2019-28 (3750)
Folgilinn Ida-Saksamaal
Rudolstadti festivali üks peateemasid oli sel korral Iraani muusika ja Pärsia muusikatraditsioon. Ali Ghamsari improvisatsioonid tar’il olid meeliülendavad, ta oli laval koos löökpillimängija Kamran Montazeriga.
Euroopa raadiojaamade ühisprojekt EBU Folk Festival (EFF) jõudis tänavu oma XL korrani. Folgikontsertide salvestuspidu…
Tugevad naised terve maailma vastu
Luc Bessonile omaselt ei puudu tema värskeimast põnevikust rohke stiliseeritud vägivald, kuid film jääb meelelahutuslikus mõttes keskpäraseks.
Kuulaja ja muusika said üheks
Festivali mitmekesine kava, kus võis kohata nii vanamuusikat kui ka nüüdisaegset, andis kuulajale võimaluse endale meelepärane päevaplaan kokku panna.
Suvises Tartus mängiti jälle klaaspärlimängu. Festivali kavas pakuti 12 kontserti, millest suurem osa leidis aset Jaani…
Ajud Marsilt ja Veenuselt?
Naiste ja meeste ajudest neuroteadlase pilgu läbi
Ökoloogiline pööre etenduskunstis ja tantsus
Luulesalv
Suvilaruum linnas
Ehk peaks linnas leiduma rohkem kohti üksinduse ja omaette olemise otsijatele? Kohti, kus saab järele mõelda, eemalt vaadelda, kus olla kohustuseta midagi teha või tarbida?
Kõik on Norras
Knut Ødegårdi religioosne luule ning Øyvind Rangøy poeetiline segu merest, fjordidest ja mälestustest tekitavad soovi norra luulega edaspidigi kohtuda.
Petseris eesti arhitektuuri otsimas ja leidmas
Peale paari erandi on eestiaegse arhitektuuri säilimisega Petseris halvad lood, kauaks seda ilmselt enam ei jätku.
Fantastiline kellavärk
Neuchâteli fantaasiafilmide festival pakkus mitmekesist nägemust, mis püsis enamasti hea maitse piirides.
Kunstisuvi siin- ja sealpool Liivi lahte
Ühendage kunstisaali külastus mõne vabaõhuüritusega, sest vaid siis on näha, kuidas maalitud ja voolitud inimkeha päriselt ellu ärkab ja kunstniku kujutatu ideeks kehastub.
Et tumedad tungid haisema ei hakkaks
Õudusloo žanr on tänapäeva popkultuuris nii nüansseeritud, et tõsised horrorifännid peaksid „Ruthi“ pigem laste- või noorsoolavastuseks.
Grotesk on kenake, missioon aga kahtlane
„Toru. Krossides läbi elu“ hoiavad käimas ja põnevust ülal mitmesugused süžeepöörded, sordiini all saladuste kohta antakse uuesti ja uuesti vihjeid, mis aga jäävadki avamata.
Janika Läänemets
kirjanduskriitik
Eesti keel üha üllatab. Kuulasin möödunud kevadel mitu päeva kõikvõimalikke linnulaulu lindistusi, et välja selgitada, kes õhtuti mu kodutalu ümber võsas eriskummalist võbelevat häält teeb. Lõpuks avastasin, et see polnudki laul, mida olin kuulnud, vaid hoopis mängulennul saba- ja tiivasulgedega tekitatav heli ning käratsejaks tikutaja (Gallinago gallinago), välimuseltki iseäralik –…
Müür monumendi juures – „Ma olen monument. Ma olen inimene.“
Pantvangistatud peatänav
Indrek Peil: „Kui varem põhjendati peatänava ehitamise venimist Reidi tee valmimisega, siis nüüd püütakse seda edasi lükata Estonia puiestee tunneli vajadusele viidates.“
Kakskümmend aastat tundmusi
Et biennaali olemus lahti mõtestada minevikku unustamata, on kuraatorite eesmärk olnud taasavastada minevikuteosed praeguses kontekstis.
Teadsime, et sm Vseviovi süda ei tuksunud komsomolile
David Vseviovi elulooraamat laseb aimata, kuidas imbus meie ellu argistalinism, mille karakteersed detailid võivad lugejale siiski kaduma minna.
Dokuilukirjandus nagu kooliõpik
David Vseviov on kirjutanud humoorika teatmeteose elust 1950ndate aastate Eestis.
Meer mõtleb, partei juhib
Tribüünisündroom ja demokraatia defitsiit põhjustavad pealinna planeerimises kulukaid juhuotsuseid.
„Meie Eesti“
„Meie Eesti“ artiklites on harva mitu allikat, ei püüelda mitmekesise käsitluse poole, vaid esitatakse varjamatult kellegi käsitlust sotsiaalsest reaalsusest.
Eneseasjastajad ja enesefetišeerijad
Tommy Cashi ja Rick Owensi näitus on loodud kaubandusliku pinnana, kus kaubad ei pea olema enam ei üksteise ega ka tarbija suhtes esteetilises tervikus.
