2020-09 (3781)
Keda kiita leiva eest?
Kultuuritöötajate palgatõusu eest peab valitsus hoolitsema omakasu pärast, mitte üksnes seetõttu, et seda nõutakse.
Kas Hiina päästab maailma?
1980ndatel alanud pöördega avanemise ja majandusvabaduste suunas kaasnes ka konfutsianismi pehme jõu taaselustamine ehk selle taasrakendamine Hiina autoritaarse riigivankri teenistusse.
Oma stiil või üheülbalisus?
Praegune ehitusbuum on olnud arhitektuuri originaalsuse vaenaja. Leib tuleb kergemini lauale kommertsprojektide, mitte „kunsti panemisega“.
Luua tuleb oma laulukoolkond
Juhan Tralla: „Noorte ja vihaste kunstnike armee on ooperis puudu ja kogu meie muusikateatri kultuur kannatab selle all kohutavalt.“
Köielkõnd üle teatrihariduse kireva maastiku
Etenduskunstide kõrgharidusõppes tõuseb esile kaks võrdselt tähtsat poolt: baasõpe ja käsitööoskus ning kriitiline, avatud mõtlemine.
Paanika pandeemia
Uutmoodi elustiili peaproov
Hiina tootmis- ja teenindussektor on langenud juba 2008. aasta majanduskriisist madalamale tasemele ning see mõjutab ülejäänud maailma arvestatavalt. Mujal on haiguse levik alles tõusuteel. Nüüd on OECD teatanud, et…
Riigimetsad kümme aastat pärast riigikontrolli auditit. I osa
Seninägematult suur raieintensiivsus, mille tunnistajaks on olnud igaüks, kes on looduses liikunud, tuleb oma valusas eheduses välja ka avalikest andmetest.
Kunstnik on operaatori käepikendus
Toomas Hõrak: „Töö peab meeldima. Siis ei tee seda pika mokaga, vaid hasardist – ega loe töötunde. Kui on tahet, siis ei ole miski liiga raske.“
Sõnavabadus Eestis: kas ikka maailma tipus?
Andres Siim 25. II 1962 – 2. III 2020
Andres Siim alustas arhitektuuriõpinguid 1980. aastal pärast Tallinna 46. keskkooli lõpetamist. Arhitektuuriõpingutele järgnesid töökohad PI Tööstusprojektis, EKE Projektis ja Akoses kuni 1993. aastani, mil ta lõi koos abikaasa Kristel Ausingu ja parima sõbra Hanno…
Päevikud põllult
Eesti etnograafide kuuekümnendate aastate Vepsa-retked
Ohustatud liigid novellist vabariigini
Friedebert Tuglase auhinna pälvisid tänavu Livia Viitol novelli „Õpetajanna saabumine“ ja P. I. Filimonov novelli „Sebastian Rüütli tõehetk“ eest .
Veebruar – Kõlavärviline kevadkuu
Veebruarikuus pakkusid elamuse mitmed rikkaliku kõlavärviga orkestrikontserdid, aga kõrva jäid ka osavalt koostatud kavaga esinenud omanäolised kammerkoosseisud.
Vastuolude mülgas Rämeparadiis
Osa tänapäeva Eesti aktuaalseid teemasid ja ellusuhtumisi pärineb justkui otse 1970. aastate Ameerika perifeeriast.
Tuttava linna tuled – Kallaste ripub karamell-kisselli ja tuleviku vahel
Lapsepõlvesuved veetsin Kostina külas, ümber eestlaste Kirepi, ehkki…
Vaga vesi, sügav põhi
Türi galeriis on tehtud head tööd, kuid tuleb aktiivsem olla: saata pressiteateid, riputada üles fotosid ja hõikeid, muidu käivad kohal põhiliselt kunstnikud ise ja nende sõbrad.
Kui paljud on teadlikud kunstinäitustest…
Tähenduse minetanud memoriaalansambel
Kuna Maarjamäe memoriaal jäi juba nõukogude ajal poolikuks, on olemas kõik eeldused, et selle tähendus ümber mõtestada.
Veronika Kivisilla slow TV
Luulekogu „Salutatio!“ õpetab märkama elu väikseid, kuid kaalukaid pisiasju.
Kaks eestlast Los Angelese olelusvõitluses
Jüri Koll: „Kunstis ei ole tähtis kunstniku rahvus, sugu ega nahavärvus. Maksab vaid tundejõud ja viis, kuidas see kunstis nähtavaks tehakse.“
Riik, mille hümnis puudub riigi nimi
Süüta Sipsiku seiklused õõva orus
Arutelud laste ja lapsevanemate vahel on ehk „Sipsiku“ suurim väärtus, mis võiks ühiskonda tagasi peegelduda mõnusamate ühisettevõtmiste ja üleüldise vabalt võtmisena.
Tehnoloogia maagia
Kunstnik Taavi Suisalu ja füüsik Siim Pikker osutavad tõsiasjale, et uue tehnoloogia abil võivad ühes aegruumi punktis kokku saada eri aegade nähtused.
Ferdinand udus
Kas Kaur Riismaa romaanis „Väike Ferdinand“ on põnev just ähmasus või varjab põnevus ähmasust?
Nõiad, revolutsionäärid ja teised
Aarne Rubeni raamatu „Öönaine“ lugusid troonib Eduard Reiningu ja Mary Rikko vanglast saadetud avameelne kirjavahetus.
Korduv, kuid huvitav nihestus
Hobusepea galerii on alustanud seda aastat võimsalt: kõigepealt Liina Siibi fotoinstallatsioon „Varjatud rahvas“, siis Kirke Kangro ja Sheri Willsi „Sinu hingamise pidulik manitsus” ja nüüd Cloe Jancise ja Maris Karjatse „Vahepeal“.
Neid kordi, kui tunnen näitusel midagi, mida võib kirjeldada sõnaga…
Toomas Hõrak 22. III 1951 – 25. II 2020
Felicitas ja metafoor
Theatrumi „Felicitases“ esitatakse üks väga tänapäevane küsimus: kui palju me oleme valmis oma privaatsusest ära andma, et olla õnnelik?
Oluline kivi Eesti arhitektuuriloo alusmüüris
Väärt koguteosesse „Eesti linnaehituse ajalugu“ on esmakordselt süsteemselt koondatud suurem osa meie praegusest teadmisest linnaruumi arendamise kohta.
Kui piirid jäävad suletuks, hakkab Hephaistose sperma tapma
Yves Mény: „Omapäi ei suuda poliitikud rahvusvahelist kapitali kontrolli all hoida, selles mõttes on populistlikul vastuhakul ja mässul kasulik roll.“
Kliimateesid
Kliimateesid:
kliima on vaid üks, kuigi oluline aspekt meie keskkonna probleemidest, keskkond hõlmab nii loodust (vesi, õhk, muld, taimed ja loomad) kui ka…
Mart Läänemets, „Kas Hiina päästab maailma?“
Katrin Nyman Metcalf, „Sõnavabadus Eestis: kas ikka maailma tipus?“
Anni Martin, „Tähenduse minetanud memoriaalansambel“
Madli Pesti, „Köielkõnd üle teatrihariduse kireva maastiku“
Intervjuu Prantsuse poliitikauurija Yves Ményga
Intervjuu galerist Jüri Kolliga
