2020-07 (3779)
Kõige kallim põhimõte
Riigikogu esimehe sõjakassas on miljardeid eurosid miinust. Kes selle kinni maksab?
Mitte üle serva, serviti
Maarja Kangro uljalt eksperimentaalne tõlkeluulekogu meenutab kohati sõjaaegset kabareeteatrit.
Trükitehnoloogia triumf ja kujundajate eneseteostus
Kuna Eestis ilmub iga päev üle kümne raamatu, tundub, et kaunite raamatute võistlusele saadeti neid vähevõitu. Näitusepilt on siiski mitmekesine ja rõõmustavalt ergas.
Post-sõnastik L – 11. septembri järgsed lood
Seebi- ja sopatööstus õitseb dokumentalistikatagi
„Südameringi“ kogukond ilmutab tänapäeva pahede suhtes kriitilist meelt, aitab inimesi mures ega suru end kuidagiviisi vägisi peale. Milleks seda siis süvenemata mustata?
Teaduse elutööpreemia – Kõrgtase nii minevikku analüüsides kui ka tänaseid toimetusi tehes
Tartu aukodanik akadeemik Richard Villems on läbi aegade üks eesti säravamaid, silmapaistvamaid ja mõjukamaid teadlasi. Kindlasti ka üks isepäisemaid, kelle põhimõttekindlus teaduse kvaliteedi eest seisjana ja uute teadmiste fundamentaalse…
Teaduse elutööpreemia – Vältides igavaid inimesi ja olukordi
Teine elutööpreemia laureaat Jüri Allik on rikkuse usku. Mitte selle rikkuse, mida koi sööb ja rooste rikub, vaid sellise, mis ei sünni patta panna, aga ilma milleta ei ole midagi patta panna. „Peale riigi majanduse on…
Sa oled mul esimene
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate kandidaatide nimekiri on taas põhjustanud üksjagu poleemikat, kuid seekord mitte niivõrd valikute, kuivõrd põhižürii (proosa, luule, esseistika, vabaauhind,…
Avastuspreemia – Liitprotsendid geenipangast
Preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest − Eesti geenivaramu asutamise ja eestvedamise ning Eesti genoomiprojekti algatamise eest.
Tartu aukodaniku akadeemik Andres Metspalu loodud geenivaramu…
Ühtsuse nimel
Nii vahva, et oleme lõpuks kõik siin koos. Kett on sama tugev, kui selle kõige nõrgem lüli. Ja mina sooviks, et kõik meie pere lülid oleksid tugevad kui teras. Tahaks tõsta selle pitsi meie pere ja vabariigi ühtsuse terviseks.
Terviseks!
Kuulge, pingviinide paraad algas.
Alguses on need ametlikud ninad, lõpupoole läheb rammusamaks.
Vaata neid…
Suhkrulaks Paunverest
Ergo Kuld ja Martin Algus on mängufilmidebüüdina ette võtnud enesetapjaliku ampsu. Kas „Talve” puhul jäi peale tegijate austus või aukartus?
Ka Eestis on põliskeeled olemas
Murdekeeli rahvusvahelisel tasandil põliskeelteks pidades kaitseme omaenda keelerikkust, innustame hõimurahvaid ja edendame Eesti mainet maailmas.
Laureaat – Elu elulugude keskel
Rutt Hinrikus on julgustanud tavalisi inimesi olema avameelne. Kui inimene ennast avab, siis on, nagu võiks ta end seevõrra ka vabamana tunda.
Must on, Enn?
„Mustonenfestil“ rõhutakse sellele, mis jääb kummaliste proportsioonide, veidra vormi, vastuolulise kuvandi või mõne muu põhjuse tõttu argisest kontserdielust kõrvale.
Soo tänav – kahjustatud oaas
Ebakohad Kalamaja tuiksoonel annavad selgelt märku, et süsteemse tegutsemise ja laiema toetuseta heatahtlikud üksikalgatused naljalt ei õnnestu.
Ega Tali taeva jää
Martin Algus: „„Talve“ projekti kunstiline väljakutse oli luua filmisaagale lõpp, mis sobiks eelnevaga kokku ja moodustaks stilistiliselt ja ka mõtteliselt ühtse terviku.“
Eesti biennaali südamikku
Maria Arusoo: „Giardinis asuv Rietveldi paviljon on eriline, kuid me teeme, nagu igal varasemal korralgi, parimat näitust, mida suudame.“
Teaduse aastapreemia – Tervel kehal terve nahk
Preemia arstiteaduse alal teadus-arendustöö „MikroRNA-d kroonilistes immuunsüsteemi haigustes“ eest
Nahk ja immuunsüsteem on meie peamised kaitseliinid välismõjude eest. Oleme terved vaid siis, kui need toimivad laitmatult. Ana Rebase eesmärk oli välja selgitada mõnede krooniliste nahahaiguste molekulaarsed…
Teaduse aastapreemia -Müstilise viikingiaja vägev reaalsus
Preemia humanitaarteaduste alal monograafia „In Austrvegr: The Role of the Eastern Baltic in Viking Age Communication across the Baltic Sea“ eest
Viikingite aega on mugav käsitleda rahvusliku uhkuse valguses, sättides sobivatest kildudest kokku eneseteadvust paitava…
U: hindab kõrgelt üllatusmomenti
U: puhul hämmastab muusikalise protsessi nii peen tundmine, et alati saavutatakse kontserdi ajaks teoste valdamises tippvorm.
Laureaat – Midagi veel
Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadi Paul-Eerik Rummo looming teeb vabadusele ruumi.
Tantsu vahetu mõju ajalooline utoopia
Tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Rudolf von Labanist alates tähendab tantsutehnika eelkõige oma keha ja selle liikumisloogika mõistmist.
Ajaloofaktide olemasolu üksi ei tee ajalugu veel tajutavaks. Läbi uurimata ajaloost ei ole tulevastel põlvkondadel võtta midagi tähenduslikku.…
Teaduse aastapreemia – Füüsika keerulise hingeeluga ruumides
Laur Järv, snd 1974, füüsika instituudi asedirektor, teoreetilise füüsika labori juhataja, vanemteadur
Manuel Hohmann, snd 1984, teoreetilise füüsika vanemteadur
Margus Saal, snd 1974, teoreetilise füüsika vanemteadur
Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad“ eest
Kolme maailma koos hoidvat fundamentaalset vastasmõju – nõrk, tugev ja elektromagnetiline – tuntakse hästi. Gravitatsiooni…
Teaduse aastapreemia -Õpiedukuse tehnoloogiline tugi
Tobias Ley, snd 1973, haridusteaduste instituudi õpianalüütika ja haridusinnovatsiooni professor
Mart Laanpere, snd 1964, digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia vanemteadur
Kairit Tammets, snd 1983, digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia vanemteadur
Terje Väljataga, snd 1978, haridusteaduste instituudi õpikeskkonna uuringute vanemteadur
Katrin Poom-Valickis, snd 1969, haridusteaduste instituudi õpetajahariduse professor
Luis Pablo Prieto Santos, snd 1977, haridusteaduste instituudi uute õpikeskkondade…
Rein Vainküla jutustus
Raamatust „Ruumid_Spaces“ leiame ühe linna mitu versiooni. Puhtad mustvalged kaadrid viivad jalutuskäigule ajas ja ruumis, näha saab Tallinna mitut palet.
Teaduse aastapreemia – Närvirakkude kasvu ergutajad ja piirajad
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni mehhanismid“ eest
Närvirakkude ehk neuronite küpsemist, nende arvu ja omavahelist suhtlemist juhtivad mehhanismid on pea sama keerulised kui meie aju kui terviku toimimine. Ajukoore neuronites ohjavad neid protsesse, tekitavad…
Teaduse aastapreemia – Eluslooduse Mendelejevi tabel
Kessy Abarenkov, snd 1980, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia elurikkuse informaatika vanemteadur
Preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linné süsteemi täiendus“ eest
Liike on juba ligi 300 aastat eristatud ja määratud…
Teaduse aastapreemia – Eemaldades tõrvatilku meepotist
Marina Trapido (kollektiivi juht), snd 1952, laboratooriumi juhataja, keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia professor
Niina Dulova, snd 1981, vee- ja keskkonnatehnoloogia vanemteadur
Marina Kritševskaja, snd 1974, keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia vanemlektor
Sergei Preis, snd 1959, vee- ja keskkonnatehnoloogia professor
Preemia tehnikateaduste alal tööde tsükli „Süvaoksüdatsiooni tehnoloogiate arendamine kaasaegsete keskkonnaprobleemide…
Laureaat – Toomas Rein – täht, kellega sarnast ehk enam ei tulegi
Toomas Reinu nihkega ruumiloomingut iseloomustab kvaliteet, mis põhjustab alati ka ebalust, kuna kasutaja ei tea täpselt, kuidas miski on tehtud.
Matti Helin 29. IX 1947 – 14. II 2020
Matti Helin alustas elukutselise flötistina…
Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti …
Kui eelnevatel aastatel on probleeme olnud, et illustratsioonid on oivalised, aga kujundus ei tule järele, siis sel aastal on võitjad kõik ühtlaselt tugevad.
Igal aastal veebruaris toimub üks üritus, kus meie üha ekraanikeskse(ma)s maailmas saab…
Merle Karro-Kalberg
Laureaat – Keelt mõtestades uute avastusteni
Helle Metslang: „Grammatika võimust käib mu meelest nii mõnigi kord üle pragmaatika ehk see, kuidas keelevahendeid kasutuses tõlgendatakse.“
Üürike laul igavesest õnnest
EMTA lavakunstikooli XXIX lennu diplomilavastuses „Laul õnnest“ on tegelaste siseilmad Lutsu näidendiga võrreldes komplitseeritumad ja tänu sellele rollid võimalusteküllasemad.
„Jultumus“ võtta aega
Unistused ja mõtterännakud viivad tegelased nii minevikku kui ka tulevikku, kusjuures alati ei tarvitse minevikumeenutus olla olevikuenergiat kulutav klammerduv anakronism.
Liivimaa Lutheri mõtteid inimesest ja tema elukeskkonnast
Herder on veendunud, et ainult emakeelse kultuuri edendamine tõstab rahva barbaarsuse seisundist kõrgemale.
Tiiu Talvistu 2. II 1955 – 17. II 2020
Tiiu Talvistu esindas põlvkonda, kes väärtustas püsivust ja süvenemist. Tema pühendumine oma erialale, kus tema teadmised olid väga laialdased, ning Tartu kunstimuuseumile, kus ta töötas 42 aastat, väärib imetlust ja austust. Ta ei öelnud kunagi, et las läheb, kuidas läheb, vaid…
Toomas Lepiksaar 3. II 1929 – 12. II 2020
Toomas Lepiksaar sündis Tallinnas ja lõpetas keskkooli Rakveres. 1954. aastal lõpetas ta maalijana ERKI. Kunstiõpetajana alustas ta tööd juba üliõpilasena. Ta oli õpetaja Tallinna XXXII keskkoolis ja Tallinna XXII keskkoolis, Tallinna Kaugõppekeskkoolis, ETKVL Kooperatiivkoolis ning aastatel 1990–2000 Tallinna Rahvusvahelises…
Pilk Berliinist II – Päike paistis ja aed oli haljas
Kuna Kindergarten on puhtalt saksa leiutis, siis mõni ime, et Saksamaal selle väärtust hinnatakse.
Ivika Kärmik 2. III 1942 – 8. II 2020
Ivika Kärmik sündis 1942. aastal Rakveres. Õppis 1971–1976 Peterburi Kunstide Akadeemia Ilja Repini nimelises maali-, skulptuuri- ja arhitektuuri instituudis kunstiteooria ja -ajaloo erialal. Tema valik õppida kunstiteadust Peterburis ei olnud tookord päris tavaline. Vene keele pidi eesti tüdruk juba esimese eksamisessiooni ajaks selgeks saama, kellelegi ei…
Laureaat – Elu elulugude keskel
Laureaat – Midagi veel
Laureaat – Toomas Rein – täht, kellega sarnast ehk enam ei tulegi
Wiedemanni keeleauhind Helle Metslangile
Teaduse elutööpreemia – Kõrgtase nii minevikku analüüsides kui ka tänaseid toimetusi tehes
Teaduse elutööpreemia – Vältides igavaid inimesi ja olukordi
Teaduse avastuspreemia Andres Metspalule
Intervjuu „Talve“ stsenaristi Martin Algusega
Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissari Maria Arusooga
Johann Gottfried von Herderi „Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast“
Ansambli U: kontsert „URR-26: Instrument + elektroonika“
Konverents „Rudolf von Laban 140. Ettekanded, töötoad, film, näitus“
