2021-23 (3845)
Üürikorter vääriselupaigas
Linnavõim peaks Tallinna vanalinnas senisest hoopis julgemalt ise omama ja ehitama.
Kesta katsumuste kiuste
Mathura: „See, millist ilu või sügavust on inimene oma parimal hetkel võimeline väljendama, on kaalukaim argument, miks elu ei saa määratleda pelgalt biokeemilise reaktsioonina.“
Sotsialismi ei saa samastada Nõukogude Liiduga
Võrreldes Euroopaga on Ameerika teinud pandeemiast rohkem õigeid järeldusi, tõestades, et poliitilise tahte korral riigi osalus ühiskonnaelus kasvab märkimisväärselt.
Kuidas mõista looduskultuuri?
Globaalse keskkonnamuutuse tingimustes võiks elujõuline looduskultuur olla Eestis, kus keskkonna ja sotsiaalsete süsteemide toimimine on aina juhuslikum ja ettearvamatum, esmajoones väärtustatud.
Sotsialistlik hüperrealism, filmist küllastunud tegelikkus
DAU projekt võimaldab uues tumeduses näha Nõukogude aja traumaatilisust, mille kommunismiks nimetamine on ise üks trauma sümptomeid.
Ideed ja huvid
Kui pole kirjakeelt, ei saa ka pidada riiki
Timo Maran, semiootik ja luuletaja
Vabadus kui kõigi piirangute puudumine on ilmselt sama kui mitteelusolemine. Seda põhjusel, et elusa süsteemi iga omadus ühtaegu nii võimaldab kui ka piirab.…
Sa oled alles, Helle
Kui suur on meie vaesus ilma muusikata II
Eesti Filharmoonia Kammerkoor tegi Kreegi lauludega imet: täiuslik vormikujundus, kaunis vokaal ja veatult esitatud ebamugavad käigud.
In memoriam Marko Mägi
Marko luuletajakreedo, kui nii võib öelda, erines minu omast täiesti, samuti muusikamaitse. See tundus olevat väga noore inimese, kui mitte öelda pubeka maailm – vaimustus kõigest alternatiivsest. Suur laps ta ju…
Nokia kukkumine olematusse ja uus tõus
Nokiast võib rääkida kui pikaajalisest äriprojektide jadast, kus andekad ärimehed kaubastasid paljudel turgudel väga erinevaid tooteid.
Kaanetekst
Katrin Pautsi „Tallinna tume“, Killu Kaare „Pandeemia“ ja Charles Bukowski „Vana peeru veerud“
Eesti rütmimuusika vajab rohkem õpetajaid
Jaak Sooäär: „Eestis on läbi aegade olnud suhteliselt vähe džäss- või üldse rütmimuusikuid, kellest omakorda väga vähesed on saanud õpetajakoolitust.“
Uus teater – Kommunikatsioon
Üllatus
Vastanduses tulevad sageli esile kõige tugevamad küljed. Evi Tihemetsa uuel näitusel on midagi hingele ja ka vaimule, mistõttu valdab vaatajat korraga soe ning virge tunne.
Terapeut või kunstnik? Armastaja!
Tiit Pääsuke on üks teraapilisemaid, tuju tõstvamaid eesti kunstnikke. Üldse mitte naljakate süžeede, vaid kasutatud värvikõlade tõttu.
Henn Pai 29. V 1937 – 2. VI 2021
Misso vallas 1937. aastal sündinud Henn Pai leidis kiiresti üles muusikutee. Juba 1957. aastal sai temast Vanemuise ooperikoori liige, 1960. aastal lõpetas ta Tartu Muusikakooli Rudolf Jõksi klassis. Pärast Tallinna Riikliku Konservatooriumi…
Taas üks raamat taluarhitektuurist
Raamat „Eesti talu. Uuem taluarhitektuur 1850–1950“ peaks olema iga talumaja omaniku laual ja öökapil, eriti enne suuremate renoveerimistööde kavandamist.
Metsasõjas on vaja vahekohtunikku
Iga erimeelsus ei ole veel väärtuskonflikt. Arutelul ei tohi lasta jõuda vastandlike väärtusteni, mida ei ole tihti võimalik sünkroniseerida muidu kui sõjaga.
Miks tarvas rabeleb?
Tiit Pääsuke on otsekui vaakumis erakkunstnik saanud kaua omapäi sümbolimaailma kokku kuhjata ja nüüd ei suuda keegi enam seal järge ajada. Sõnakuulelikkuse palk.
Võõrasse kogukonda sukeldujad
Liia Kanemägi: „Rakendusteatri lavastuse valmimine on pidev dialoog: kogu aeg tuleb küsida, kuidas rühmas ühte või teist asja nähakse ja tajutakse, ning vastavalt sellele pilti korrigeerida.“
Lavastajalinnupojad pesaveerel
Kui võtta lavakate diplomilavastust „Kõige all ja kohal on …“ repertuaariteatri mängukava osana, siis oleks oodanud pedagoogidelt suuremat nõudlikkust ning abi tööde valikul ja vormistamisel.
Helipildikesi kopeerimistuhinast
Kui läänes tuli midagi moodi või mõeldi välja, siis ei läinud kunagi kaua aega mööda, kui raudse eesriide taga ilmusid lagedale kahtlaselt sarnased asjad.
Muusikaõpe annab vajalikke oskusi kogu eluks
Muusikakoolis käivad lapsed suudavad teistest palju paremini süveneda, pingega toime tulla ning oma aega planeerida.
Arhitektuur kõneleb inimesest
Ingel Vaikla: „Hoonet pole võimalik kogeda kujutisena. Arhitektuuri kogetakse sensoorse ja akustilisena – olulised on lõhnad ja helid, valgus ja selle muutumine.“
Seitse venda ehk Viis venda ja kaks õde
Eesti Maalikunstnike Liidu näitus Helsingis toimis maalikunsti raskekahurväena, mis paigutus igati sobivalt Suomenlinna kindlustusse.
Soome-ugri animism enne kultuurievolutsionistlikku teooriat
Arutlused soome-ugri fetišismist, ebamäärane arusaam jumala ja taeva osast ning šamaanide haridustase said hiljem kultuurievolutsionistliku klassika toiteallikaks.
Usuteaduslik haridus luterlikus vaates
See, mis seob ja kohustab absoluutselt ehk tingimatult, on üksnes Jumal ise. Seetõttu on südametunnistuse vabadusel evangeelses kirikus nii suur osa.
Monopol, konkurents ja keskused õigushariduses
Teadust teevad ja teaduslikku diskussiooni peavad teadlased. Kui neid ei ole või on väga napilt, ei aita ka ühegi uue institutsionaalse keskuse loomine.
Üksainus Lepik
Rebell trotsib, radikaal jääb kindlaks. Kalju Lepiku radikaalsus seisnes selles, et ta jäi kindlaks, nagu tema kõrval ka paljud estofiilid ja avalikkusele tundmatud vastupanuvõitlejad okupeeritud Eestis.
Isiklik ajalooliseks
„Paigad sinus eneses“ on Ly Lestbergi püüe vaadata endale tähenduslikke momente kaugemalt. Ta tuletab meelde, et maailm on peegeldus meist endist.
Oma elu peremees
Sally Rooney romaanis „Normaalsed inimesed“ käsitletakse päevakajalisi tõsiseid teemasid ja täiskasvanuks sirgumise valu.
Kirke Karja, „Muusikaõpe annab vajalikke oskusi kogu eluks“
Intervjuu näituse „Võimu vaatlus“ kuraatori Ingel Vaiklaga
Intervjuu Eesti muusika- ja teatriakadeemia professori Jaak Sooäärega
Kalju Lepiku „Vaid üks eesti kirjandus“
Heiki Pärdi „Eesti talu. Uuem taluarhitektuur 1850–1950“
Tiit Pääsukese näitused „Härjad rukkis ja muud“ Rüki galeriis kuni 13. VI ja „Nostalgiata“
Eesti Noorsooteatri ja EMTA lavakunstikooli „Kõige all ja kohal on…“
Gaabriel Tavits, „Monopol, konkurents ja keskused õigushariduses“
