandil väikerahvaid tabanud eepiline puhang ei kajasta mitte ärkamist ja vabanemist, vaid lüürilisi või traagilisi kultuuri- ja ajaloomälestusi.
Peatus on enamat kui prügikast ja paviljon
Ühistranspordisüsteemi parandamine, bussi, trammi ja trolliga sõitjate hulga suurendamine algab peatuste ümbermõtestamisest. Selleks on vaja pöörata tähelepanu linlaste soovidele.
Kommentaar – Joonistus ja triennaal
Eestis on kaks graafilise kunsti ja kultuuriga seotud rahvusvahelist regulaarnäitust – paljundatavale (trüki)kujundile keskendunud Tallinna graafikatriennaal ja ainukordset kujutist esile tõstev Tallinna joonistustriennaal. Kui esimesel, ühtlasi neist vanemal, on Eesti taasiseseisvumise järel tehtud valik graafika mõiste kontseptualiseerimise, nüüdiskunstile suurema avatuse ning…
Unustatud vana vähemuse uus tulemine
Loomade kui indiviididega arvestamine on antropotsentrismist lahtiütlemiseks vajalik, selleks tuleb ka avalik ruum hobuste, koerte, tolmeldajate ja lindude seisukohast läbi mõelda.
Tatjana Lepnurm 5. IX 1952 – 12. VII 2021
Leningradis sündinud ja kasvanud Tatjana oli põhilise osa oma elust seotud Eestiga. Tööle tuli ta siia juba õpingute ajal, kui 1972. aastal otsiti Vanemuise teatri orkestrisse harfimängijat. 1974. aastal lõpetas ta harfi erialal Leningradi konservatooriumi. 1975–1991 töötas…
Tubli töömees kirjapõllul
Jüri Kolgi kümne aasta jooksul ilmunud artikleid läbib mure loomeinimese toimetuleku pärast.
Täna õhtul ilusam kui homme
Raske öelda, kas Von Krahli teatri „Täna õhtul lorem ipsum“ koosneb piltidest, mida eraldavad pausid, või pausidest, mida eraldavad pildid.
Ookean, hiidnukk ja prügihunnik
Muusikaline lavastus „Ookean“ paneb vaataja mõistma, et loodushoid on meie kõigi ühine mure ja halbadel tegudel on tagajärg.
Suur pilt ja üleilmne vaade
Mati Heidmets: „Suure pildi silme ees hoidmine koos jõukohase panustamisega üleilmsete murede lahendamisse on meie kestmise huvides olulisem, kui see igapäevasagimise taustal tundub.“
Normikeel ja ühiskeel – eesti keel
Reet Kasik: „Normitud kirjakeel on üks eesti keele variantidest ega saa kuidagimoodi takistada muude keelevariantide arengut või vähendada keele variatiivsust.“
Puhtast impulsist vana kooli näituseks
Tänavune joonistustriennaal jätab laialivalguva mulje, sest vaataja on jäetud ilma igasugustest selgitustest, kuid on tunda nakatavat loomismõnu.
Orwelli-vaatemäng Vanemuises
Kui juba otsustati Orwelli düstoopia „1984“ praegu lavale tuua, vajanuks see tänapäeva maailma ja Eesti päevaprobleemidega seostuvat tõlgendust.
Tehnoloogia + stress = tehnostress
Tehnostress põhjustab suurel hulgal negatiivseid emotsioone ja selle kogemine on vaimselt raske katsumus.
Südasuvine õhuloss
Pealtnäha pretensioonitu, kuid läbimõeldud klassikalise muusika festival „Klaaspärlimäng“ rõõmustas sel aastal publikut tänapäevasema suunaga.
Endel Priidel 16. VII 1932 – 8. VII 2021
Tristan Priimägi, „Suur mäng keskmiste kaartidega“
Reili Argus, „Normikeel ja ühiskeel – eesti keel“
Maaja Vadi, Hedi Truu, „Tehnoloogia + stress = tehnostress“
Geili Heinmaa, „Peatus on enamat kui prügikast ja paviljon“
Intervjuu ühiskonnateadlase Mati Heidmetsaga
Benedict Andersoni „Kujutletud kogukonnad“ ja Ernest Gellneri „Rahvused ja rahvuslus“
Tallinna joonistustriennaal „Impulss“
Lavastus „Täna õhtul lorem ipsum“
