Taktitundest eelviimases taktis
Laulupeoliste tee suurema vabaduse suunas ei alga mitte suurematest väljakutest, vaid suuremast isemajandamisest.
Regilaulu triumf laulupeol
Laulupeo peakontserdil oli kõige suurem üllatus, et peaaegu pool spetsiaalselt laulupeole tellitud uudisloomingust põhineb regilaulul.
Vaade laulukaare alt
Iga laulja, kes on laulupeoks valmistumise karusselli kõigi ühisproovide ja ettelaulmistega kaasa teinud, tunnetab, et laulupidu on liim, mis meid ses põletikulises maailmas rahvusena seob.
Luuletu luule päästab luule
Ühismeedia tõttu ei ole muutunud mitte luule olemus, vaid selle vastuvõtmise viis ning suhtumine autorisse.
Kuidas päästa kõresid ehk Andke konnadele elupaigad tagasi
Riinu Rannap: „Kõre hoidmiseks ei pea loodusesse looma loomaaeda, vaid meil tuleb osata näha liigi ja tema elupaiga säilimise taga olevaid looduslikke protsesse.“
Tunnete roll keskkonnahariduses
Digisuhtlusega kaasnenud avalikkuse struktuurimuutuse tõttu on hakatud rääkima afektiivsest emotiivse ja fanaatilise orientatsiooniga hashtag-avalikkusest.
Pimedate ja vaegnägijate teekond kultuurini
Kui inimese ilusaks või sarmikaks nimetamine enamasti kedagi ei häiri, võib igavesti vaidlema jääda selle üle, kas ühe naise pilk on täis leppimist või hoopis protesti.
Kõige parem komöödia tragöödiate seas
Vanemuises lavastatud „Kirvetüü“ on tragöödia klassikalisi reegleid arvesse võttes kirjutatud komöödia, mille keskne teema on süü küsimus.
Kui humanism seisatab. Korraks
Kallis, ma kahandasin linna!
Järgmine Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti väljapanek käsitleb kestlikku hääbumist.
Eelmise aasta väljapanek „Nõrk monument (kuraatorid Laura Linsi, Roland Reemaa ja Tadeáš Říha) otsis…
Suvine nostalgiareis lapsepõlve
Arhitektuurimuuseumi lasteaia-arhitektuuri näitus annab 25 hoone põhjal ülevaate Eesti lasteaedadest 1928. aastast tänapäevani.
Marju Lepajõe 28. X 1962 – 4. VII 2019
Marju sündis ja kasvas Tartus põllumajandusteadlaste Leida ja Jaan Lepajõe peres, seltsiks vanemad vennad Madis ja Tiit. Nooruspõlves mängis…
Helgust väikelinnadesse
Kõigi festivalil „Rural urban art“ kaasa löönud kunstnike töödes ei ole küll tänavakunsti poleemilismüstifitseerivat urbanistlikku alget, kuid igaüks on omal viisil huvitav.
Tiia Kõnnussaar
lastekirjanik ja toimetaja
„Sa said täna tublisti vatti,“ tähendasin ühel pühapäeval tunnustavalt oma noorele tennisemängukaaslasele, kes oli pidanud olude sunnil – paariline puudus – trennis üksi kahe vastu mängima.
Kulmud kerkisid kõrgele. „Vatti?“
See polnud mul esimene kord öeldut seletada. Või, vastupidi, pead murda, mida mõni netist loetud pealkiri võiks tähendada, näiteks „Meestantsijad laskusid peo lõpuks ühele jalale“.
Noore…
D10S
Režissöör Asif Kapadia on kujundanud traagilise saatusega üleelusuurustest iidolitest tehtud filmidega vaata et omanimelise kaubamärgi.
Religiooni piirile ei olda tänapäeval ilmselt kusagil mujal nii lähedal kui popkultuuris ja spordis. Mõelgem kas või katkematuile palverännakuile Jim Morrissoni hauale, siltidele…
Lugupeetud Marju Lepajõe!
Parasiitlus kui sotsiaaldarvinismi evolutsiooniline kütus
Bong Joon-hol on režissööri ja stsenaristina kaasasündinud oskus ja julgus tekitada empaatiatunnet ka antagonistlike karakterite vastu.
Ruumi potentsiaal alushariduses
Kuna mäng pole reaalsus, vabastab see mängijad ebaõnnestumise pingest ning loob soodsa pinnase mängimise põimimiseks õppimisega.
Haarav lugu sellest, kuidas taevakivid maasse auke teevad
Jüri Plado raamatus müütidest juttu pole, aga teaduse enda lugu ongi sageli just see kõige haaravam ja põnevam.
Tuha(t)kunstnik – Rakvere ja metafoor
Sõnad on inimesel nagu linnu turris suled või kassi küür: kes on sõnadega osavam, see pääseb riskist ise peksa saada.
Juhuslikkuse õnn ja õnnetus
Kuidas olla või saada hingeliselt vaba(ks) meie endi või teiste seatud kammitsates(t) – see on Jaan Tätte „Õnneliku tunni“ üks peamisi teemasid.
Ka lapsed vajavad eksistentsiaalset sügavust
Rahvusvaheliselt tunnustatud katalaani raamatukunstniku Ignasi Blanchi suur isikunäitus lastekirjanduse keskuses on tähelepanuväärne kultuurisündmus ka täiskasvanutele.
Katalaani raamatugraafik Ignasi Blanch (1964) ei ole eesti publikule täiesti võõras. Vaid kahe aasta eest toimunud Tallinna V illustratsioonitriennaalil paistsid tema illustratsioonid vene klassiku…
Üheksa küsimuse töörühm
Jah, töörühma koosseis (erialaliitude ja -ühenduste esindajad) on tinginud ka järelduste ettevaatlikkuse, kuid ilmselt oskab igaüks…
