Pärimuslugudest ja katkendlikest stseenidest – loomine, hea ja kurja vastandumine ning surm ja (taas)sünd – moodustus sidus tervik, mida täiendas ja võimendas muusika.
Maailma kuulsaima tenori Luciano Pavarotti sõnul seisnebki ooperi ilu selles, et sa ei tea kunagi, kas järgmine noot õnnestub
Ei ole vist keegi suurema raevu, põlguse ja kaastundega kirjeldanud vaesema rahva armetut elu kui Louis-Ferdinand Céline.
Ehkki usutakse, et Tallinnas on lastega naised täbaramas olukorras kui Tartus, aitab legend ülikoolilinna ajarohkusest soolist ebavõrdsust varjus hoida.
Kui „Abieluettepanek“ on katse sõnastada Tšehhovi positiivne programm (tees) ja „Karu“ see tühistada (antitees), siis „Armastan tuura“ on süntees, kus Tšehhovi vastuolud tuuakse kogu tervikus lavale.
Laiaulatusliku konflikti võimuses on panna ühiskond peaaegu „seisma“ ja selle varjus on võimalik realiseerida mingit oma agendat.
„Hieronymuse“ sarja esimesed pääsukesed, Hermann Brochi ja Louis-Ferdinand Céline’i suurromaanid näitavad Euroopa väärtuste murenemist ja on taas aktuaalsed populismi uue tõusu aegu.
Andres Koorti teema on siiani peamiselt voog ja liikumine, aga pigem allhoovuse, alateadvuse voona.
Mare Vindi ja Arne Maasiku töödel kujutatavad ruumid on kummastavalt tuttavad, nagu oleks ise neis viibinud ja neid kogenud, aga kus ja millal – täpselt ei mäleta.
Suund, mida Kalevi Kull on arendanud, seob teoreetilise bioloogia semiootikaga.
Karel Koplimets: „Kunstnikuteksti puhul olen nõus allahindlust tegema, aga kui kuraatoritekst on selline, kus kuraator kirjeldab, mida kõike näitusel näeb, või ajab lihtsalt mulli, siis on õudne.“
Kui ühistegevus ELi raames vähendab suveräänsust, siis kuidas seda saab suurendada kliendisuhe USAga?
1990. aastate alguses arvasid paljud, et liivlased on ammu välja surnud või kohe-kohe välja suremas, aga praegu pole enam põhjust nii mõelda.
Ede Raadiku uus näitus on värske, ootamatu, nauditav ja õpetlik elamus kõikidele, kes on väsinud XIX sajandi võltsvagadusest ning ajast ja arust õpetussõnadest.
Mobiiltelefonidega kogutud andmestik annab võimaluse aru saada sõprus-kondade, organisatsioonide, kogukondade, isegi ühiskondade dünaamikast.
Vahur Kooritsa seisukohavõtt on vaid piisk võrreldes udulaamadega, mida nii arhailine poliitikaskeene kui meedia süstemaatiliselt üles lõõtsuvad, ent seegi piisk toetab udukudumist.
Ülo Niinemets: „Praegu võib täheldada tendentsi, et kohati on kliimamuutused niivõrd kiired, et taimed ei suuda selle tempoga kaasas käia.“
Kirill Mihhanovski näitab oma debüütfilmis tugevat oskust lavastada näitlejaid, aga stsenaarium vältab liiga pikalt ühes tempos.
Sel aastal oli Augustibluusi üks eesmärke tutvustada neid artiste, kes klassikalisest bluusirajast ehk pisut kõrvale kalduvad.