2021-11 (3833)
Vesi teeb imet, kui mehed seda suus peavad
Kui pöörata on vaja, siis poliitikas hüpped ei aita.
Dialoogi tekkeks on vaja aega
Sigrid Viir: „Kui lõpetada usk lõputusse kasvu, jääks meil rohkem aega olla aktiivsemad kodanikud ja empaatilisemad inimesed ning asjade üle järele mõelda.“
Seitseteist kevadist hetke eesti lastekirjandusega
Mis tõmbab lugema? Kolm lihtsat asja: et oleks seiklust, et oleks naljakas, et oleks hästi kirjutatud. Niisuguseid raamatuid ilmus mullu rõõmustavalt palju.
Nublu ja eesti räpi pehme kõhualune
Eesti räpp on jõudnud punkti, kus see ei pea end enam tõestama ja julgeb end avada ka kõige haavatavamast küljest.
Selge taevas Berliini kohal
Tänavune Berliini festival paistis silma kunstilise ja intrigeeriva programmiga – uue kvaliteediga festivali lähiajaloos.
Mis sind kõditab?
Vanasti – pandeemiaeelses maailmas – käisid eesti talupoeg…
Terad ja sõklad
Erik ja Anna, hoidke sõprust
Tim Jansoni näidendi „Erik ja Anna“ žanrimääratlus on tragikomöödia. Vaatamismuljes jääb põhirõhk komöödiale, „tragi“ asemele tahaks kirjutada „lüüriline“.
Punane Mask ja kõik need teised
Eestis kogusid maskiga maadlejad populaarsust XX sajandi esimestel kümnenditel, mil see komme koos professionaalse maadluse levikuga omandas üha enam kommertslikke jooni.
Ääremärkusi teaduse vahelt. Van Gogh ja sõrmkübaratäis kunstiannet
Rein Raamat 90: maalikunstist filmimaailma ja ringiga tagasi
Rein Raamat: „Mul oli soov, et mu filmid ei peaks olema sellised, nagu Disney on teinud.“
Steven-Hristo Evestus, ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees
Nad kardavad, et neid ei kuulata ega märgata.
Nad kardavad, et neid hakatakse taga kiusama.
Nad kardavad, et nad vallandatakse ning neid ei usalda enam keegi.
Nad kardavad, et neid peetakse kohtlasteks.
Nad kardavad, et perekond ja sõbrad jätavad nad maha.
Nad kardavad, et nad leiavad ähvarduskirja oma postkastist.
Nad kardavad,…
„Ma unistan, et ma ei jookseks oma unistuste eest ära“
Tiina Möldri ja Helen Reitsniku eestvedamisel on lavakunstikooli XXX lend asunud avastama jooksmise ja unistamise tähendust inimese elus, nende suhet, põhjusi ja tagajärgi.
Mustrimotiivid tuttaval taustal ehk Tõlkekirjandus lastele ja noortele aastal 2020
Tõlkeraamatud täidavad lüngad: mida algupärandites napib, leiame tõlgete seast.
Midsomeri lesed, Tammaru Tiina ja poisu
Kuigi Ringo Ramuli lavastuste omailm luuakse suuresti kunstilise sõna abil, pole see (ainult) askeetlik tekstiteater, vaid verbaalsele dialoogile liitub delikaatselt kujundlik-atmosfääriline foon.
Mats Traadi tulevik
Kui kaovad ajaloolise mälujäljega põlvkonnad ja muistsete murrakute kõnelejad, saab ühendust võtta kadunud maailmaga Mats Traadi jõgiproosas ja jõgiluules.
Kaasatakse ainult kõige vastupidavamad
Madle Lippus: „Olukord on napakas. Tavaline kodanik ei saagi lõpuks midagi aru. Mina kui kodanik ei saa ka aru, kuidas linnavalitsuses otsuseid vastu võetakse.“
Arhetüüpide järelelu
Holger Loodus on väljapanekus „Taasluues neid vanu nõlvakuid“ puudutanud piiritletud probleeme, kuid pakub sealjuures filosoofilise üldistusega universaaltasandit.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2020
Proosa
Mudlum, „Mitte ainult minu tädi Ellen“
Luule
Tõnis Vilu, „Tundekasvatus“
Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde)
Triinu Tamm…
Digiplatvormide hingeelu
Olukorras, kus infojaotusvõrk on erakätes ja mõjutab valimistulemusi, avalikku arvamust, poliitilisi arutelusid, tuleb jälgida võimalikke karisid, seista avaliku huvi eest ja kaitsta tarbijat.
Teeme ära!
Pealtnäha on kaks ärategemist vastandlikud, liiguvad vastassuundades.
Post-sõnastik LV – Sarimõrvar
Järjest enam keskendutakse mõrvari vaatepunktile, tahetakse eetiliselt eemaletõukavat isikut kujutada terviklikuma karakterina ning meelitatakse lugejat-vaatajat tegelasele kaasa elama.
Koroona ja külmkapp
Raul Kelleri mõte tuua oma tööd vaatajani ka eriolukorra tingimustes näitab hästi ära, kuidas töötab kunstniku aju siis, kui kuidagi ei saa, aga kuidagi ikka peab saama.
Kuidas tõlkida idamaade klassikalisi tekste?
Aasia-teemaline teadustöö ja tõlkekultuur on heal järjel, aga üldsusele, sealhulgas akadeemilisele, on see ikkagi hämar värk, mida pole vaja päris tõsiselt võtta.
Repliik – Me ju kõik armastame Kristiina Ehinit!
Kellele on vaja mälestusmärki Lubjankal?
Kas püstitada Moskva kesklinna monument Raudsele Feliksile või Aleksander Nevskile?
Robert-Rudolf Volk 8. II 1921 – 10. III 2021
Volk osales II maailmasõjas Saksa armees ja seetõttu jäid kunstikooli uksed talle suletuks. Ta alustas kiviraiduri karjääri 1948. aastal Anton Starkopfi ateljees, kus õppis ja töötas klassiku surmani 1966.…
Inimvaatlused – Intriigid virtuaalses raamatuklubis
Irina Paert, „Kellele on vaja mälestusmärki Lubjankal?“
Vestlusring „Kuidas tõlkida idamaade klassikalisi tekste?“
Janek Kraavi, „Post-sõnastik LV. Sarimõrvar“
Krista Kumberg, „Mustrimotiivid tuttaval taustal ehk Tõlkekirjandus lastele ja noortele aastal 2020“
Intervjuu Eesti joonisfilmitootmise rajaja Rein Raamatuga
Intervjuu Tatari tänava elaniku ja linnaruumihuvilise Madle Lippusega
Holger Looduse näitus „Taasluues neid vanu nõlvakuid“
