2019-27 (3749)

Taktitundest eelviimases taktis

Laulupeoliste tee suurema vabaduse suunas ei alga mitte suurematest väljakutest, vaid suuremast isemajandamisest.

Pidu sai läbi. Hea pidu oli, nagu ikka. Lauljad, tantsijad ja mängijad neil suursündmustel kollektiivselt läbi kukkuda ei saagi. Individuaalset põrumist pole võimalik ses suures massis päris ära hoida, sest ikka mõni väänab jala, hangib nohu…
Luuletu luule päästab luule
Kuvatõmmis Pöial on jala Alaska Instagrami kontolt.
@jalaalaska

Luuletu luule päästab luule

Ühismeedia tõttu ei ole muutunud mitte luule olemus, vaid selle vastuvõtmise viis ning suhtumine autorisse.

Tunnete roll keskkonnahariduses

Digisuhtlusega kaasnenud avalikkuse struktuurimuutuse tõttu on hakatud rääkima afektiivsest emotiivse ja fanaatilise orientatsiooniga hashtag-avalikkusest.

Suur osa meie igapäevasest suhtlusest ja teabevahetusest on liikunud digimaailma, kus uudistel on rabavad pealkirjad, mis meid kaasa haaravad – kuni järgmise põrutava looni. Veebikeskkond on orienteeritud visuaalsele väljendusele ja kiirusele. Üha vähem võetakse…
Pimedate ja vaegnägijate teekond kultuurini
Mehe eneserahuldamist energiliseks käsitööks nimetada („Õnn saabub magades“) on küll tabav sõnamäng, kuid tekitab pimedates arusaamatust. Pildil filmis poja näputööle peale sattunud ema (Ita Ever).
Kaader filmist

Pimedate ja vaegnägijate teekond kultuurini

Kui inimese ilusaks või sarmikaks nimetamine enamasti kedagi ei häiri, võib igavesti vaidlema jääda selle üle, kas ühe naise pilk on täis leppimist või hoopis protesti.

Kõige parem komöödia tragöödiate seas
Virvel (Ragne Pekarev) paistab olevat Tartus töö, korter, seal saaks eluga otsast alata, aga tema abikaasa Andre (Mait Malmsten) süütunne ja võlad hoiavad neid paigal.
Gabriela Liivamägi

Kõige parem komöödia tragöödiate seas

Vanemuises lavastatud „Kirvetüü“ on tragöödia klassikalisi reegleid arvesse võttes kirjutatud komöödia, mille keskne teema on süü küsimus.

Kui humanism seisatab. Korraks

Filosoofiadoktor ja vanade keelte asjatundja Marju Lepajõe oli isa moodi ja ema näoga. Tema ja ta vendade isa, Eesti maaülikooli teraviljakasvatuse professor ning (õlle)odra uurija dr Jaan Lepajõe (1928–1999) jäi eriti 1970. aastatel Tartus iseäranis vaimse kultuuri koosolekutel meelde kui alati vaikiv kuulaja, kes oli keskendunud kaasamõtlemisele. Alles palju hiljem,…

Kallis, ma kahandasin linna!

Järgmine Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek käsitleb kestlikku hääbumist.

Juuni lõpus valiti välja Eestit järgmise aasta Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindav töö. Konkursile laekunud 13 projekti hulgast sõeluti esmalt välja viis, seejärel, teises voorus, valis žürii Eestit esindama projekti „Väärikas kahanemine“.
Eelmise aasta väljapanek „Nõrk monument (kuraatorid Laura Linsi, Roland…

Suvine nostalgiareis lapsepõlve

Arhitektuurimuuseumi lasteaia-arhitektuuri näitus annab 25 hoone põhjal ülevaate Eesti lasteaedadest 1928. aastast tänapäevani.

Näitus „Kes aias, kes aias? Moodsad lasteaiad“ arhitektuurimuuseumis kuni 25. VIII 2019. Kuraator Sandra Mälk, konsultant Mare Torm (Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum). Kujundajad Koit Randmäe ja Brit Pavelson, fotograaf Martin Siplane. Kataloogi koostanud Sandra Mälk, tekstide…

Marju Lepajõe 28. X 1962 – 4. VII 2019

Suvisel juubelilaulupeo nädalal lahkus meie seast ootamatult filoloog, tõlkija ja usuteadlane Marju Lepajõe. Seda kaotust on väga raske mõista ja veel raskem sõnadesse panna, sest ta suutis inspireeriva inimesena oma meeldejäävate väljaütlemistega puudutada paljusid.
Marju sündis ja kasvas Tartus põllumajandusteadlaste Leida ja Jaan Lepajõe peres, seltsiks vanemad vennad Madis ja Tiit.…
Helgust väikelinnadesse
Johan Moormani Mustvee elumaja monumentaalmaalil tunneb ära linna sümboli veetorni, animeeritud eesti rahvuslooma hundi ja Peipsi järve.
Andra Kirna

Helgust väikelinnadesse

Kõigi festivalil „Rural urban art“ kaasa löönud kunstnike töödes ei ole küll tänavakunsti poleemilismüstifitseerivat urbanistlikku alget, kuid igaüks on omal viisil huvitav.

Tiia Kõnnussaar

Tiia Kõnnussaar,
lastekirjanik ja toimetaja
„Sa said täna tublisti vatti,“ tähendasin ühel pühapäeval tunnustavalt oma noorele tennisemängukaaslasele, kes oli pidanud olude sunnil – paariline puudus – trennis üksi kahe vastu mängima.
Kulmud kerkisid kõrgele. „Vatti?“
See polnud mul esimene kord öeldut seletada. Või, vastupidi, pead murda, mida mõni netist loetud pealkiri võiks tähendada,…

D10S

Režissöör Asif Kapadia on kujundanud traagilise saatusega üleelusuurustest iidolitest tehtud filmidega vaata et omanimelise kaubamärgi.

Dokumentaalfilm „Diego Maradona“ (Suurbritannia 2019, 130 min), režissöör Asif Kapadia, helilooja Antonio Pinto. Osades Diego Armando Maradona, Claudia Villafañe, Diego Maradona jr jt.
Religiooni piirile ei olda tänapäeval ilmselt kusagil mujal nii lähedal kui popkultuuris…

Lugupeetud Marju Lepajõe!

Kirjutan Sulle nüüd vist viimast korda. Võtsin ju ammugi hoogu, et hakata paberkirju saatma, oma kummalisel moel sai see plaan nüüd teoks. Istusin mõned päevad tagasi kohvikus ja lugesin raamatut, toda Sinul lõpuni lugemata jäänut: „The Viennese Café and Fin-de-Siècle Culture“. Võtsin kätte ka Sinu kingitud Rothid ja Brochi, mille plaanisid…
Parasiitlus kui sotsiaaldarvinismi evolutsiooniline kütus
Kimide lapsed Ki-jung (Park So-dam) ja Ki-woo (Choi Woo-sik) püüavad tualettruumis leida tasuta wifit.
Kaader filmist

Parasiitlus kui sotsiaaldarvinismi evolutsiooniline kütus

Bong Joon-hol on režissööri ja stsenaristina kaasasündinud oskus ja julgus tekitada empaatiatunnet ka antagonistlike karakterite vastu.

Ruumi potentsiaal alushariduses
Voodi mahust inspireeritud mängumaastik. Pindu kombineerides saab luua eri atmosfääriga paiku, mis innustavad lapsi looma ja mängima.
Eva-Maria Truusalu

Ruumi potentsiaal alushariduses

Kuna mäng pole reaalsus, vabastab see mängijad ebaõnnestumise pingest ning loob soodsa pinnase mängimise põimimiseks õppimisega.

Haarav lugu sellest, kuidas taevakivid maasse auke teevad

Haarav lugu sellest, kuidas taevakivid maasse auke teevad

Jüri Plado raamatus müütidest juttu pole, aga teaduse enda lugu ongi sageli just see kõige haaravam ja põnevam.

Tuha(t)kunstnik – Rakvere ja metafoor

Sõnad on inimesel nagu linnu turris suled või kassi küür: kes on sõnadega osavam, see pääseb riskist ise peksa saada.

Krossi tegelased on aktuaalsed igal ajal, mõni vähem, teine rohkem. Olen ikka mõelnud, et kui Berend Falck aktuaalseks muutub, siis võib läheneda konservide varumise tarvidus.…

Juhuslikkuse õnn ja õnnetus

Kuidas olla või saada hingeliselt vaba(ks) meie endi või teiste seatud kammitsates(t) – see on Jaan Tätte „Õnneliku tunni“ üks peamisi teemasid.

Jäneda Pullitalliteatri „Õnnelik tund“, autor Jaan Tätte, lavastaja Gerda Kordemets, muusikaline kujundaja Markus Robam, valguskunstnik Märt Sell. Mängivad Andrus Vaarik, Liis Lass, Argo Aadli,…

Ka lapsed vajavad eksistentsiaalset sügavust

Rahvusvaheliselt tunnustatud katalaani raamatukunstniku Ignasi Blanchi suur isikunäitus lastekirjanduse keskuses on tähelepanuväärne kultuurisündmus ka täiskasvanutele.

Ignasi Blanchi isikunäitus lastekirjanduse keskuses kuni 15. VII.
Katalaani raamatugraafik Ignasi Blanch (1964) ei ole eesti publikule täiesti võõras. Vaid kahe aasta eest toimunud Tallinna V illustratsioonitriennaalil paistsid tema illustratsioonid vene…

Üheksa küsimuse töörühm

Kuigi Eesti Teatriliidu kokku kutsutud auhindade töörühma aruanne* avaldati just enne jaanipäeva, ei tähenda see sugugi, et loodetaksegi suviselt loiule reaktsioonile. Otse vastupidi: töörühma esitatud üheksa ettepanekut vajavad hädasti kommentaare, vastu- ja pooltväiteid – eriti neilt, kes muutusi on nõudnud.
Jah, töörühma koosseis (erialaliitude ja -ühenduste esindajad) on tinginud ka järelduste…
Sirp