Laulupeoliste tee suurema vabaduse suunas ei alga mitte suurematest väljakutest, vaid suuremast isemajandamisest.
Laulupeo peakontserdil oli kõige suurem üllatus, et peaaegu pool spetsiaalselt laulupeole tellitud uudisloomingust põhineb regilaulul.
Iga laulja, kes on laulupeoks valmistumise karusselli kõigi ühisproovide ja ettelaulmistega kaasa teinud, tunnetab, et laulupidu on liim, mis meid ses põletikulises maailmas rahvusena seob.
Ühismeedia tõttu ei ole muutunud mitte luule olemus, vaid selle vastuvõtmise viis ning suhtumine autorisse.
Riinu Rannap: „Kõre hoidmiseks ei pea loodusesse looma loomaaeda, vaid meil tuleb osata näha liigi ja tema elupaiga säilimise taga olevaid looduslikke protsesse.“
Digisuhtlusega kaasnenud avalikkuse struktuurimuutuse tõttu on hakatud rääkima afektiivsest emotiivse ja fanaatilise orientatsiooniga hashtag-avalikkusest.
Kui inimese ilusaks või sarmikaks nimetamine enamasti kedagi ei häiri, võib igavesti vaidlema jääda selle üle, kas ühe naise pilk on täis leppimist või hoopis protesti.
Vanemuises lavastatud „Kirvetüü“ on tragöödia klassikalisi reegleid arvesse võttes kirjutatud komöödia, mille keskne teema on süü küsimus.
Järgmine Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek käsitleb kestlikku hääbumist.
Arhitektuurimuuseumi lasteaia-arhitektuuri näitus annab 25 hoone põhjal ülevaate Eesti lasteaedadest 1928. aastast tänapäevani.
Kõigi festivalil „Rural urban art“ kaasa löönud kunstnike töödes ei ole küll tänavakunsti poleemilismüstifitseerivat urbanistlikku alget, kuid igaüks on omal viisil huvitav.
Režissöör Asif Kapadia on kujundanud traagilise saatusega üleelusuurustest iidolitest tehtud filmidega vaata et omanimelise kaubamärgi.
Bong Joon-hol on režissööri ja stsenaristina kaasasündinud oskus ja julgus tekitada empaatiatunnet ka antagonistlike karakterite vastu.
Kuna mäng pole reaalsus, vabastab see mängijad ebaõnnestumise pingest ning loob soodsa pinnase mängimise põimimiseks õppimisega.
Jüri Plado raamatus müütidest juttu pole, aga teaduse enda lugu ongi sageli just see kõige haaravam ja põnevam.
Sõnad on inimesel nagu linnu turris suled või kassi küür: kes on sõnadega osavam, see pääseb riskist ise peksa saada.
Kuidas olla või saada hingeliselt vaba(ks) meie endi või teiste seatud kammitsates(t) – see on Jaan Tätte „Õnneliku tunni“ üks peamisi teemasid.
Rahvusvaheliselt tunnustatud katalaani raamatukunstniku Ignasi Blanchi suur isikunäitus lastekirjanduse keskuses on tähelepanuväärne kultuurisündmus ka täiskasvanutele.
Kaarel Tarand, „Taktitundest eelviimases taktis“
Maria Mölder, „Regilaulu triumf laulupeol“
Kai Kuusk, Ingrid Krull, „Pimedate ja vaegnägijate teekond kultuurini“
Andreas Ventsel ja Nelly Mäekivi, „Tunnete roll keskkonnahariduses“
Intervjuu kõreuurija Riinu Rannapiga
Näitus „Kes aias, kes aias? Moodsad lasteaiad“
Jäneda Pullitalliteatri „Õnnelik tund“