Tänavu ei ole valitsus oma palka reaalse tööga täies mahus välja teeninud.
Muusikahariduse teoreetikud räägivad aina rohkem praksiaalsest teooriaõpetusest – muusikateooria omandamisest praktilise musitseerimise kaudu. See ei ole aga midagi uut.
Kuivõrd ebakindlas maailmas on tugipunktide, väärtuste või tähenduste leidmine alati aktuaalne, siis teatud piirini rahuldavad popkultuuri palverännakud ka neid elementaarseid vaimseid vajadusi.
ehk Mõned mõtted meie kirjandusklassiku ajutises muuseumis Kadriorus
PÖFFil on iga filmindusele lähedal seisev isik millestki haaratud. Minu selleaastase PÖFFi tegi eriti mõnusaks see, et mul ei olnud ühtki kohustust.
Keskmisest kallimad korterid on mõeldud mõistagi keskmisest jõukamatele. Kuhu peaksid aga kolima keskmisest vähem jõukad?
Thomas Estermann: „Lihtsustamine on Euroopa Liidu uue põlvkonna rahastamisprogrammide investeeringute strateegiline mõõde.“
Ei saa välistada, et üsna kinnine intervjuuraamat avatud inimestest mõjubki avatud lugejatele vastuvõetamatu paradoksina.
Neljandas mõõtmes on tajuv subjekt vabastatud kõikidest kehalistest piirangutest, mis iseloomustavad harilikku kolmemõõtmelist maailma.
Festivalil kõlanud heliteosed küündisid Prantsuse varabarokist Viini klassikuteni, klavessiinipaladest orkestrimuusikani ning soolokantaatidest instrumentaalkontserdini.
Peame saama iseseisvaks ja ettevõtlikuks, olgu näokreemi kortsudesse määrides, plätudega paterdades või maasturiga metsas mutta vajudes.
Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel 8. detsembril 2019
Kui esmalt võib tunduda, et „Majakas“ pöörleb varjudes varitseva kurjuse ümber, siis eelkõige on tegemist uurimusega inimese sees toimuvast.
6. detsembril kuulutati Tartu Kammivabrikus välja tänavused arhitektuuripreemiad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna säravamaid tegijaid, teoseid, loovmõtteid ja edendajaid.
Näitusel püstitatud suurte küsimuste jätku võib käsitada Möbiuse lehena, mille ühe poole inimliku rumaluse müsteerium läheb sujuvalt üle inimliku uudishimu müsteeriumiks.
Lisa Reihana: „Kui mõelda Vaikse ookeani piirkonnast kui superkiirteest, kus inimesed pidevalt liikusid, on mõte, et kapten Cook meid avastas, naeruväärne.“
Uue aja kliimaaktivistid reedestest streikidest tõekuubikuteni
Philipp Blom on rääkinud tabavalt meestest, kes muutustega silmitsi seistes klammerdusid lootusetult vananenud moraalipõhimõtete külge ega olnud moodsate linnade kiireks eluks üldse valmis.
Näitus „Vallutaja pilk“ kuulub postkolonialismi, mitte dekoloniaalsuse valda: kuraatorite uurimistöö eesmärk ei ole muutused, ent nad on andnud problemaatikale oma hinnangu.
Priit Pärna uues raamatus „Kilplased globaliseeruvad“ võitlevad kilplased kliimaga ning on väga mures oma maine pärast.
IDFA pakkus dokiaastast kirjut ja mitmekesist kokkuvõtet, kõrvalprogrammides leidus ka paar Eesti filmi.
Riia Uue teatri „Ajaloo uurimise komisjon“ on Alvis Hermanise ja ta trupi vaimukas teatraliseeritud essee Läti ühiskonda pikka aega ärevil hoidnud KGB toimikute avalikustamisest.
Kas suudame koolitada piisavalt professionaalseid muusikuid? Kuidas kasvab muusikaarmastaja ehk publik?
Eesti kaasaegse kunsti muuseum on Tallinnas Kultuurikilomeetri ja mere ääres just see kultuur, mida on sinna aastakümneid planeeritud ja oodatud.
Toomas Siitan, „Muusikaline kõrgharidus sajandite vahel“
Tiit Hennoste, „Avatud kriitika ülistus“
Paavo Matsin, „Mati Undi džiibid“
Janek Kraavi, „Post-sõnastik XLIX. Popkultuurne palverännak“
2019. aasta arhitektuuripreemiad
Intervjuu Priit ja Olga Pärnaga
Eesti arhitektide liidu konverents
Byung-Chul Hani „What Is Power?“