2019-10 (3732)
Inglise natsionalismi kannatuste aasta
Ühendkuningriigi poliitilise enesehävituse pikk protsess on küll kurb, kuid noorematel demokraatiatel on toimuvast mõndagi õppida.
Mida uut on ajaloos?
Marek Tamm: „Üks humanitaarteadlase suuremaid väljakutseid on saada üle viimastel sajanditel juurdunud kultuuri ja looduse vastandamisest.“
Küsimuse „miks?“ asemel on parnassil „kuidas?“
Suured küsimused ajaloos on ikkagi miks-küsimused ja nendele vastamine võiks olla ka kõigi uute suundumuste ja perspektiivide viljakuse mõõdupuu.
Ühiskondlikult väärkoheldud kasvatus
Kasvatus mõõdetav ei ole, konkureerida on siin keeruline ja Exceli tabeli suurtest võrgusilmadest libisevad kasvatuse nüansid, peensused, väärtused lihtsalt läbi.
Miks me (kliima)streigime?
Ehk on aeg emakeelepäev eesti keele päevaks ümber nimetada?
Polnud Fjodorit, polnud ka probleemi
Mahajäetud utoopiad
Kumu näitus on küll Gordon Matta-Clarki keskne, aga Anu Vahtra maksiimi „Eemaldumise teel tervikuni“ abil tuleb hästi esile anarhitektuuri paradoksaalne olemus.
Kõigepealt soovitan ma … – Igal raamatul oma aeg
Kui Tartu linnakirjanik oleks Eesti kuningas, siis vabastaks ta need, kes „Punase sorgo“ läbi loevad, aastaks Aliexpressist ja Banggoodist tellitava träni tollimaksust.
Luulesalv
Ood puituvatele vanaisadele
Tartu Uues teatris esietendunud „Puumees“ on lihtne eesti lugu vanast mehest, kes saab töötoas paremini hakkama kui elus.
Insener, kes armastab keerulisi ülesandeid
Karl Õiger: „Inseneri töö on konstruktsioon, aga kui tahta väga head asja teha, siis see sünnib ikka arhitektiga koos.“
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad
PROOSA
Martin Algus, „Midagi tõelist“
Auhinnale kandideerisid ka
Kai Aareleid, „Salaelud“
Peep Ehasalu, „Roomaja“
Holger Kaints, „Jõululaupäev. Nõmme 1970“
Kerttu Rakke, „Häbi“
Jürgen Rooste, „Surm Tallinnas“
LUULE
Eda Ahi, „Sõda ja rahutus“
Auhinnale kandideerisid ka
Kristiina Ehin, „Aga armastusel on metsalinnu süda“
Kristjan Haljak, „Verlaine’i revolver“
(:)kivisildnik, „Ma olen…
Tallinna Kunstihoone on loomeklaster
Taaniel Raudsepp: „Näituste ja kunstiteoste produktsioon ei ole odav. Toimivast kunstivaldkonnast tõuseb aga ühiskonnale suur kasu.“
Väärika vananemise teekond
Hoolekandeasutused on kui äriettevõtted, kus pakutakse sihtotstarbelist, standardimata ja kallist majutusteenust ning selgelt määramata kvaliteedinõuded loovad eeldused inimõiguste vastasele tegevusele.
Aeg annab arutust
Loodetavasti annab Michael Wendeberg võimaluse veel mõne eesti helilooja uuele orkestriteosele kordusesitusel õide puhkeda.
Sinine mälestus
Pierre Deladonchamps: „Ühiskond, kus ei mõelda vähemuste ja vähemusteemade ning tabude üle, on stagneerunud.“
Linnakuraator
Joanna Warsza: „Kuraatori suurim rõõm on ideede ja mõtete ühtimise tabamine, selle kontekstualiseerimine ja sellele millegi uue ehitamine.“
Kameeleonlik ajalugu. 1919. aasta Saaremaa mäss teatrilaval
Näidendi „Tasa, vaikselt sõudvad pilved …“ on Urmas Lennuk kirjutanud Kuressaare Linnateatri tellimusel ning näidatakse selles üht traagilisemat peatükki Eesti iseseisvuse teel.
Aegadeülene sild
Enno luulel on tänu ontoloogilisele avarusele olnud igal ajal kindel austajaskond ning eesti heliloojad on teda väga armastanud.
Eesti teater Brüsselis – 8 aastat ja 55 lavastust
Esimese lavastusena õnnestus Erik ja Kati Simpsonil 2011. aastal Brüsselisse tuua Eesti Draamateatri „Aabitsa kukk“.
Marek Tamm
Keelele tuleb kasuks kõne – keel elabki vaid kõnes („keel kõneleb“, kui Heideggeri osundada), ja mida rohkem eripärasemaid kõnelejaid, seda kasulikum keelele. Sest keel ei kõnele ise, keelt kõneldakse. Keel hakkab kiduma, kui keegi ei taha seda enam kõnelda, kui…
Tulbid püramiidi tipus
Missugune paistab emakeelepäeval välja antud kirjandusauhindade laureaatide valik suuremate Eesti kirjandusauhindade taustal?
Maarja Kangro on raamatus…
Sadismi õppetunnid
Erik Alalooga ja Eva Meyer-Kelleri etteaste puhul hämmastab kunstnike oskus valida publikuga manipuleerimiseks ootamatud päästikud ehk vallandada tapja.
Queequeg
Lõunaudmurdi noorte initsiatsiooniriitused
Varkled-Bodjas toimuvad kevaditi initsiatsioonirituaalid, mis mujal nii puhtal kujul enam aset ei leia: teismelised poisid saavad külakogukonna silmis meheks ja tüdrukud naiseks.
Mugavuslõksust välja
Keskkonnamõjusid saab vähendada vaid harjumuste korrigeerimisega. See aga algab vastutustundlikust planeerimisest, mis eeldab samu väärtushinnanguid.
Eestis on kõige parem elada!
Ingely Laiv: „Sümfooniakontserdil köidab just oboe tihtipeale inimese tähelepanu. Juba korraks oboed kuuldes tekitab see kohe väga erilise tunde.“
Kas külmikule tohib õpetada eesti keelt?
Keeletehnoloogia arendamine ei ole võimalik eesti keele suulise ja kirjaliku keeleandmestiku kasutamiseta.
Kollane nokkmüts, salajane haigrukõnd, kõhn rebane
Gustav Suitsu luuleauhinna pälvis Mehis Heinsaar luulekoguga „Pingeväljade aednik“.
Akadeemiline vaba(n)dus
Kuna õhus on nii rakendusuuringute keskuse kui ka täiendava maksuraha plaanid, siis oleks kohane langetada akadeemilist tähelendu ketserlikult maale lähemale.
Vampiir, nats, dinosauruseratsanik
Udo Kier: „Kui sa pole peaosas, aga mõjud tugevalt nagu mina, siis lõigatakse sind välja! Natuke naeruväärne – lõigatakse välja, sest et oled liiga hea.“
„Mida uut on ajaloos?“, Valle-Sten Maiste intervjuu Marek Tammega
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad
Vahur Afanasjevi raamatusoovitused
Ago Samoson, „Akadeemiline vaba(n)dus“
Eesti keele aasta. Aleksei Kelli, Kadri Vider, „Kas külmikule tohib õpetada eesti keelt?
Kontsert „Must peegel“ ERSO sarjas „Harmoonia“
Näitus „Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni“
