Kõige targemalt saadud nõust poole tahab valitsus üle parda visata.
Reinhold Martin: „Lõppude lõpuks on ajaloolane tuleviku teadlane, kes uurib minevikku, et leida tõendusmaterjali selle kohta, mis on maailmas tulemas.“
Mara Ljutjuki maalide sõnum on, et millist koormat ka kellelgi kanda ei tule või millist jälge see poleks ka jätnud, on see omaksvõtmise korral ilus.
Aadressil Julius Kuperjanovi 12 restaureeritud hoonel on sümboolne väärtus. See näitab, et ka Valgas juhtub imesid, et linnal on tulevik, millesse tasub panustada.
Hiljaaegu kaasaegset kunsti rünnanud ametniku puhul ei saa rääkida lollusest, vaid vaimsest laiskusest, mugavusest, mülkast, millest igaüks, kes ennast vähegi inimeseks pidada tahab, ennast üles peab ajama.
Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi kirjavahetus on hindamatu kultuurilooline dokument.
Ave Tölpt: „Muusika taga on lai võrgustik. Praegune olukord on näidanud, et see süsteem on paindlik ja isetoimiv, aga see ei ole ka piiritult paindlik.“
Noortele kliimaaktivistidele võib mure kliimamuutuse pärast olla määrav tegur, et oma käitumist muuta ja keskkonna kaitseks välja astuda.
Tänavuse teatrifestivali kohta ei saa öelda, et valik oli liialt kaldu peavoolu ja kaanoni suunas, sest mõnigi kutsutud lavastus paikneb pigem teatrimaastiku äärealal.
Kas Aeg andestab Barbarusele ja Semperile „arguse, ülbuse ja muud patud“? Vastus sõltub sellest, kas nad ümmardasid keelt piisavalt, kas tegid piisavalt häid luuletusi.
Kolm meest jagavad sünnitusmaja eesruumis uudiseid oodates üksteisega seda, mis hingel, keelel ja portfelliski.
Voolavus tähendab ka pidetust, tähenduse ebakindlust ning just Kopernikuse pöördega plahvatanud ajastul näeme seda pidetust kõige akuutsemalt.
Kohila sümpoosioniga on saavutatud küpsus, tuntus ja toimiv formaat, edaspidi peaks mõtlema keraamika mõiste avardamise peale.
Väljapanekus „Sarnasus kontakti kaudu. Graafika grammatika“ ühtaegu luuakse ja dekonstrueeritakse graafika keelt, nii et selle sügavuti avanemiseks tuleb aega võtta.
Kirjanik pööras oma loomingus Goethele palju tähelepanu, kirjutades Goethe teemal kolm teost. Haapsalu-teemalises raamatus kirjeldab ta Goethe väidetavat aednikupoissi.
Birute Klaas-Lang: „Arengukava fookus on selgelt eesti keelel, kuigi kõik keeled on rikkus indiviidi ja ka riigi tasandil.“
Kadri Vaas: „Kas kultuurkapitali ehitustoetus peaks minema mõne grandioosse suurehitise tarvis või on jäänud meil palju väikseid asju tegemata? Kaldun arvama, et viimast. “
Veiko Õunpuu filmimaailmas hinnatakse jala käimist, second-hand-esteetikat, head muusikat ja looduslähedust.
Riho Esko Maimets annab helidele olemiseks aega. Ta oskab üürikestel helidel peatuda ning neist võimalikult palju kätte saada.
Kas Eestis tekkinud n-ö paralleelminimalism on Zeitgeist, vastureaktsioon modernismile, midagi kolmandat või täiesti erinevad lätted ja puhas juhus?
Loodetavasti on Kinomajas edaspidi soojust ja valgust, kaameraid ja projektoreid, aga ennekõike inimesi, kellel suur huvi elu- ja filmikunsti vastu.
Johannes Lõhmus Veiko Õunpuu filmimaailmast
Piret Karro, „Mina, võim ja tegelik elu“
Intervjuu Music Estonia juhi Ave Tölptiga
Arnold van Gennepi antropoloogiline essee „Siirderiitused“
Vassili Kandinsky „Vaimsusest kunstis, eriti maalikunstis. Punkt ja joon tasapinnal“