2019-31 (3753)
Regilaul ja „Kalevala“ runod suitsusauna vines
Pärimuslugudest ja katkendlikest stseenidest – loomine, hea ja kurja vastandumine ning surm ja (taas)sünd – moodustus sidus tervik, mida täiendas ja võimendas muusika.
ÜKT – Ühele kujund, teisele …
Lavale tuleb naine. Ta askeldab veidi ja võtab siis kätte noolepüstoli, millega sihib kummutil seisvat objekti. Esimene nool läheb lendu, kuid ei taba. Nii juhtub ka teise ja kolmanda püstoli salves oleva noolega. Ehk ei peagi tabama, sest…
Suurem kui ooper ise
Maailma kuulsaima tenori Luciano Pavarotti sõnul seisnebki ooperi ilu selles, et sa ei tea kunagi, kas järgmine noot õnnestub
Luciano Pavarotti (hääldada tingimata liialdatult itaaliapäraselt!) on suur ja vastuoluline nimi. Ühelt poolt vaimustava tehnika…
Céline’i armastuskiri kõigile inimestele
Ei ole vist keegi suurema raevu, põlguse ja kaastundega kirjeldanud vaesema rahva armetut elu kui Louis-Ferdinand Céline.
Ajast ruumis (Tallinnas ja Tartus)
Ehkki usutakse, et Tallinnas on lastega naised täbaramas olukorras kui Tartus, aitab legend ülikoolilinna ajarohkusest soolist ebavõrdsust varjus hoida.
Tšehhovi patsientide dialektiline diagnoos
Kui „Abieluettepanek“ on katse sõnastada Tšehhovi positiivne programm (tees) ja „Karu“ see tühistada (antitees), siis „Armastan tuura“ on süntees, kus Tšehhovi vastuolud tuuakse kogu tervikus lavale.
Konflikt kiirenevas ajas
Laiaulatusliku konflikti võimuses on panna ühiskond peaaegu „seisma“ ja selle varjus on võimalik realiseerida mingit oma agendat.
Broxit ja Celinexit
„Hieronymuse“ sarja esimesed pääsukesed, Hermann Brochi ja Louis-Ferdinand Céline’i suurromaanid näitavad Euroopa väärtuste murenemist ja on taas aktuaalsed populismi uue tõusu aegu.
Krüptiline Koort
Andres Koorti teema on siiani peamiselt voog ja liikumine, aga pigem allhoovuse, alateadvuse voona.
Andres Koort on viimasel ajal teinud ridamisi näitusi: Tallinnas Vabaduse ja Karjamaa galeriis (viimases kohe kahes paigas: kunstniku ateljees ja Noblessneris), siis Kuressaares, praegu on näitus Võrus ja…
Ideaalide otsimise ühisosa
Mare Vindi ja Arne Maasiku töödel kujutatavad ruumid on kummastavalt tuttavad, nagu oleks ise neis viibinud ja neid kogenud, aga kus ja millal – täpselt ei mäleta.
Otsides maailma mõtet bioloogiast ja bioloogia kõrvalt
Suund, mida Kalevi Kull on arendanud, seob teoreetilise bioloogia semiootikaga.
Auhind – Võtikveres pärjati Helga ja Enn Nõu
Helga Nõu sulest ilmus hiljuti romaan „Ingel ja idioot“, Enn Nõult aga mälestusteraamat „Elu ja aeg“. Kirjanikepaari esinemisest jäi kõlama…
Mehhanismide lahtimuukija
Karel Koplimets: „Kunstnikuteksti puhul olen nõus allahindlust tegema, aga kui kuraatoritekst on selline, kus kuraator kirjeldab, mida kõike näitusel näeb, või ajab lihtsalt mulli, siis on õudne.“
Ohtlik kaevikuflirt rivaaliga
Kui ühistegevus ELi raames vähendab suveräänsust, siis kuidas seda saab suurendada kliendisuhe USAga?
Põliskeelte aasta – Üks tähtis aasta liivlaste elus
1990. aastate alguses arvasid paljud, et liivlased on ammu välja surnud või kohe-kohe välja suremas, aga praegu pole enam põhjust nii mõelda.
Menopaus ei ole eksklusiivne klubi
Ede Raadiku uus näitus on värske, ootamatu, nauditav ja õpetlik elamus kõikidele, kes on väsinud XIX sajandi võltsvagadusest ning ajast ja arust õpetussõnadest.
Pea kõikide maailma imetajate südamed karihiirest sinivaalani sooritavad elu jooksul umbkaudu…
Kes kellega käib?
Mobiiltelefonidega kogutud andmestik annab võimaluse aru saada sõprus-kondade, organisatsioonide, kogukondade, isegi ühiskondade dünaamikast.
Tõe alahindamise helmeetika
Vahur Kooritsa seisukohavõtt on vaid piisk võrreldes udulaamadega, mida nii arhailine poliitikaskeene kui meedia süstemaatiliselt üles lõõtsuvad, ent seegi piisk toetab udukudumist.
Läbi taimede tähtede poole
Ülo Niinemets: „Praegu võib täheldada tendentsi, et kohati on kliimamuutused niivõrd kiired, et taimed ei suuda selle tempoga kaasas käia.“
Lendan sajaga peale, sõidan täiega sisse
Kirill Mihhanovski näitab oma debüütfilmis tugevat oskust lavastada näitlejaid, aga stsenaarium vältab liiga pikalt ühes tempos.
Bluusi ees oleme kõik võrdsed
Sel aastal oli Augustibluusi üks eesmärke tutvustada neid artiste, kes klassikalisest bluusirajast ehk pisut kõrvale kalduvad.
Ivo Lill 24. VI 1953 – 4. VIII 2019
Ivo Lill lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi klaasikunsti eriala 1985. aastal ja valis keerukaid ülesandeid lahendada armastava loojana vabakutselise sõltumatuse.
Näitustel hakkas ta osalema 1986. aastast…
