Täielikult põhiseaduse järgi elamiseni on veel tükk maad minna.
Nobeli-laureaadi Kazuo Ishiguro romaan „Kui me olime orvud“ – diagnoos postkoloniaalsele pohmelusele
Malinowski näitas, et kaugete maade põliselanikud on rikka vaimse maailmaga ratsionaalsed inimesed oma keeruliste ühiskondadega.
Minimaalriigi idee ja neoliberalism on nii suurde ebasoosingusse sattunud, et vaevalt neid vanal kujul reanimeerida enam õnnestubki. Mis tuleb nende asemele?
Ainult väga intelligentne inimene võib olla huvitavalt tavaline, oli Markole öelnud tema emakeele ja kirjanduse õpetaja ning selle õpetusteraga saatnud ta tisleriks õppima.
XIX sajandi ajakirjanike kuningas Vladimir Giljarovski kõneleb oma Moskvast armastusega, olgugi et see armastus teeb tihtipeale valu.
Minevik ja tänapäev ning rahvaste paabel on Peterburis rohkem kohal, kui seda kusagil mujal kohtab.
Veebikontserte tehakse ju selleks, et näha esinejaid ja kuulda reaalajas esitust, et oleks nagu päris. Aga ei ole kaugeltki nagu päris.
Nii kaua kui kestab maailm, kestab ka muusika. Kaduda võib aga interpretatsioonikunst, vähemalt sellisel kombel ja sellisel tasemel, nagu viimastel aastakümnetel harjunud oleme.
Ruumi standardimise põhjus on tugeva keskmise taseme loomine, jätkusuutlikkus ning elanike huvide kaitse.
Kuidas õppida vihkama moodi? Vaata ära Jean-Paul Gaultier’ lahkumis-show lavastamise lugu ja saad teada!
Autoriehe on ehtekunstniku ainulaadne meistriteos. Neid ehtekunstnikke, kes nende kõrval väikeseeriaid või ka tiražeeritud ehteid ei loo, on siiski vähe.
Hoolikalt paika seatud funktsioonide vahel peab linnas olema ruumi, mis pole otseselt millekski mõeldud. See on aja venitamise ülivõrre.
Hiljuti leiti üllatusmuna Tallinnast: arheoloogiliste väljakaevamiste käigus tuli välja kolm hobukastani seemet, mis peaksid suure tõenäosusega olema pärit XV sajandist.
Mirko Rajas: „Nimevahetus ei tähenda uue teatri loomist: Eesti Noorsooteater on ikka seesama Nukuteater, mis jõudnud oma arengus lihtsalt sinnamaale, et uus nimetus on möödapääsmatu.“
Sarjaga „Hollywood“ öeldakse, et suure osa homofoobiat ja rassismi oleks saanud Ameerikas minema pühkida, kui Hollywoodi filmides oleks lubatud näidata positiivseid eeskujusid.
Planeeringuga ei pea paika panema kõiki detaile, kuid keskkonnamõju tuleb välja uurida enne põhimõttelisi otsuseid.
Jaanika Peerna: „Praegu tuleb eelkõige toetada New Yorgis tegutsevaid kultuuriloojaid ja seepärast on koostöö teiste maade kultuuriesindajatega üha tähtsam.“
Mida rohkem me loodusest teame, mida rohkem liike ja nende vajadusi tunneme, seda suurem saab olla meie imetlus, aukartus ja ka siiras tänulikkus kõige eest, mis ja kes meie ümber olemas on.
Kadri Mälgul on ette näidata kümmekond raamatut, aga paradoksaalselt ei ole Mälgu ja tema loomingu kohta eesti keeles ikka veel korralikku monograafiat.
Paavo Matsin, „Peterburis nina otsimas“
Marju Raju, „Veebikontsertide paradoks“
Kai Taal, „Interpretatsiooni kaduv kunst“
Haavades, kuid endiselt lummav New York. Intervjuu New Yorgis tegutseva kunstniku ja Eesti kultuuriesindaja Jaanika Peernaga
Näitus „Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019“
Nukuteatrist saab Eesti Noorsooteater. Intervjuu Nukuteatri kunstilise juhi Mirko Rajasega
Nii et hurraa, Hollywood? – minisari „Hollywood“
Laura Linsi, „Kelle huvides on seatud eluruumidele nõuded?“
Ivo Pilving, Pihel Kuusk, „Kas Rail Balticu mõju on ikka võimatu hinnata?“
Hekdur Sander, „Kui „kastanid“ õitsevad – hobukastanite lugu“