Post-sõnastik LIII – Algustiitrid
Algustiitrite sümboolne tähendus on kasvanud 1976. aastast saadik, mil Emmy teleauhindade nimekirja lisandus kategooriana graafika ja tiitrite disain.
Kuidas jagada küberturvalisuse ülesannet üksikisiku, kogukonna ja ühiskonna vahel
Kõikide riikide sõnastatud eesmärk on kaitsta oma kodanikke.
Maalõhkuja ehk Kohtumine despoodiga
Ehituskauplus Depo Filtri teel ei kuulu inimmõõtmelise linnaruumi juurde, tekitab möödujas alaväärsust ja küsib väärtushinnangute kohta.
Puitarhitektuur põlevkivimaal
Hoolimata sellest, et Teine maailmasõda, tehased ja põlevkivikarjäärid on suurema osa Ida-Virumaa barakikvartalitest hävitanud, aimub sealt ikkagi sõjaeelse aja hõngu.
Konservikarpi suletud elud
Nagu Tšehhovi näidendite puhul ikka, iseloomustab ka Tallinna Linnateatri „Vanjat“ unistuste ja argipäeva konflikt.
Aeglane tume vetevoog
Muusikaelamuse saab püsiv ja leplik kontserdikuulaja isegi vähemast, aga seekord sündis midagi kordumatut.
Lehise lugu ehk Üks puu Tartu ülikooli botaanikaaia endises asukohas ja sellest lähtuvad loomerajad
Lugu kahest strateegiast
Võimuahjudes küpsetatud arenguplaanid sobivad kokku nagu kõigi aegade sead ja käod ikka.
Võrdsuse kaks otsa
Õiglasi tingimusi saab luua ainult siis, kui inimesed on piisavalt erinevad; kui kõik oleksid ühesugused, mis mõte oleks siis õiglusel?
Mõnus massikommunikatsioon
Olematuse maik
Enda…
Kas koju ongi enam kunagi võimalik naasta?
Alex Prageri „Tere tulemast koju“ näitab, et Ameerika unelmal polegi määratud täituda.
Norman Mailer on kirjeldanud Los Angelest kui plastiktähtkuju. See Ameerika suuruselt teise linna kirjeldus tundub olevat eriti asjakohane selle piirkonna kohta, mis hõlmab Hollywoodi, kus võib täheldada pidevat…
Värsket Rõhku hakkab tüürima Hanna Linda Korp
Värsket Rõhku tutvustatakse kui „noore kirjanduse ajakirja“.…
In memoriam Toomas Niit
Lahkunud on Toomas Niit, psühholoog, teadlane, tõlkija.
Toomas Niit lõpetas Tartu Ülikooli psühholoogiosakonna 1976. aastal ning suundus tööle Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituuti. Alates 1979. aastast liitus ta tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli keskkonnapsühholoogia uurimisrühmaga, saades üheks Eesti keskkonnapsühholoogia kujundajaks ja rahvusvaheliseks eestkõnelejaks. Tema eestvõttel alustati Lohusalu konverentside sarjaga, konverentsid said…
Kadunud tüdrukud
Kui psühhoanalüüsi teooriates on tähelepanu all mehe kastreerimise lapsepõlvehirm, siis Nooruse galerii näitusel on keskne naiste hirm jääda kinni väikekodanlikkusesse.
Läbi ajaloo on mehed mingil seletamatul põhjusel nautinud naiseks kehastumist – kas…
Liivimaa tegemine kui sügavalt emotsionaalne ettevõtmine
Eesti ajaloolasedki võiksid kaalutleda, kas tasub rahvusvahelisi teadusloorbereid otsida ainuüksi kodumaise ajalookäsituse euroopastamise ürituses.
Liivimaa tegemise pikast perspektiivist
Võrgustikuanalüüs, mille käigus kujustatakse inimestest ja mitte-inimestest tegutsejaid, nähtusi, protsesse, objekte jms ämblikuvõrguna ühendavad võrgustikud, on viimase aja ajaloouurimustes sage abivahend.
Koorilaul pääses paisu tagant lahti
Kammerkooride festival tõi koorilaulu taas veebiplatvormilt kontserdisaali. Kaks laulupäeva puhus koorilaulutukid taas hõõguma.
Konkursi õnnestumises mängivad ikka kaasa sisukas interpretatsioon, vähe esitatud repertuaar ja üllatusvõitjad. Kui festivali esimese konkursipäeva lõpus oleks grand prix’…
Mart Niineste, reklaamikirjanik ja kommunikatsiooni konsultant
Kaanetekst
Lühikese sissejuhatus kuuba kirjanduslukku ja väike silmapaistev proosaraamat kõigisse puutuvatel teemadel
Foto ei ole klõps ja valmis
Praegust Fotografiska näituste valikut saab soojalt kõigile soovitada. Eriti tasub mõelda selle üle, kas ühe foto tegemine on ikka kerge.
Madis Kari 20. VI 1971 – 10. X 2020
Madis Kari sündis ja alustas muusikaõpinguid Haapsalus, haridustee jätkus Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Olev Pikknurme ja Eesti muusikaakadeemias professor Hannes Altrovi juhendamisel ning seejärel juba Londonis,…
Näitusepaviljonist vallamajaks
Saku näib oma ehitusloost vägagi teadlik olevat: kümme punkti vallale modernistliku arhitektuuripärandi hoidmise eest.
Juuni lõpus avatud Saku vallamaja on ühest küljest uus, äsja nõelasilmast tulnud ehitis,…
Tuttava linna tuled – Maardu, mu arm
Maardus on kõik omad: pole midagi imelikku selles, kui tänavanurgal vastu tulev kilekotiga мужик pistab käe pihku ja küsib, kuidas läheb.
Juurte otsingud
Kärbunud juurtest ei kasva elujõulist taime. Inimühiskonnas on olukord lootusrikkam, kehvast pinnasest saab välja kasvada ja õide puhkeda.
Näitusevalvuri päevik – Kõik läheb omasoodu. Nii on määratud
Väikese galerii võlu on ületamatu. Ruum piirab visuaalse stiimuli ülevoolamist: on aega süveneda, aega mõtiskleda.
Kontrastne ja oivaliselt lõimitud muusikaga „Anna Karenina“
Marina Kesleri lavastuse stseenid on järjestatud kontrastselt: emotsionaalselt pingelisele pildile järgneb värvikas karakteripilt või olmestseen – see kruvib pinget ja pakub emotsionaalseid hingetõmbepause.
Kas tähendusel on tähendust?
Sõnaeurütmias tehakse nähtavaks vokaalid, konsonandid ja keele grammatika. Liikumisse valatakse luule, muinasjutud, humoreskid või mis tahes muu tekst.
Andekusest ja kirjaoskusest
„Martin Edeni“ ja „Tove“ süžeed ühendab see, et mõlemad nimikangelased elasid maailmas, kus allutati tunded kommetele – või vähemalt oodati inimeselt seda.
Heitlus vormiga
Ei kool, perekond ega aristokraatia suuda oma kivinenud või lihtsalt narride arusaamadega murda tõelist isiksust.
Kangur, reetur, sõber, nuhk
Margus Paju film „O2“ loob kauni pildi baaside lepingu eelsest, aegsest ja vahetult järgsest ajast Eesti sõjaväeluure silmade läbi.
Kui aega ei ole enam tarvis
Erilise tähendusega on see, et Thomas Desi elektroonilise kammerooperi „Tarkovski. Kaheksas film“ muusika on loonud Eesti muusikud – trio Nihe.
