2019-09 (3731)

Tõde on õiguse jätkamine teiste vahenditega
Kui 1849 kehtestatakse siin Liivimaa talurahvaseadus ja mõni aeg hiljem ka Eestimaa talurahvaseadus, siis tekib aborigeenidel esimest korda võimalus ja kohustus tõsise tööga endale tõeline ja õige vara soetada.
Kaader filmist

Tõde on õiguse jätkamine teiste vahenditega

On küll päratult raske, aga ometi võimalik jutustada labast, miljon korda kuuldud lugu, teha seda punastades, aga ikkagi otse ja ausalt, keerutamata, ilma seksi, vägivalla ja Pärdi muusikata.

Mets kui põhiõigus?
Mis oleks, kui kuulutaks järgmise aasta metsa aastaks? Kui mitte ametlikult, siis vähemalt igaüks enda sees. Kujutage ette: terveks aastaks pidu sinus eneses.
Uudo Timm

Mets kui põhiõigus?

Meie metsade tsiviliseeritud kaitse on võimalik vaid tingimusel, et seda saaks teha kohtuvõimu kaudu, efektiivset kohtusse pöördumise õigust kasutades.

Usaldagem eksperte

Kunstiteoste seadusega reguleeritud sihttellimine avalikku ruumi on mitmetes riikides juba aastakümneid tavaks. Eestis sai see teoks kunstiinstitutsioonide, eelkõige kunstnike liidu visa võitluse tulemusena 2011. aastal. Kunstiteoste tellimise seaduse (KTTS) või suupäraselt protsendikunsti eesmärk on avaliku ruumi esteetiline rikastamine. Praeguseks on selle raames tellitud 59 teost, veel viis on tegemisel. Kuigi…

Koolistreik planeet Maa nimel

Kui jõuluvana uskumist peetakse lapsikuks ja eluvõõraks, siis kuidas seletada, et leidub piisavalt neid, kes inimtekkelist kliimamuutust ja sellega kaasnevat katastroofi lihtsalt ei usu? Kahju küll, aga tegelikult ei ole kuskil müstilist ilmavana, kes saadab meile üleujutusi ja põuakuuma. Nii nagu kuuse alla panevad kingitused ikkagi täiskasvanud, tekitavad saastet ja…

Emotsioone ääreni täis anumad

Kui elukeskkond oli hall ja viletsamast viletsam, olid Anu Rank-Soansi säravad mängulised tarbeesemed tollase väsinud olmega kardinaalses vastuolus.

Näitus „Klassikud. Anu Rank-Soans“ tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 31. III. Kuraator Karin Vicente, kujundajad Karli Luik, Johan Tali ja Helena Luiga arhitektuuribüroost Molumba, graafiline kujundaja Stuudio Stuudio.
See, et Francis Fukuyama…

Tähenduste mullapõuest pressivad end välja mõned lilleõied

Kui tõlgendus ja tähendus on suhtelised ning ainult meie endi luua, ei lasu tähendusloome vastutust tegelikult kellelgi.

„Pushing Daisies“ („Karikakarde väetis“), autor ja esitaja Sigrid Savi, kunstilised teostajad Hanna Kritten Tangsoo, Marko Odar ja Ivar Piterskihh, helikujundaja Jon Konkol. Esietendus 7. II Kanuti gildi saalis.
Me elame lugude maailmas:…
Südamega kirjutatud südametu lugu

Südamega kirjutatud südametu lugu

Maylis de Kerangali romaan „Parandada elavaid“ parandab elavaid kunstilise kogemuse kaudu ja ka puhtpraktiliselt.

Eesti pianismi helge kuju

Johan Randvere naerusuisus kumas läbi terve klaveriõhtu, ent emotsionaalsetes toonides ei puudunud tumedamad värvid ja sügavus.

Johan Randvere klaveriõhtu interpreetide liidu ja Eesti Kontserdi sarjas „I nagu interpreet“ 26. II Estonia kontserdisaalis. Kavas Sergei Prokofjevi, Einojuhani Rautavaara, Pjotr Tšaikovski ja Alisson Kruusmaa (esiettekanne) muusika.
Leivapurust ja kalaluudest pole…

Alita kui sümptom

Mängufilm „Alita. Sõjaingel“ („Alita: Battle Angel“, USA 2019, 122 min), režissöör Robert Rodriguez, stsenaristid James Cameron ja Laeta Kalogridis, operaator Bill Pope, helilooja Junkie XL, põhineb Yukito Kishiro koomiksil „Gunnm“.…
Valner Valme
Valner Valme
Kairit Leibold / ERR

Valner Valme

Valner Valme
on ERRi kultuuriportaali vastutav toimetaja ja Raadio 2 saatejuht.
Väike tähelepanek: eesti keelt on tabanud suurushullus. Kõik on suur. Kõrge on suur, lai on suur, tugev, järsk, tõsine on suur,…

Katsetav arhitektuur

Areti Markopoulou: „Arhitektina püüame muuta mõtteviisi ning seda ei saa kunagi saavutada steriilses laboratooriumis tegutsedes või ainult tehnikat ja arvutit kasutades.“

Areti Markopoulou on kreeka arhitekt, õppejõud ja ruumiteemade mõtestaja, kelle projektid hõlmavad linnade taaselustamist tehnoloogia abil, uute materjalidega dünaamilist disaini ja digiajastu haridusmudeleid. Ta juhib Kataloonia…

Ütle, kas tantsib

Kunagi ei tea, millal justkui nutikalt valitud taktika hakkab esialgsele eesmärgile hoopis vastu töötama. Nüüdistants on pidanud Eestis üsna lühikese aja jooksul (vaid kahe kümnendiga alates…

Lapsed ja loomad

Félix Bossuet: „Ma ei taha olla Sébastien kogu oma ülejäänud elu. Oleks ju suhteliselt igav näha kogu aeg sama poissi samas rollis.“

Kui Félix Bossuet astus üles esimeses „Belle ja Sébastieni“ filmis1 aastal 2013, oli ta kõigest kaheksa-aastane. Nüüdseks on see koera ja poisi sõprusest rääkiv…

Uue koalitsiooni punased jooned ja perspektiivid

Kuigi kodakondsuse küsimus on punase joonena esile tõstetud, on tõenäoline, et see teema koalitsioonikõnelustele ei tule, kuna valija selleks mandaati ei andnud.

Kakskümmend seitse aastat pärast taasiseseisvumist on Eesti poliitikas endiselt üleval küsimused, mis puudutavad riigi vundamenti. Olulisemad neist on maksupoliitika põhimõtted (proportsionaalne või astmeline…
Veel üks sõsarkond
Karolin Kruuse. Anna, mari. Foto, 2018.

Veel üks sõsarkond

Karolin Kruuse on portreedes tabanud midagi, mille kõrval kahvatub ükskõik kui huvitav ja sügav kultuuriline märk.

Metsanduse uus lendorava paradigma
tõttu igal võimalusel kuuse- ja männikultuuridest välja.

Metsanduse uus lendorava paradigma

Uudo Timm: „Loodus ei ole nii rumal ja evolutsioon pole käinud sel moel, et on siia tekitanud mingid mõttetud liigid. Igal liigil on siin maamunal ja ökosüsteemis oma roll.“

Eesti poliitiline tsenter püsib
Järgmist valimistsüklit hakkab ilmselt iseloomustama Eesti poliitika ekrestumine.
DJ Sturm / Vikimedia Commons

Eesti poliitiline tsenter püsib

Kes tahtis praegusele poliitilisele eliidile keskmist sõrme näidata, selle ainukeseks valikuks saigi olla ainult EKRE.

Metsaneenetsi animism üksikisiku näitel

Peamine viis, kuidas metsaneenetsid pöörduvad oma jumalate poole, on palved ja ohverdused.

Lääne-Siberi taigas elanud metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja ja intellektuaali Juri Vella juures tegime välitöid alates 1998. aastast kuni tema surmani aastal 2013. Meie koostöö Juri Vellaga rajanes vastastikku kasulikel suhetel: meie toetasime oma artiklite ja filmidega tema võitlust metsaelu…

Maja külge aheldatud kunstniku probleem

Ebaõnnestujaks on kunstnik, aga õnnestujaks alati organisatsioon. See on loomemajanduslik hoiak, kus võib aga tähelepanuta jääda kunst ja kunstnik ise.

Vaba Lava „Pilveooper ehk Dido probleem“, autorid Liina Keevallik ja Christina Batman, heliloojad Ann Reimann ja Louis Arlette, lavastaja Mart Kampus, lava- ja kostüümikunstnik Liina Keevallik,…

Mis on saanud Peetrist ja Irinast?

Kuu uudisteoseks võib nimetada Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdil kõlanud Tõnu Kõrvitsa „Hüljatud tuletornide ajalugu“ Olari Eltsi juhatusel.

Veebruarikuu kontserdielu oli äärmiselt mitmekülgne: üritusi oli nii palju, et aeg-ajalt oli raske valida, mida võtta, mida jätta. Ometigi tahan enne muusikaelamuste vahendamisse sukeldumist rääkida ebameeldivast, aga…

Mis juhtus Harriet Burdeniga?

Kahtlemata on kunstimaailm olnud piinlikult seksistlik, kuid kas Siri Hustvedti romaani naissoost peategelase läbipõlemise eest lasub ikka vastutus teda ümbritsenud keskkonnal?

Asudes lugema USA kirjaniku Siri Hustvedti romaani „Lõõmav maailm“ (2014, ee 2018), saame üsna kiiresti teada, et
Harriet Burden on kunstnik,
ta on kohutavalt palju lugenud,
ta põleb tunnustamatuse leekides.
Siri Hustvedt…

Nõukogulike struktuuride taha varjunud kodanikualgatus

Ainsat tegusat vabanemisprotsesse lämmatada suutvat jõudu nägid Gorbatšovi nõustajad sõjatehaste tööliskonnas.

Eesti vabanemise pöördelisest sündmustest (ERSP asutamine, Rahvarinde algatamine, noortefoorumid, ENSV suveräänsuse deklareerimine) on möödunud juba rohkem kui inimpõlv, kolmkümmend aastat! Mitme loetletud märgilise algatuse aastapäevad andsid tõuke ajalookonverentside korraldamiseks või teaberikaste koguteoste…
Auhind
SoomeenHahm Design, Igor Pantic, Fologram

Auhind

Viienda Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) installatsioonivõistluse „Hütid ja elukeskkonnad“ võitis Suurbritannia, Tšehhi ja Austraalia meeskonna töö „Steampunk“ (SoomeenHahm Design, Igor Pantic, Fologram), kus iidse aurutatud puidu painutamise tehnika on ristatud uudse virtuaalreaalsusega. Autorite…

Palverännak Siberisse

Küüditamise kui kollektiivse trauma taustal on jäänud varju tõsiasi, et paljudele represseeritutele oli Eestisse naasmine samuti valuline protsess.

25. märtsil, mil märtsiküüditamisest möödub 70 aastat, mälestab kunstirühmitus Sled1 seda teistmoodi, kui siiani on tehtud. Korraldame kunstiprogrammi „Siberi lapsepõlv“ kuueteistkümnes raudteejaamas – Ülemistel, Keilas, Paldiskis, Haapsalus, Ristil, Kehras,…
Tee oma tütrele teene

Tee oma tütrele teene

Kätlin Vainola, Lood julgetest Eesti tüdrukutest. Toimetanud Piret Põldver. Illustreerinud Gerda Märtens, kujundanud Ivi Piibeleht. Pegasus, 2018. 128 lk.
Elena Favilli ja Francesca Cavallo, Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele. Inglise keelest tõlkinud Pirjo…

Kaks ühes: maastik prügikoti ja musta ruuduga

Nii Mall Nukke kui ka Regina-Mareta Soonseina materjali ja vormiga mängivad mustrid ja maastikud annavad hea võimaluse meditatiivseks enesepeegelduseks.

Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonseina ühisnäitus „Kaks ühes“ ArtDepoos 4. – 10. III ja 1. – 7. IV esmaspäevast reedeni kella 9–17. Kokkulepitud külastus kuni 28. IV (tel 5648 6874).
Mall Nukke…
Peetriga Peetrist
„Meistrite liigast“, kus Peeter Jürgens mängib üht peaosa, on saanud menuk.
Heigo Teder

Peetriga Peetrist

Peeter Tammearu 80aastaseks saavast Peeter Jürgensist: „Talle on vajalik teadmine, miks ja mille nimel midagi tehakse.“

Elu võimalikkusest maal

Taluarhitektuuri kestmist ei taga ainult traditsiooniliste renoveerimislahenduste tundmine või oskuslike taastajate olemasolu. See nõuab ka tugevaid omavalitsusi.

Kuu aega tagasi oli teemal „Mida teha Eesti kohaliku omavalitsuse arendamiseks?“ riigikogu maaelukomisjoni avalik istung, mille aluseks oli värskelt valminud uuring „Peamised väljakutsed ja poliitikasoovitused kohaliku omavalitsuse ja regionaaltasandi arengus“.1 Arutelu…

Friedebert Tuglase novelliauhind

2. märtsil, Friedebert Tuglase 133. sünniaastapäeval pärjati novelliauhinna tänavused võitjad. Auhinna pälvisid Tiit Aleksejev novelli „Tõlkija“ eest (Looming nr 7, 2018) ja Jan Kaus novelli „Õnnelik lõpp“ eest (kogumikust „Enne kui…
Sirp