Tere tulemast ühtsesse Eestisse, petserimaalased!
Priit Simson / Ekspress Meedia
Kõige kallim põhimõte
Riigikogu esimehe sõjakassas on miljardeid eurosid miinust. Kes selle kinni maksab?
5 minutit
Mitte üle serva, serviti
Maarja Kangro uljalt eksperimentaalne tõlkeluulekogu meenutab kohati sõjaaegset kabareeteatrit.
9 minutit
Aadam Kaarma kujundatud Kris Lemsalu kataloog „Birth V – Hi and Bye“ pälvis žürii eripreemia.
Trükitehnoloogia triumf ja kujundajate eneseteostus
Kuna Eestis ilmub iga päev üle kümne raamatu, tundub, et kaunite raamatute võistlusele saadeti neid vähevõitu. Näitusepilt on siiski mitmekesine ja rõõmustavalt ergas.
6 minutit
Katharina Donn on märkinud, et 11. septembri sündmused tõestasid, kuidas traumaatiline kogemus on möödapääsmatult põimunud meie aja meediamaastikul toimuvaga ning trauma vahendamise eetika allub tarbimiskultuuri mehhanismidele.
Wikimedia Commons
Post-sõnastik L – 11. septembri järgsed lood
9/11 ehk 11. september on ikooniline kuupäev, pöördepunkt, lõpp ja algus. Vahetult pärast New Yorgis toimunud rünnakuid alanud traagika, kannatuse ja surma vahendamine põletas traumaatilise jälje…
9 minutit
„Südamering“ on nime saanud rituaalse tava järgi ringis istudes lahendada kogukonna probleeme.
Kaader filmist
Seebi- ja sopatööstus õitseb dokumentalistikatagi
„Südameringi“ kogukond ilmutab tänapäeva pahede suhtes kriitilist meelt, aitab inimesi mures ega suru end kuidagiviisi vägisi peale. Milleks seda siis süvenemata mustata?
7 minutit
Richard Villems pälvis 1980. aastal kollektiivi liikmena Nõukogude Eesti preemia valgu biosünteesisüsteemi struktuuri alaste tööde tsükli eest, valiti Eesti teaduste akadeemia liikmeks 1987, pälvis 1998 Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi ja 2006 II klassi teenetemärgi ning 2017 kollektiivi liikmena riigi teaduspreemia – aastapreemia keemia ja molekulaarbioloogia vallas tööde tsükli „Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine“ eest.
Andres Tennus / Tartu ülikool
Teaduse elutööpreemia – Kõrgtase nii minevikku analüüsides kui ka tänaseid toimetusi tehes
Richard Villems, snd 28. XI 1944, Tartu ülikooli genoomika instituudi populatsioonigeneetika juhtivteadur; molekulaar- ja rakubioloogia instituudi…
2 minutit
Teaduse elutööpreemia – Vältides igavaid inimesi ja olukordi
Jüri Allik, snd 3. III 1949, Tartu ülikooli psühholoogia instituudi eksperimentaalpsühholoogia osakonna juhataja, eksperimentaalpsühholoogia professor
Teine elutööpreemia laureaat Jüri Allik on rikkuse usku.…
Teine elutööpreemia laureaat Jüri Allik on rikkuse usku.…
2 minutit
Sa oled mul esimene
Objektiivne, ebaisiklik, erapooletu, neutraalne . . . . Kui sportlased Ott Tänak ja Martin Järveoja on aasta jooksul kogunud 263 punkti, saavad nad objektiivse kriteeriumi järgi kuldmedali. Kuidas tagada objektiivsus kirjanduse auhindamisel?
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate kandidaatide nimekiri on taas põhjustanud üksjagu poleemikat, kuid seekord mitte niivõrd valikute, kuivõrd põhižürii (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus) uudse töökorralduse pärast. Kui tavaliselt püütakse…
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate kandidaatide nimekiri on taas põhjustanud üksjagu poleemikat, kuid seekord mitte niivõrd valikute, kuivõrd põhižürii (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus) uudse töökorralduse pärast. Kui tavaliselt püütakse…
2 minutit
Andres Metspalu
Andres Tennus / Tartu ülikool
Avastuspreemia – Liitprotsendid geenipangast
Andres Metspalu, snd 11. III 1951, Tartu ülikooli Eesti geenivaramu direktor 2008–2018, genoomika instituudi genoomika ja biopankade juhtivteadur, biotehnoloogia professor
Preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud…
Preemia olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud…
2 minutit
Ühtsuse nimel
Nii vahva, et oleme lõpuks kõik siin koos. Kett on sama tugev, kui selle kõige nõrgem lüli. Ja mina sooviks, et kõik meie pere lülid oleksid tugevad kui teras. Tahaks tõsta selle pitsi meie pere ja vabariigi ühtsuse terviseks.
Terviseks!
Kuulge, pingviinide paraad algas.
Alguses on need ametlikud ninad, lõpupoole läheb rammusamaks.
Vaata neid jalgu! Kui mul oleks sellised talad all, siis…
3 minutit
„Talve“ tegijate tahe on olnud teha rahvafilm, mille vaatamise järel võivad kõik Paunvere saaga enda jaoks lukku keerata.
Robert Lang
Suhkrulaks Paunverest
Ergo Kuld ja Martin Algus on mängufilmidebüüdina ette võtnud enesetapjaliku ampsu. Kas „Talve” puhul jäi peale tegijate austus või aukartus?
4 minutit
Ka Eestis on põliskeeled olemas
Murdekeeli rahvusvahelisel tasandil põliskeelteks pidades kaitseme omaenda keelerikkust, innustame hõimurahvaid ja edendame Eesti mainet maailmas.
Hiljutises Sirbis (nr 4, 31. I 2020) imestab keeleteadlane Mart Rannut artiklis „Eesti keele aasta 2019“ selle üle, et läinud aastal tähistati Eestis rahvusvahelist põliskeelte aastat. Rannuti meelest pole Eestis põliskeeli, on vaid eesti keel ja „õiguslikult vähemuskeeled“. Kuna…
5 minutit
Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Rutt Hinrikus on toonud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivi ligi 4000 elulugu, koostanud Eesti rahva elulugude raamatusarja ning toimetanud lugejani hulga kirjanike päevikuid, kirjavahetust jm.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Laureaat – Elu elulugude keskel
Rutt Hinrikus on julgustanud tavalisi inimesi olema avameelne. Kui inimene ennast avab, siis on, nagu võiks ta end seevõrra ka vabamana tunda.
5 minutit
Kontserdilt „Veneetsia“ jäid eredaimalt meelde mõlkuma Anto Õnnise tenorisoolod, mis olid pälvinud ka publiku palava poolehoiu.
Peeter Langovits / Eesti Kontsert
Must on, Enn?
„Mustonenfestil“ rõhutakse sellele, mis jääb kummaliste proportsioonide, veidra vormi, vastuolulise kuvandi või mõne muu põhjuse tõttu argisest kontserdielust kõrvale.
5 minutit
Soo tänav – kahjustatud oaas
Ebakohad Kalamaja tuiksoonel annavad selgelt märku, et süsteemse tegutsemise ja laiema toetuseta heatahtlikud üksikalgatused naljalt ei õnnestu.
Usun, et ma ei liialda, kui ütlen, et Soo tänav on Tallinna autostumisvastase võitluse musternäide. Selle tänava ümberkujundamise lugu on mõneti kodanikuaktiivsuse etalon, tõestus, et visa ja pidev organiseerimine (ühtlasi reibas linnavalitsusega jagelemine1) viib vahel…
4 minutit
Ega Tali taeva jää
Martin Algus: „„Talve“ projekti kunstiline väljakutse oli luua filmisaagale lõpp, mis sobiks eelnevaga kokku ja moodustaks stilistiliselt ja ka mõtteliselt ühtse terviku.“
Martin Algus oli Lutsu Paunvere-saaga viimase episoodi „Talve“ ekraniseeringu stsenaristiks hea valik. Lutsulik. Vembukas ja südamlik. Aga ega lugu niisama varrukast kukkund. Algus leiutas Arnoldi, kes ongi filmi vedru.
Kui palju sa…
Kui palju sa…
5 minutit
Ferdinand Bobergi projekteeritud Hollandi paviljon valmis Giardinis juba 1912. aastal, 1953. aastal ehitati see Gerrit Thomas Rietveldi projekti järgi ümber.
Pressifoto / Gerrit Schreurs
Eesti biennaali südamikku
Maria Arusoo: „Giardinis asuv Rietveldi paviljon on eriline, kuid me teeme, nagu igal varasemal korralgi, parimat näitust, mida suudame.“
3 minutit
Ana Rebane
Krõõt Aab
Teaduse aastapreemia – Tervel kehal terve nahk
Ana Rebane, snd 1966, Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarmeditsiini professor, RNA bioloogia uurimisgrupi juht
Preemia arstiteaduse alal teadus-arendustöö „MikroRNA-d kroonilistes immuunsüsteemi haigustes“ eest
Nahk ja immuunsüsteem…
Preemia arstiteaduse alal teadus-arendustöö „MikroRNA-d kroonilistes immuunsüsteemi haigustes“ eest
Nahk ja immuunsüsteem…
2 minutit
Marika Mägi
Tallinna ülikool
Teaduse aastapreemia -Müstilise viikingiaja vägev reaalsus
Marika Mägi, snd 1968, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur, arheoloog ja ajaloolane
Preemia humanitaarteaduste alal monograafia „In Austrvegr: The…
Preemia humanitaarteaduste alal monograafia „In Austrvegr: The…
1 minut
U: hindab kõrgelt üllatusmomenti
U: puhul hämmastab muusikalise protsessi nii peen tundmine, et alati saavutatakse kontserdi ajaks teoste valdamises tippvorm.
Ansambel U: kontsert „URR-26: Instrument + elektroonika“ 11. II Eesti Raadio 1. stuudios. Ansambel U: (Helena Tuuling – klarnet, Merje Roomere – viiul, Levi-Danel Mägila – tšello, Taavi Kerikmäe – klaver, Tarmo Johannes – flööt, Vambola Krigul –…
5 minutit
Laia ampluaaga literaat Paul-Eerik Rummo on andnud oma teostega hoogu nii keele- kui ka teatriuuendusele.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
Laureaat – Midagi veel
Riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadi Paul-Eerik Rummo looming teeb vabadusele ruumi.
6 minutit
Tantsu vahetu mõju ajalooline utoopia
Tantsijast, koreograafist ja pedagoogist Rudolf von Labanist alates tähendab tantsutehnika eelkõige oma keha ja selle liikumisloogika mõistmist.
Konverents „Rudolf von Laban 140. Ettekanded, töötoad, film, näitus“ 1. II Tallinna ülikoolis.
Ajaloofaktide olemasolu üksi ei tee ajalugu veel tajutavaks. Läbi uurimata ajaloost ei ole tulevastel põlvkondadel võtta midagi tähenduslikku. Olnul on sisulist…
Ajaloofaktide olemasolu üksi ei tee ajalugu veel tajutavaks. Läbi uurimata ajaloost ei ole tulevastel põlvkondadel võtta midagi tähenduslikku. Olnul on sisulist…
5 minutit
Teaduse aastapreemia – Füüsika keerulise hingeeluga ruumides
Tartu ülikooli füüsika instituudi töörühm:
Laur Järv, snd 1974, füüsika instituudi asedirektor, teoreetilise füüsika labori juhataja, vanemteadur
Manuel Hohmann, snd 1984, teoreetilise füüsika vanemteadur
Margus Saal, snd 1974, teoreetilise füüsika vanemteadur
Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad“ eest
Kolme maailma koos hoidvat fundamentaalset vastasmõju – nõrk, tugev ja elektromagnetiline – tuntakse…
Laur Järv, snd 1974, füüsika instituudi asedirektor, teoreetilise füüsika labori juhataja, vanemteadur
Manuel Hohmann, snd 1984, teoreetilise füüsika vanemteadur
Margus Saal, snd 1974, teoreetilise füüsika vanemteadur
Preemia täppisteaduste alal tööde tsükli „Laiendatud geomeetrilised gravitatsiooniteooriad“ eest
Kolme maailma koos hoidvat fundamentaalset vastasmõju – nõrk, tugev ja elektromagnetiline – tuntakse…
2 minutit
Tallinna ülikool
Teaduse aastapreemia -Õpiedukuse tehnoloogiline tugi
Tallinna ülikooli töörühm:
Tobias Ley, snd 1973, haridusteaduste instituudi õpianalüütika ja haridusinnovatsiooni professor
Mart Laanpere, snd 1964, digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia vanemteadur
Kairit Tammets, snd 1983, digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia…
Tobias Ley, snd 1973, haridusteaduste instituudi õpianalüütika ja haridusinnovatsiooni professor
Mart Laanpere, snd 1964, digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia vanemteadur
Kairit Tammets, snd 1983, digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia…
2 minutit
Rein Vainküla jutustus
Raamatust „Ruumid_Spaces“ leiame ühe linna mitu versiooni. Puhtad mustvalged kaadrid viivad jalutuskäigule ajas ja ruumis, näha saab Tallinna mitut palet.
Oma raamatus „Nähtamatud linnad“ viib itaalia kirjanik Italo Calvino meid allegoorilisele retkele fantaasialinnadesse, võimatuna näivatesse paikadesse. Ühele sellisele linnale, Tamarale lähenedes räägib jutustaja, kuidas pärast pikki päevi kõndimist märkab rändaja ainult neid asju,…
5 minutit
Tõnis Timmusk
Tiit Lukk
Teaduse aastapreemia – Närvirakkude kasvu ergutajad ja piirajad
Tõnis Timmusk, snd 1959, Tallinna tehnikaülikooli keemia ja molekulaarbioloogia instituudi molekulaarbioloogia professor
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni…
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni…
2 minutit
Teaduse aastapreemia – Eluslooduse Mendelejevi tabel
Urmas Kõljalg, snd 1961, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor, ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoloogia professor
Kessy Abarenkov, snd 1980, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia elurikkuse informaatika vanemteadur
Preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linné süsteemi täiendus“ eest
Liike on juba ligi 300 aastat eristatud ja…
Kessy Abarenkov, snd 1980, Tartu ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia elurikkuse informaatika vanemteadur
Preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Eluslooduse taksonite kommunikatsiooni uus paradigma: Linné süsteemi täiendus“ eest
Liike on juba ligi 300 aastat eristatud ja…
2 minutit
Laureaadid moodustavad tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi töörühma tuumiku.
Tallinna tehnikaülikool
Teaduse aastapreemia – Eemaldades tõrvatilku meepotist
Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi töörühm:
Marina Trapido (kollektiivi juht), snd 1952, laboratooriumi juhataja, keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia professor
Niina Dulova, snd 1981, vee- ja…
Marina Trapido (kollektiivi juht), snd 1952, laboratooriumi juhataja, keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia professor
Niina Dulova, snd 1981, vee- ja…
2 minutit
Kaheksatahulist Rapla KEKi peahoonet (1977) ei saa pidada pelgalt orgaaniliseks arhitektuuriks: see on märk, tootem, UFO, nagu rahvas seda tabavalt nimetas.
Arvi Kriis / Eesti Arhitektuurimuuseum
Laureaat – Toomas Rein – täht, kellega sarnast ehk enam ei tulegi
Toomas Reinu nihkega ruumiloomingut iseloomustab kvaliteet, mis põhjustab alati ka ebalust, kuna kasutaja ei tea täpselt, kuidas miski on tehtud.
5 minutit
Matti Helin 29. IX 1947 – 14. II 2020
Vaevalt et flöödikunstnik, õpetaja, pillimeister, muusikateadlane, kollektsionäär ja Soome flöödiseltsi auliige Matti Helin oleks kuulnud end kõnetatavat kui estofiili. Nüüd, mil armas sõber ja austusväärne professor on meie hulgast lahkunud, sobib tema elu ja tegevuse kohta öelda just seda: eestisõbralik, meie kultuuri austav ja toetav tegutseja.
Matti Helin alustas elukutselise flötistina Kotka teatris…
Matti Helin alustas elukutselise flötistina Kotka teatris…
1 minut
Raamat on köidetud kogu teksti või piltidega lehti …
Kui eelnevatel aastatel on probleeme olnud, et illustratsioonid on oivalised, aga kujundus ei tule järele, siis sel aastal on võitjad kõik ühtlaselt tugevad.
Näitus „25 kaunimat raamatut“ ja „5 kaunimat lasteraamatut“ rahvusraamatukogu trepigaleriis kuni 29. II.
Igal aastal veebruaris toimub üks üritus, kus meie üha ekraanikeskse(ma)s maailmas…
Igal aastal veebruaris toimub üks üritus, kus meie üha ekraanikeskse(ma)s maailmas…
5 minutit
Merle Karro-Kalberg
Kliimale mõelda on lihtne, eriti kui iga päev kogu infoväli punaselt vilkudes meelde tuletab, et kohe-kohe ületame selle kriitilise piiri, kust tagasiteed enam pole. Soovida selle heaks midagi ära teha, et kriitilise piirini ei jõutaks, on samuti lihtne. Kui aga tahta päriselt midagi ette võtta, võib jänni jääda. Kuidas olla keskkonnasäästlik, päästa hülgeid, adopteerida koaalasid, vähendada oma…
2 minutit
Laureaat – Keelt mõtestades uute avastusteni
Helle Metslang: „Grammatika võimust käib mu meelest nii mõnigi kord üle pragmaatika ehk see, kuidas keelevahendeid kasutuses tõlgendatakse.“
Helle Metslang sai Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna viljaka ja mitmekülgse pühendunud keeleteadlasena grammatika uurimisel, aga ka keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimise ning keelehuviliste innustamise eest. Auhinnale vaatamata on laureaadil…
7 minutit
Maarja Johanna Mägi mängib Emilie mitmeplaaniliseks, praktilise meelelaadiga Miili abielus Hannesega (Ekke Märten Hekles) on lootust ja iseteadvust, põlgust ja kahetsust.
Maris Savik
Üürike laul igavesest õnnest
EMTA lavakunstikooli XXIX lennu diplomilavastuses „Laul õnnest“ on tegelaste siseilmad Lutsu näidendiga võrreldes komplitseeritumad ja tänu sellele rollid võimalusteküllasemad.
4 minutit
„Jultumus“ võtta aega
Unistused ja mõtterännakud viivad tegelased nii minevikku kui ka tulevikku, kusjuures alati ei tarvitse minevikumeenutus olla olevikuenergiat kulutav klammerduv anakronism.
Theatrumi „Tagasi“, autorid Eva ja Indrek Koff, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Mae Kivilo, valguskunstnik Margus Vaigur, helikujundaja Marius Peterson, videokunstnik Sander Põldsaar, liikumisjuht Tiina Mölder. Mängivad Kaie Mihkelson, Mare Peterson, Aleksander Eelmaa ja…
5 minutit
Liivimaa Lutheri mõtteid inimesest ja tema elukeskkonnast
Herder on veendunud, et ainult emakeelse kultuuri edendamine tõstab rahva barbaarsuse seisundist kõrgemale.
9 minutit
Tiiu Talvistu 2. II 1955 – 17. II 2020
17. veebruaril lahkus kunstiajaloolane, kuraator, kunstipedagoog ja museoloog Tiiu Talvistu.
Tiiu Talvistu esindas põlvkonda, kes väärtustas püsivust ja süvenemist. Tema pühendumine oma erialale, kus tema teadmised olid väga laialdased, ning Tartu kunstimuuseumile, kus ta töötas 42 aastat, väärib imetlust ja austust. Ta ei öelnud kunagi, et las läheb, kuidas läheb, vaid andis endast…
Tiiu Talvistu esindas põlvkonda, kes väärtustas püsivust ja süvenemist. Tema pühendumine oma erialale, kus tema teadmised olid väga laialdased, ning Tartu kunstimuuseumile, kus ta töötas 42 aastat, väärib imetlust ja austust. Ta ei öelnud kunagi, et las läheb, kuidas läheb, vaid andis endast…
2 minutit
Toomas Lepiksaar 3. II 1929 – 12. II 2020
Lahkunud on noorsoo kunstilise kasvatuse suuremaid edendajaid ja entusiaste Toomas Lepiksaar.
Toomas Lepiksaar sündis Tallinnas ja lõpetas keskkooli Rakveres. 1954. aastal lõpetas ta maalijana ERKI. Kunstiõpetajana alustas ta tööd juba üliõpilasena. Ta oli õpetaja Tallinna XXXII keskkoolis ja Tallinna XXII keskkoolis, Tallinna Kaugõppekeskkoolis, ETKVL Kooperatiivkoolis ning aastatel 1990–2000 Tallinna Rahvusvahelises Koolis.
Aastail…
Toomas Lepiksaar sündis Tallinnas ja lõpetas keskkooli Rakveres. 1954. aastal lõpetas ta maalijana ERKI. Kunstiõpetajana alustas ta tööd juba üliõpilasena. Ta oli õpetaja Tallinna XXXII keskkoolis ja Tallinna XXII keskkoolis, Tallinna Kaugõppekeskkoolis, ETKVL Kooperatiivkoolis ning aastatel 1990–2000 Tallinna Rahvusvahelises Koolis.
Aastail…
2 minutit
Fröbelgaben ehk Fröbeli kingitused.
Kippelboy / Wikimedia Commons
Pilk Berliinist II – Päike paistis ja aed oli haljas
Kuna Kindergarten on puhtalt saksa leiutis, siis mõni ime, et Saksamaal selle väärtust hinnatakse.
4 minutit
Ivika Kärmik 2. III 1942 – 8. II 2020
On lahkunud tekstiilikunstnik Ivika Kärmik.
Ivika Kärmik sündis 1942. aastal Rakveres. Õppis 1971–1976 Peterburi Kunstide Akadeemia Ilja Repini nimelises maali-, skulptuuri- ja arhitektuuri instituudis kunstiteooria ja -ajaloo erialal. Tema valik õppida kunstiteadust Peterburis ei olnud tookord päris tavaline. Vene keele pidi eesti tüdruk juba esimese eksamisessiooni ajaks selgeks saama, kellelegi ei tehtud hinnaalandust.…
Ivika Kärmik sündis 1942. aastal Rakveres. Õppis 1971–1976 Peterburi Kunstide Akadeemia Ilja Repini nimelises maali-, skulptuuri- ja arhitektuuri instituudis kunstiteooria ja -ajaloo erialal. Tema valik õppida kunstiteadust Peterburis ei olnud tookord päris tavaline. Vene keele pidi eesti tüdruk juba esimese eksamisessiooni ajaks selgeks saama, kellelegi ei tehtud hinnaalandust.…
1 minut
