Esindusdemokraatia diskrediteerimises on erakonnad konkurentsitult ülivõimsad.
Age Juurika kontsert pakkus palju mõtteainet sellistel igavikulistel teemadel nagu jumalikkus ja saatanlikkus, armastuse võimalikkus ning inimlikkus.
Miks ei täitunud paljude lootus, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist jõuab kätte suurriikide konfrontatsioonita ajastu?
„Eesti matus“ on mõeldud justkui statistiliselt keskmisele eestlasele, aga kas see pole juba liigagi turvaline ja publikut alahindav valik?
Sigrid Solnik: „Oma koha tunnet ei kasvata normid. Kui avalik ruum füüsiliselt ja vaimselt lukku pannakse, siis ei saa ruumist hoolimist mitte kusagil harjutada.“
„Gangstarapis“ petetakse publiku ootusi, lõhutakse sidusust, põhjuslikke seoseid, mida arvame elus toimivat ja tahame neid seetõttu näitlikul kujul ka laval näha.
Seekordne „Premiere“ oli ootamatult žanripuhas: paistab, et kõik uue põlvkonna koreograafid ei soovi tingimata sulanduda oma loominguga etenduskunstide hübriidvormidesse.
Miks sotsiaalsetes gruppides kujunevad samast allikast pärit teaduslikest teadmistest erineva rõhuasetusega arusaamad?
Ehk oleks kliimaeesmärkide saavutamise toetusmeetmetega targem keskenduda hoonete energiatõhususe parandamisele, mitte lammutamisele?
Klopsiti kokku tüüpiline postkolonialistlik bamaritest enamuse suva järgi toimiv riigimoodustis, kus vähemusrahvastel enesemääramisõigust poliitiliste vahenditega peaaegu ei ole.
Eva Kofi romaan „Kirgas uni“ on sõge Deleuze’i ja Guattari risoomisupp, täiesti nüüdisaegne ja avatud uutmoodi mõtlemisele.
Miks rikkuda toimivat süsteemi? Olgu ühendsõnastik ja ÕS, digisüsteem ja paberväljaanne.
Näituse „[ S ⅄ M B O L ]“ teema on selgus, üldinimlik selguseiha ning selle saavutamatus. Andres Tali näitusel kasutatavad sümbolid sümboliseerivadki mõlemat.
Jaak Allik usub, et vabad valimised võivad Venemaal praegu võimule tuua isikud ja poliitilised jõud, kes oleksid Eestile ja kogu maailmale Putinist ohtlikumad.
Leri Matehha: „Mulle tundub, et filmikunstis rõhutakse tihti liialt seksuaalsusele. Kui tegelastel on romantiline suhe või kui kedagi kuritarvitatakse, saab sellest peamine tegevusliin. Mina sellest ei lähtu.“
Mirjam Hinni ja Alar Tuule otsus luua ruumi-, heli- ja valguslahendustega maalile lisadimensioon, teeb nende ühisprojektist kontseptuaalselt põneva tervikteose.
Sten Lassmann esitas Brahmsi „Paganini variatsioonid“ kadestamisväärse tehnilise üleolekuga, muusikaliselt olid kõige mõjuvamad mediteerivad variatsioonid.
Kuidas arendada Tallinna balletikooli ja teatrite koostööd nii lõpetajate tööhõive kui ka eesti tantsupärandi säilitamise ja arendamise seisukohalt?
Kuigi Una Cordale sobilike teoste otsimine tähendab parasjagu lisatööd, annab see ühtlasi võimaluse teha lõputult avastusi ning tulla välja millegi uudse ja üllatavaga.
Kai Koppeli, Julia Maria Künnapi ja Kadri Mälgu tööd näevad välja nagu arheoloogilised leiud, aga tegemist on just sellesse kohta mõeldud loominguga.
Loodetavasti kujuneb Tallinna keelpillifestivalist uus traditsioon, kus saab koos musitseerimas kuulda kõikvõimalikke keelpille.
Laur Kaunissaare „Mäletan / Ei mäleta“ kujutab endast näitlejate Riina Maidre ja Simeoni Sundja asjalikul juhendamisel ekskursiooni piki süngeid koridore, tolmuseid kabinette ja saale.
Tehnoloogia, mis pidi vana formaadi välja tõrjuma, on käitunud vastupidi: praeguste masinatega saab trükkida ideaalse kvaliteediga ja mitmesugusele materjalile.
Kuidas korraldada paremini riigikogu ja kultuuritegijate mõttevahetust? Rahvaesindajatel on informatsiooni vaja, miks mitte neile siis seda pakkuda.
Dokumentaalfilmis „Naised rindejoonel“ toonitatakse inimeste sõjaväsimust, sõdurite ärevushäiret ja Ukraina sõjaveteranide tugevat ühtehoidmist.
Näitusel „Eraldatuses“ on koroonakogemuse tähistajana kasutatud suure tähendusmahuga sümbolit, kuid loobutud uutest tõlgendustest ja noore põlvkonna kogemusest.
Luulur: „Mida rohkemad tunnevad heameelt, teevad heameelt ja hoolivad kõigest elusast, seda rohkem ma rõõmustan.“
„Pärast pikka paid“, Maria Mölder Eesti muusikaturu fookuspäevast
Märt Läänemets, „Myanmar – valesti kokku pandud riik“
Riin Alatalu, „Nullenergia veab vägisi miinusesse“
Keele-elu: sõnastikureformi sisu hakkab ilmet võtma
Intervjuu filmitegija Leri Matehhaga
Haapsalu graafilise disaini festivali näitused „Absurd“ ja „Värske Eesti kultuuriplakat“
Laur Kaunissaare „Mäletan / Ei mäleta“